teisipäev, 20. aprill 2021

14.aprillil oli rahvusvaheline õuesõppe päev

Õuesõpe täiendab traditsioonilisi õpetamisviise, kus õppimine toimub avatud õppekeskkonnas. Õues õppimine on olulisel kohal lapse silmaringi, väärtuste ja tervisliku eluviisi kujunemisel. Õues viibimine parandab laste tervist ja vähendab stressi. Neeme Mudila väärtustab tervislikke eluviise, viibimist värskes õhus, looduse tundmaõppimist ning keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Lasteaia asukoht toetab õues viibimist ja tegutsemist.(Lasteaed Neeme Mudila õppekava)


Õuesõpe on alanud

Õuesõppe päeva puhul viis Rõõmupallide rühm oma matemaatika tunni läbi looduses. Lapsed said endale munakarbid mille kaane sees olid ära toodud arvud- kui palju erinevaid loodusliku materjali hulkasid tuleb korjata vastavasse pesasse. 



Lapsed olid ülesandest põnevil, sest huvitavat materjali, millest hulkasid moodustada, jätkub Neeme rannal ja lähedal metsas küllaga. Suuremad lapsed võrdlesid vahepeal oma töid ja veidi spikerdasid ka, vaadates mida teine laps on korjanud.

Esimene leid oli klaasikild :(

Oli ikka tegemist, et kõrred oma pesas püsiks

Õpetaja aitas väiksemaid lapsi, sest ausalt öeldes, ega labakindad pisikeste okaste lugemisel just abiks ei olnud. Aga ilm oli tuuline ja külm ning kindaid veel ära võtta ei saanud. Lastele meeldis see tund väga ja igaüks soovis oma kogutud teokarbid, kivikesed ja kõrred koju viia.

Rõõmupallid said põsed punaseks ja mata selgeks 

Lubasime, et teeme seda uuesti ja loodame siis juba soojemat ilma.


Kadri


Rannapõnnide rühm käis õuesõppepäeva raames metsas loodusel külas.

Eesmärk: õppepäeval oli putukate ärkamine talveunest. 
Vaatluse objekt: sipelgad.

 Kohe oma teekonna alguses märkasime ühe pehkinud puu sees sipelgaid toimetamas. See ei olnud tavaline sipelgapesa, mida oleme harjunud metsa all nägema. Pehkinud puudesse teevad pesa just kõige suuremad sipelgad, keda nimetatakse hobusipelgateks.

Rannapõnnid sipelgaid uurimas


Pesakuhilates elavad kuklased. Vaadeldi hoolega sipelgate askeldamist pesa peal.
Järeldus: Kevade soojus ei ole enam kaugel.
 Metsas kuulasime, kas suudame ära tunda mõne linnu laulu.. Linnulaulu oli vähe, aga kaks varest suhtlesid omavahel väga häälekalt. 
Veel leidsime ühe kahjustatud puu, mille kallal olid vist metskitsed rammu katsunud. 


Kes seda teha võis?

Edasi jalutades kohtasime veel ühte unist kollast liblikat. Tagasiteel saime imetleda merel üksikuid luiki.

Kaunis luik rannas

Lõpuks oli võimalus lastel ka lustida ja võrkudel ronida.


Lapsed on igiliikurid

Puule ka kalli!


Lia


esmaspäev, 19. aprill 2021

Männikäbide aed aknalaual

 Männikäbide rühma veebruarikuu Rohelise Kooli teema oli "Aed aknalaual".                         Eesmärgid:

  • toalillede arvukuse suurendamine rühmas; 
  • toalillede ja nende eest hoolitsemise tutvustamine lastele; 
  • maitsetaimede külvamine ja kasvatamine.

Männikäbide uued toataimed


Toalilledest olid rühmas olemas säntpoolia ja ilusate roosade õitega alpikann. Lisaks tõin juba varem kodus rühma jaoks paljundatud aaloe, pelargooni ja tups-rohtliilia. Esmaseks tegevuseks oli lilledele nimesiltide meisterdamine - iga laps liimis ühe sildi. 



Tõnu ja Arman lillele nime andmas


Siis oli vaja igale lillele õige nimesilt lisada. Et asi huvitavam oleks, said lapsed pildi järgi lillerühmas üles otsida ja õpetaja abiga nimi paika seada. Kui kõik lilled leitud ja nimedega varustatud, rääkisime veel sellest, mida lilled kasvamiseks vajavad ja kuidas nende eest hoolitseda.





