Täna on rahvusvaheline toidukao ja -raiskamise teadvustamise päev. Seda päeva tähistatakse esimest korda - ÜRO Peaassamblee pani selle (kuu)päeva paika alles möödunud aasta detsembris. Eesti Toidupank, kes tähistab oma 10. tegevusaastat, otsustas sel puhul hakata korraldama iga-aastast teemakonverentsi "Ei raiska!", mille esmane toimumine sünnib koostöös Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Hollandi Suursaatkonna, Rimi ja Euroopa Toidupankade Föderatsiooniga.

Natuke mõtlemapanevat statistikat: Eestis läheb aastas raisku ligi 100 000 tonni toitu, millest pool on tegelikult söömiseks kõlblik. Igapäevaselt visatakse meil ära 129 tonni ehk 13 prügiautotäit toitu.

Meie oma väikeses lasteaias ka jälgime, et ei tekiks toidukadu. Oleme juba 2 aastat kaalunud toidujääke ning arutanud nii lastega kui personaliga eelnimetatud teema üle. Just toidu äraviskamise vältimiseks tõstavad juba teist aastat lapsed endale toidu taldrikule ise ja just nii palju, kui ära söövad. Alati saab juurde tõsta. Alates 2019 a märtsist tõstavad meie suuremad lapsed ise toitu enda taldrikule ja just nii palju, kui ära söövad. Õpetaja abi Annika võttis enda peale toidujäätmete kaalumise Männikäbide rühmas ning õpetaja abi Lia Rannapõnnide rühmas. Mida graafik näitab? Kui sik-sakid on esialgu päris suured, siis see näitab just seda, et lapsed ei oska veel hinnata seda kogust, mille nad reaalselt ka ära söövad.

Nagu näha augustist, septembrist, hakkab jäätmete hulk vähenema. Selle üle on suur heameel.

Rõõmupallid alustasid toidujäätmete kaalumist oktoober 2019. Igal rühmal on oma digitaalne kaal.

Pille Trumm

Matkapäev

Spordinädala lõpetasime reedel ühise matkapäevaga. Ilm oli soe ja päike paistis ning soosis igati meie ettevõtmist. Kõige väiksemad, "Männikäbid", läbisid lühema matkaraja. "Rannapõnnide" ja Rõõmupallide" rühmade lapsed pikema raja. Alustasime oma teekonda lasteaia juurest, liikudes edasi mööda metsaradu ja mereäärt. 

Metsas olles nägid lapsed, kuidas pohlad ja mustikad kasvavad, said neid oma käega noppida ja suhu pista. 

Keha kinnitatud, jätkasime matkamist mere äärde, kus põnnid said mõõtu võtta kivide vetteviskamises. 

Edasi kulges tee läbi metsa jälle, kuni rannas suure jändriku puu juures peatusime, puhkasime ja  jätkasime liikumist lasteaia suunas. 

Veel vaatlesime teele jäänud seeni ja kuulasime lindude hääli. "Vesi suuri laevu kannab, vesi palju jõudu annab" - tegime ka meie väikese joogipausi. Peale seda hakkas meie tore matk lõpule jõudma. Lasteaias ootas lapsi aurav hernesupp, mis maitses ülihästi. Kõik olid rõõmsad ja rahul tehtuga.

Lia Oolberg

Spordipäev

Meil on saanud traditsiooniks teha spordipäev spordinädalal. Sellel aastal toimub see 23.0-30.09.  Praegu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon lastel liikuda iga päev 60. min. Meie spordipäev oli liikumist ja lusti täis rohkem kui 60 min. Kavas olid endiselt traditsioonilised alad: jooksud (30, 60 ja 100  m), kaugushüpped hoota ja hooga. 

Pallivise ja täpsusvise. 

Päev algas muidugi soojendusega, mille viis läbi liikumisõpetaja Sirje. Lõpetades said kõik lapsed medal, joogi, diplomi ja toreda punase kotikese.

Liina Ratnik

Tere sügis!

Eelmisel nädalal oli meil koridoris sügisandide näitus. Täna oli meil võimalus need sügisannid pintslisse pista ja nii me ka tegime. Katsime saali ühise suure laua ning täistasime sügise saabumist! Kõik mis laual oli, oli väga tervislik ja maitsev! 

