reede, 22. september 2023

Kolmas rohelipp

Rohelise kooli aastakonverents 5.-6.06.2023

5.juunil, tähistamaks maailma keskkonnapäeva, tunnustas rahvusvaheline Rohelise kooli programm iga-aastaselt Eesti tublisid keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvisid keskkonnamärgise “Roheline lipp”.

Ka Neeme Mudila sai kutse konverentsile. Meie majast  osalesid Rohelise kooli  aastakonverentsil  programmi juht Pille ja keskkonnatöörühma liige Annika.


Sel aastal pälvisid oma tubli töö eest tunnustuse 62 lasteaeda ja kooli üle Eesti.

3. korda said rohelipu : Tallinna lasteaed Vikerkaar, Viimsi Kool, Tallinna Kullerkupu lasteaed, Nõo lasteaed Krõll, Tallinna Lasnamäe Põhikool, Tartu Anni Lasteaed, Pangapealse lasteaed, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tartu loodusmaja, Paikuse Lasteaed Seljametsa maja, Tallinna Lehola Lasteaed, Harku Lasteaed, Rakvere Rohuaia lasteaed, Gaia kool, Tallinna Lasteaed Kikas, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Pärnu Kesklinna Lasteaed, Viljandi Huvikool, Laekvere Kool, Tallinna Suur-Pae Lasteaed, Neeme Mudila Lasteaed, Oru Põhikool, Mõniste Kool.



Päeva juhtis Kristo Elias. 

Avasõnad ja tervitused: 

Rohelise kooli patroon Kersti Kaljulaid

„Noored on tulevased otsustajad ja innovaatorid. Juba täna kostub just noorte hääl kõige kõvemini, kui räägime rohelisest tulevikust. Arusaadav, kuivõrd see on eelkõige ju nende tulevik. On südantsoojendav näha, kui paljud Eesti õppeasutused on „Rohelise kooli“ visiooni omaks võtnud. Minu soov on, et igas Eesti koolis ja lasteaias kerkiks roheline lipp, märk sellest, et me hoolime meie planeedist ja püüame igapäevaste valikutega muuta maailma paremaks.“ võttis programmi olulisuse kokku patroon president Kersti Kaljulaid

Tallinn Euroopa roheline pealinn, abilinnapea Andrei Kante
Pille

pühapäev, 3. september 2023

Koolieelikute nädal

Koolieelikute nädal on tore ettevõtmine lasteaia personali poolt, et muuta koolieelikute viimased lasteaiapäevad eriliseks.

22. mail, kell 13:00 kogunesid koolieelikud lasteaia õuele. Kavas oli fotojaht. Iga laps sai loosiga foto. Nüüd tuli kindlaks teha, kus on see foto tehtud ja tahvli või fotoaparaadiga teha samasugune foto. Põnevust ja siginat-saginat jätkus tükiks ajaks. Mõni leidis oma objekti kiiresti ja soovis veel ka teise ülesande lahendada. Kuna aega oli veel küllaga, siis harjutasime oma tahvlitel markeriga nime kirjutamist, sest lasteaiast lahkudes tuleb anda „allkiri“, st laps kirjutab oma täis nime raamatusse, enne kui saab. Ka see on üks meie maja traditsioon. (Õp.Elvi)

Käisime koolieelikutega Uitro tipus, kaunis looduspildis Osadele lastele oli see esmakohtumine Uitro säärega. Teekond oli palav ja lõbus, ning mere jahutavad lained aitasid lastel meisterdada liivasiilikest.  (Õp.Sirje)

Neljapäeval, 25.mail, puhusime mulle. Vedelik sai segatud nõudepesuvahendist ja veest. Erinevad vahendid – joogikõrs, karvatraadist või vanast sokist meisterdatud mullitaja -  andsid tulemuseks vastavalt väiksemad-suuremad mullid või pikad vahuussid. (Õp.Piret) 

Reedel, 26 mail, toimus koolieelikute nädala raames rattamatk Ihasalu külla ja tagasi. Osa võttis 7 koolieelikut. Alustasime matka lasteaia eest, kontrollisime varustuse üle, õp. Tiina tuletas meelde liiklusreegleid  ja sõit võis alata. Liikusime Ihasalu teed mööda, vahepeal tegime väikese peatuse mänguväljakul, kus said lapsed kiikuda, batuudil hüpata ja raamatukogu külastada. Peale puhkepausi sõitsime edasi kergliiklusteeni, mida mööda jõudsime Neeme tagasi. Lastaeaias sai iga matkaline raamatu liiklusohutusest ja värvimiseks töölehed. (Õp. Tiina ja Ingeri)

30. mail panime punkti koolieelikute unevabale nädalale. Kell 13:00 kogunesid kõik lasteaia ette. Siin said lapsed ühe kirja ja aardejaht võis alata. Kokku oli 6 kontrollpunkti, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Mängiti „Lugemismängu“, lahendati mõistatusi, kirjutati kividest oma nimi rannaliivale, lahendati ristsõna, loeti salakirja, õpiti rannatelgi püstitamist ja grilliti ning lõpuks istuti ühise piknikulaua taga. Peaaegu iga kord oli kuulda õhkamist „see oli kõige lahedam päev!“ (Elvi)

Nagu ikka, oleme igal aastal püüdnud ühe tegevusena digivahendeid kasutada. Sel aastal joonistasid lapsed omal soovil mingi tegelase, kellel pidid olema jalad ja käed muust kehast selgelt eristuvad, sest just need liikmed paned äpp joonistuses liikuma.