Kevadkülv aknal









Arman ja Richard teevad  taimedele pai


Õpetaja Kätlin külvas lastega  maitsetaimi (till, rukola) ja salatkressi. Külvamise ajal oli huvitav erineva suuruse ja kujuga seemneid vaadelda-võrrelda. Märtsikuu jooksul oli võimalus taimede kasvamist jälgida ja omakasvatatud maitserohelist ka proovida. Maitsmiseks sobisid ka ajatatud sibulapealsed sibulatelt, mille juba veebruaris veetopsidele kasvama sättisime. 





Küll maitseb hea!


 Aitäh lapsevanematele, kes oma lapse jaoks sibula tõid!


Kätlin ja Tiina


Vee tarbimise analüüs 2018-2020.a.

https://drive.google.com/file/d/1HO9xPswPg1Z_wFVe42qQ807UYdhJlqJ9/view?usp=sharing

pühapäev, 18. aprill 2021

Rohelise Kooli keskkonnaülevaatus

 Kui varasemalt oleme teinud keskkonnaülevaatuse vaid lasteaia personaliga, siis sel aastal otsustasime kaasata eelnimetatud protsessi ka lapsevanemad ankeetküsitluse näol.

 Hoolekogu koosolekul sai kokku lepitud, et viime läbi küsitluse väidete vormis, millele saab lapsevanem vastata  vastusega kolmest valikust, kus saab ära märkida 1, 2 või 3 sobivat. Valdkondadeks valisime selle õppeaasta teemad, millega rühmad süvendatult tegelevad: vesi ja energia, toit ning elurikkus. Hoolekogul oli nädal aga ettepanekute esitamiseks, mil moel küsitlus läbi viia, kuid kahjuks ühtegi ettepanekut ei laekunud.

  Väited küsimustiku jaoks valisime välja Rohelise Kooli keskkonnatöögrupiga. Ajurünnaku käigus said kõik sedelite oma mõtted kirja panna ning korduvad väited sai koondatud küsimustikku. Spikriks lisasime ka RK blogi aadressi: http://rohelineneememudila.blogspot.com/    Küsimustiku koostasid Annika ja Pille.

Küsimustik nägi välja selline: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScTDvgud01AkhCaaBszYmIoNrlCJwk8FSpU66Qe-nC4ZLIWDg/viewform


Tulemustega tutvu siin: https://drive.google.com/file/d/1XO_4VXjuseW3Oo9r7YSzk7045r6AU88a/view?usp=sharing

Meie soov oli teada saada, millistest ettevõtmistest on lapsed kodus rääkinud, mida on lapsevanemad blogist lugenud ning kas see teema on ka lapsevanematele oluline. Selgus, et lapsevanematele on meie suunaasetus õppetegevustes oluline ning blogi ei toimeta me üksnes enda jaoks.






Kokkuvõtvalt: küsimustikule vastas 21 lapsevanemat. Väga rõõmustav, et vastanute seas oli ka isasid. Vaatamata sellele, et vastaja võis jääda anonüümseks, lisas iga ankeedi täitja ka oma nime. Aitäh selle eest. Eriline tänu neile kes lisasid ka vaba vastusena oma ideid või tänusõnu.


Pille

pühapäev, 11. aprill 2021

Rannapõnnide rühma lastel oli külvipäev

Kevadisest külvipäevast Rannapõnnide rühmast tuli lõbus pildigalerii. Pottidesse said külvatud kurgi, tomati ja paprika seemned. Nüüd oleme hoolsad ja kastame taimi iga päev. Põnev näha millal esimene idu oma pea mullast välja pistab.

Aleksandri kord on mulda võtta

Mitu kulbitäit mulda on paras?

Siin hakkavad kasvama tomatid

Mis me siia külvame?


Tööhoos Rannapõnnid

Nüüd ootame saaki

Kevadel näpud mulda

Aime












Rõõmupallide teadmised toidust täienevad.

Jätkamaks toidupüramiidiga ja selle järgimise põhimõtete omandamist, alustasime Rõõmupallide rühmas toidu kasvatamise katset: püüame kasvatada erinevaid maitse- ja söögitaimi rühma aknalaual.

Panime taimed kasvama
Tegime üleskutse lapsevanematele salatit või maitsetaime, mille lehed juba söödud, mitte ära visata ning meie püüame juurest uue taime kasvatada. Taaskasvatamiseks sobisid ka selleri, hiinakapsa ja porrulaugu juureosa ning porgandi leheosa, mis tavaliselt kompostiks lähevad. Nii saime potti kasvama panna tilli, sibula, porrulaugu, salati, selleri ja lõbu pärast ka ühe porgandi.



Lapsed hoolitsesid, et taimed saaksid parasjagu vett ja valgust, vahest soovisid kõik kasta ning siis voolas üleliigne vesi potist põrandale. Juhtus ka, et nädalavahetusel kuivas muld päris ära ja esmaspäeval vajasid taimed topelt kastmist ja turgutamist.

