Taaskasutatav materjal õppetöös

Elvi viis läbi koolieelikutega lugema ja kirjutamise õpetamise tegevuse. Osalesid : Paul, Pärtel ja Sandor. Tegevust vaatlesid: Ingeri, Kätlin ja Pille.

Tegevuse eesmärgid olid:

Laps kinnistab lugemisoskust, määratleb sõna algus- ja lõpuhääliku, laob loetud sõnad noopidega ja kõike seda läbi Bee- Botiga programmeerimise.

Rohelise Kooli programmi üks suund meie majas on palju kasutada taaskasutatavat materjali õppetöös. Nii on leidnud õp. Elvi noopidena kasutuse plastikust pudelikorkidele, mille igal värvil oma tähendus:

punased- täishäälikud A,E,I,O,U,Õ,Ä,Ö,Ü (saame pikalt häälida)

sinised- kaashäälikud

rohelised-sulghäälikud

Tähtede ja häälikute arv võib olla sõnas erinev(tuleb lastele meenutada).Nt sõna ÖÖ- tähti 2, häälikuid 1.

Lapsed võtsid laualt sõnkaardi, lugesid valjusti ette, nimetasid sõna algus- ja lõpuhääliku ning Bee-Botiga liikusid vastavale pildile. Korkide abil laoti sõnad.

Tagasiside vaatlejatelt:

30 minutit tegevust möödus linnutiivul, sest laste huvi oli viimse hetkeni tegevuse juures. Korkide kasutamisel oldi kavalad ja vaadati ka seinal asuvat spikrit, kus on näha tähtede värv (sinine, punane, roheline). Digivahendina kasutati Bee-Boti, mille programmeerimisega said lapsed hästi hakkama, vahel ununes vaid eelmise lapse käsklused enne omade lisamist ära kustutada. Õpetaja oli lastele toeks ning lasi ka lastel eksida, siis analüüsiti, mis jäi tegemata, et Bee-Bot õigele kaardile ei liikunud. Lastele tegevus meeldis ning tunti huvi, millal järgmine kord digimesilast kasutatakse taas. Aitäh õpetaja Elvile toreda tegevuse eest!

Teeme ära!

Igal aastal, sellel nädalal kui toimub "Teeme ära talgud!", käime ka meie lastega prügi korjamas. Muidugi võtame sellist prügi korjamist ette ka teistel kordadel aga kindlasti ka selle kampaania raames. 

Alustasime oma teekonda lasteaia juurest mere äärest. Seal samas kus käime lastega mängimas, nö lebolas, leidsime esimesed asjad mida kotti pista. Kommipaberid, kiletükke ja klaasikilde! 

Rannast leidsime veel roostetanud kõvera torujupi ja suure kilekotti. 

  

Edasi suundusime sadama ja Ruhe poole ning sealt üles küla keskele poe juurde. Restorani kõrvalt teerajalt korjasime hulga suitsukonisid ja suitsupakke. 

Poe lähedal rohu sees oli hulganisti jäätisepabereid, krõpsu- ja küpsisepakke, loomulikult pudeleid nii klaas, kui plastmass. Kibuvitsapõõsas oli vana katkine jalgpall... 

Ja nii meie kotike täitus. 

Teel tagasi tutvusid lapsed kohaga tuleb meie küla uus pakendite-, klaasi- ja paberikonteinerite koht.

Jah, teinekord teeb pahandust ka tuul, kui prügikast on lahtine ning see on täitunud kergelt lendu minevate jäätise- või kommipaberitega.

Meenutasime lastega, miks ei tohi prügi maha visata ja miks on oluline see üles korjata, isegi kui sa ise ei ole midagi maha visanud.

Suhtumisega, et mina pole prügi maha visanud ja mina seda korjama ei pea, ei vii meid kuhugi. 

Näitame eeskuju ja korjame meie teele jääva prügi üles!

Teatejooks Jüripäeval

Viisime lasteaias läbi Jüripäeva jooksu, seekord teatejooksuna. Ei puudunud tõrvikud ja ajaloo meenutamine.

 Pärast jooksu maalisime kivile sinililli “Anname au”, sõime terviseampsu ja joogiks oli vesi.

Suur taimejaht

Projekti "Suur taimejaht" rahastatakse kontserni Toyota Euroopa haru poolt, initsiatiivi "Meie keskkonnaväljakutse 20150" raames. Keskkonnahariduslikud tegevused põhinevad Suurbritannia West Sussexi krahvkonnas asuva Kew botaanikaaia metoodilistel materjalide.

Eesti osavõtu projektis algatasid Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Haridusamet. Projekti juhivad Eesti Looduskaitse Selts ning MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED.

"Suur taimejaht" on üks osa Rohelise Kooli projektist, mille eesmärk on aidata koolidel ja lasteaedadel käsitleda elurikkuse teemat, eriti taimedele ja nendega seotud liikidel, järgides Rohelise Kooli põhimõtteid.

5 -6 a.

Küsimustele vastas 4 last.

1 laps arvas, et on kuulnud sõna "elurikkus" või "bioloogiline mitmekesisus", samuti arvas ta ka teadvat nende sõnade tähendust. Tegelikult ei mõistnud keegi õigesti sõna "elurikkus" ja "bioloogiline mitmekesisus" tähendust.

Taimedest oli vaja ära tunda võilill ja pihlakas. Kõik 4 last tundsid mõlemaid.

Lindudest oli vaja ära tunda koduvarblane ja hallräästas. 

2 last tundsid ära varblase, hallräästast ei tuntud. 

Loomadest lapsuliblikas ja uruhiir.

Kõik 4 last nimetasid lihtsalt liblikas ja hiir.

6 -7 a.

Küsimustele vastas 5 last.

2 last arvas, et on kuulnud sõna "elurikkus" või "bioloogiline mitmekesisus", samuti arvasid  ka teadvat nende sõnade tähendust. Tegelikult ei mõistnud keegi õigesti sõna "elurikkus" ja "bioloogiline mitmekesisus" tähendust.

Taimedest oli vaja ära tunda  arukask ja lõosilm.

1 laps tundis ära mõlemad taimed, 

5 last tundsid ära arukase, nimetades lihtsalt kask.

Lindudest oli vaja ära tunda puukoristaja ja siisike. Linde ei tuntud.

Loomadest oli vaja tunda kuklast ja kiritigu.

Kõik 5 last nimetasid sipelgas ja tigu. Lugesin need vastused õigeks. 

Ehk kevadisel küsitlusel on lapsed ka täpsemad.