Liina Ratnik

Autovaba päev

 22. septembril täistatakse autovaba päeva. 

Seda tehakse selleks, et teadvustada inimesetele autostumist. Autovabal päeval püütakse vähendada liiklust linnas ja suunata inimesi rohkem ratast kasutama või jala käima, nii saab näidata milline on linn või asula kui autosid on vähem. Üleeuroopaliseks päevaks nimetati see päeva aastal 2000 ja samast ajast on seda seostatud Euroopa liikumisnädalaga. 

Rannapõnnid uurisid tabelit, mida nad olid täitnud paar nädalat tagasi, et kuidas nad lasteaeda hommikuti tulevad. Enamus lapsi tuleb lasteaeda autoga - põhjus lihtne, sest vanemad lähevad kohe edasi linna tööle. Tabelit vaadates nägime, et üks laps oli kõik päevad käinud jala. Tema elab kohe lasteaia kõrval ja ema on väikse õega kodune, teine laps oli tulnud kõik päevad ATV-ga. Lastel tekkis küsimus, kas ATV on auto? Sellele küsimusele hakkame üheskoos vastust otsima.

Tänase päeva raames uurisime ka seda, et millal ja milline oli üldse esimene auto Eestis. Foto järgi sai iga laps ka ise disainida oma esimese auto, mis arvatavasti kunagi Eestis oli.

Liina Ratnik

Ülemaailmne rahu päev!

21. septembril tähistatakse ülemaailmset rahupäeva. See päev on pühendatud riikide ja rahvuse rahu tugevdamiseks. Sellel päeval soovitakse kõik osapooled kuulutaks välja vaherahu. Sellel päeval võib mõelda miks ja missugust rahu sa vajad? Miks on rahu oluline? Meie arutlesime lastega, et mis see rahu üldse on. Lapsed pakkudis huvitavaid ja tabavad mõtteid. Millised need mõtted olid saab vaadata all olevalt pildilt.

Saalis rääkis õpetaja Sirje meile veel rahust ja tantsisime ühise rahutantsu. Terve lasteaiaga, tegime saalis ühise plakati.  Eelnevalt joonistasime laste käejäljed ja lõikasime välja ning lapsed kleepisid oma käejälje rahumärgile. Meie ühist rahumärki näed sellelt pildilt. 

 Liina Ratnik

Putukahotell on valmis

Kevadel ehitati meile putukahotell, sai teine päris suur ja võimas. Vahale tuli aga pikk suvi ja putukahotelli täielik valmimine jäi pooleli. Nüüd kui lasteaiapere jälle koos, viidi lõpule ka hotelli täielik valmimine. 

Et putukatel oleks ka kus kohas tolmendamas käia, valmis hotelli ette lillepeenar. 

Ingeri Jõesaar

Vanavanemate päeva tervitus 2020

Meil on toredaks traditsiooniks saanud, et tervitame vanavanemaid e-posti teel. Oleme eelnevalt kokku kogunud vanavanemate emailid ja kui meie videotervitus on valmis siis oleme selle teele pannud. 

Ka see kord saime positiivseid ja tänulikke e-kirju tagasi vanavanematelt kus nad tänavad meid tehtud töö eest!

Siin on meie selle aasta tervituslaul vanavanematele. Viis on laulust  "Mutionu" ja sõnad kirjutas  Sirje Põllu.

Liina Ratnik

Osalemine rahvusvahelies projektis "Seabin - puhta mere nimel!"

Neeme Mudila suuremad lapsed ja Rohelise Kooli keskkonnatöögrupp käis rahvusvalise projekti "Seabin- puhta mere nimel!" raames tutvumas Eesti ainukese mereprügipüüduriga, mis asub Tallinna Vanasadama Admiraliteedi basseini ääres. Seabin püüab kinni isegi 3 mm suurusega mikroplastiku osakesi, suuremast prügist rääkimata. Üle maailma on püüdureid paigaldatud 860 tk. Iga kahe päeva tagant tühjendatakse püüduri mahuti kogutud prügist, sorditakse liigiti ja kaalutakse. Saime seda toimingut oma silmaga näha.

Kõik püüdurisse eksinud kalamaimud ja millimallikad said laste poolt merre tagasi aidatud. Väga hariv käik.

Ja kui juba linna sõitsime, siis trallitasime ka Reidi teel.

Pille Trumm