Theodor kastmas


Väike aednik Emilia Sadee 



Lilian hoolitseb aia eest



Varvara on usin


Mart, Mariliis ja Lennart istutamas

Kahjuks ei juurdunud kõik taimed ning nad leidsid koha kompostikastis, kuid elujõulisemad hakkasid tublisti juuri ajama ja pealseid kasvatama.








Selleks, et meie lastel oleksid teadmised kuidas püsida terved ja liikuvad, kinnistasime teadmisi toitumisest ning meisterdasime rühmaseinale oma toidupüramiidi.
Sellest kujunes tubli näpu- ja püsivuseharjutus. Taaskasutasime vanu reklaamlehti, kust lõikasime erinevate toiduainete pilte ja kleepisime püramiidi vastavale korrusele.

Tähtis teada:

  • Mida kõrgemal püramiidi korrusel on toiduaine, seda vähem seda tuleks päeva jooksul tarbida. Seega sööme rohkem teraviljatooteid, puu- ja köögivilju ning vähem suhkrut ja rasvasid;
  • vesi, liikumine ja piisav uni on sama tähtsad kui tervislik toitumine;
  • meie toitumine, liikumine ja uni peavad olema tasakaalus meie energiakuluga.

Toidupüramiid

Oluline koht meie toidus on maitseainetel ja -taimedel. Need teevad toidud maitsvaks ja eriliseks. Tegime lastega „ninalihase“ trenni ja nuusutasime erinevaid maitseaineid. Nuusutamiseks oli loorber, roheline basiilik, kaneel, vanilje, küüslauk, pipar, vürts, köömned, tšilli, paprika. Mõnda maitseainet tuli sõrmede vahel muljuda, et lõhna paremine tunda oleks.





Lastel oli ülesanne: nuusutada maitseaineid, kui soovi võis ka maitsta, ning tuletada meelde millise söögi juures seda lõhna on varem kohatud.

Tuttav lõhn? Loorber

Kui kaneelirull ja vaniljeküpsised tulid lastel kiiresti meelde, siis supis kasutatavat loorberit ja salatist või pizzast pärit rohelist basiilikut oli keerulisem meenutada kuigi lõhn oli nii tuttav. Tšillit ja pipart proovisid maitsta vaid julgemad aga külmkuivatatud küüslauk maitses kõigile - nagu kartulikrõpsud, arvasid lapsed.




Theodor julges maitsta tšillit







.






Lõbusa katse lõpetuseks proovisime maitsetaimi ka oma aknalt: sibulat, porrulauku ja salatit. Teised taimed peavad veel kosuma, enne kui maitsta saab










Kadri

reede, 2. aprill 2021

Kalad, säästlik kalandus ja kalafoor.ee - Rohelise Kooli seminar

Meie toidulaualt leiab palju erinevaid mereande. Paraku ei ole kõigi mereandide olukord igal pool kiita, samuti mõjutavad erinevad püügiviisid ja kasvandused keskkonda. 

Erinevad püügiviisid

 http://kalafoor.voog.com/puugimeetodid  Kalafoor (ehk Fish Guide) on Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud juhend, mis aitab teha keskkonnahoidlikumaid kala- ja mereannivalikuid Eestis. Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert ja Tallinna Ülikooli keskkonnaantropoloog Joonas Plaan rääkis, kuidas tutvustada nii lasteaialastele kui kooliõpilastele kalu ja merekeskkonda tervikuna.  Seminari jooksul tutvusime ka ise kalafoor.ee keskkonnaga, valides kalu, mida on keskkonna säästmise huvides kõige mõttekam süüa. 

Merekeskkond


Olulisemad põhimõtted kalade valikul:

  • Eelista kohalikku kala (väheneb transpordi mõju, tugi kohalikele ettevõtjatele)
  • Söö väikesekasvulist kala (varud taastuvad kiiremini)
  • Proovi midagi uut (väheneb surve populaarsetele ja ülepüütud liikidele)

Kuidas valida kala?

Tartu Ülikooli magistrant Jürgen Karvat võttis vaatluse alla vooluveekogudega seonduva. Veel jõudsime üle vaadata mõned mängud ja tegevused, mida saaks kasutada tunnis. 

Koolitajad: Joonas Plaan (Eestimaa Looduse Fond), Jürgen Karvak (Eestimaa Looduse Fond; TÜ magistrant).

Aitäh koolitajatele sisuka ja huvitava seminari eest!


Seminaril osalesid Elvi, Pille ja Tiina.

Tiina