Multimeedia rakendamine õppetöös

Pille ja Annika osalesid 19.09 – 17.10 2019 kestnud Hitsa poolt pakutaval koolitusel „Multimeedia rakendamine õppetöös“, mis toimus Hitsa nutiklassis (Akadeemia tee 21/4). Koolitus koosnes kolmest auditoorsest kohtumisest ning kodutöödest.

Esimesel kontaktpäeval tutvusime lähemalt nutivahenditega pildistamise ja piltide töötlemisega. Samuti saime tuttavaks sellise keskkonnaga nagu Canva.com, milles saab edukalt teha postreid, kuulutusi, kutseid jne. Sellest lähtuvalt antigi meile esimesed kodutööd: teha meem ja plakat.

Meem- Internetis on meemidel tavamõistes spetsiifilisem tähendus: need tähistavad tekstiga naljapilte, kuid ka videoid ja lühikest teksti. Selleks et tavalisest naljapildist saaks meem, on vajalik tema pidev levitamine ja muundamine, näiteks ühe ja sama pildi levitamine eri tekstidega. Ülimalt populaarseid meeme nimetatakse viraalseteks.

Teisel kontaktpäeval õppisime animatsiooni ja helindamist. Saime grupitööna kohapeal luua animeeritud filmi etteantud vanasõna põhjal. Meie vanasõnaks oli „Pill tuleb pika ilu peale“. 👉
https://drive.google.com/open?id=1R0Af2js8DpFd9C1hUTVTKJHWHgQQXs6I

Ning muidugi oli kodutööks sel korral teha sotsiaalreklaam. Meie tegime lasteaia uue projekti raames klipi „Sõbraks raamatuga juba lasteaias“, millest juba varasemas postituses ka video üleval.

Kolmanda kontaktpäeva läbivaks teemaks oli filmimine ja videotöötlus nutiseadme ja arvutiga. Ka sel korral tegime grupitööd ning ülesandeks oli luua reklaamklipp Hitsa koolitusest.👉https://drive.google.com/open?id=124u2his6ExUiJgijtuW5VM3M3KmZ31FJ

Koolitus andis palju teadmisi ja praktilisi oskusi nutivahenditega töötamisel. Samuti saime juurde julgust ja indu katsetada uut ja huvitavat nii ise, koos kolleegide ning kindlasti lastega.

Annika Ennok 

Ülemaailmne kätepesu päev.

Igal aastal 15. oktoobril tähistatakse kätepesu päeva, mille eesmärk on kätepesu propageerimine. Tervishoiuspetsialistide sõnul kaitseb käte korralik pesemine sooja vee ja seebiga ka gripi eest. 
Meie maja tervishoiutöötaja Eda rääkis ka meie maja lastele kätepesu vajalikussest. 

Tegime kuiva trenni ja pesime korralikult ka seebi ja sooja veega.

Pärast oli lastel võimalus seeriapilte järjestada ja kunstitööna valmisid puhas ja must käsi. 

Hoiame käed puhtad! 

Koostas Liina Ratnik

Sõbraks raamatuga

Ühel päeval tõi Airi Leonidov meile kingituseks kasti täie raamatuid. Uudistamist  oli palju ja nii tekkis õpetaja Liinal mõte, et teeks koridori peale meie oma väikse "raamatukogu".  On ju raamatute lugemine hea meie tervisele.

Laps saab sealt koos vanemaga võtta meelepärase raamatu ja seda koos vanemaga kodus koos vaadata ja lugeda. Pillel tuli mõte teha lastele ka lugejakaardid ja vihik kuhu saab märkida laenutatud raamatu.

Pillel ja Annikal valmis koolituse raames sellest ka väike tutvustav video! 👉 https://drive.google.com/file/d/12Ni8Pe9e5-lktywE_qQqONVLW8pwFTAS/view?usp=sharing_eil&ts=5da80f89

                                Miks koos lugemine hea on?

Raamat lähendab!

Igal pildil raamatus on oma lugu!

Raamat avardab ja arendab!

Koos lugeda on tore!

Koostas Liina Ratnik

Issiga, issiga lähme sõitma bussiga...

Värvisime koos suure paberi punseks, millest lõikasime välja bussi. Siis sättisime end bussi istuma, et koos rändama minna. Rääkisime bussiga sõitmise eelistest - saab kõik koos olla ja jutustada ning laulda, hoiab loodust (igaüks ei sõida oma autoga), linnas pääseb tihti kiiremini ummikutest läbi jne. Laulsime laulu, kus läksime koos issiga bussiga sõitma: "Issiga, issiga lähme sõitma bussiga...".

Koostas Kätlin Barz

Leivanädal

Oktoobri teisel nädalal tähistasime leivanädalat. Rääkisime lastele leiva kasulikkusest ja tähtsusest ning leiva teekonnast meie lauale. 

Igale päevale oli planeeritud midagi toredat. 

Esmaspäeval tegime koos Männikäbide õpetaja Kätliniga kamapalle. Kätlin oli kodus valmis seganud toorjuustust, kamajahust ja pähklitest massi ning lasi sellel üleöö külmkapis seista. Seisnud taignast on hea pallikesi veeretada. Enne veeretamist vaatasime ka mis asi see kamajahu on ja mida ta sisaldab. Kui teooria osa oli läbi hakkas pihta praktiline osa. Iga laps sai oma kätega pallikesi teha ning pärast neid oma soovi järgi kas kookoshelvestes, mooniseemnetes või kakopulbris veeretada. 

Teisipäeval tegime Rõõmupallide rühmas üheskoos küüslauguleibasid. Koostegemisrõõm on suur aga seda jätkum mõnedel lastel natukeseks ajaks, sest teise rühma mänguasjad on palju ahvatlevamad. Siiski kui leivad valmis tulid kõik lapsed leiba maitsma, samuti said mõned vanemad kes lastele järele tulid tükikese tervisest pakatavat küüslauguleiba.

                                                              Liiga palju küüslauku! 😀

Kolmapäev möödus meil erinevate leibade degusteerimise all. 

Õpetaja Tiina tegi kõigiga koos läbi käemängu "Patsu, patsu kooki" ning siis saime hakata proovima erinevaid tooteid.

Laual oli nii leiba kui sepikut. Mõned sepikud röstisime ja kõigil oli võimalus maitsevõid peale panna. Leivad ja sepikud kadusid laualt kibekiirelt ja õpetaja Elvi ei jõudnud nii kiirelt uusi sepikuid ette röstida.

Neljapäeval tuli meie kokk Heidi ja rääkis lastele kuidas tehakse leiba ning reedel said kõik lapsed üheskoos õunakooki küpsetada.

Oli see vast üks vahva leivanädal kus nii mõnelgi päeval oli maja peal tundma mõnusat leiva või koogi lõhna.

 

Lego Mindstorms EV3 õpituba

 

Pille ja Annika osalesid 11.10-12.10.2019 (HITSA nutiklassi, Akadeemia tee 21/4) koolitusel Lego Mindstorms EV3 õpitoas. Koolitus on tasuta sel juhul, kui koolituse õppepäevad läbitakse täies mahus. Kui osaletakse vaid osaliselt, tuleb tasuda ühe inimese kohta 135 eurot. Meie osalesime mõlemal päeval ja saime tasuta koolituse.

Kuna tänapäeva hariduses soositakse õppetegevuse rikastamiseks kasutada juba lasteaias nutivahendeid, sh haridusroboteid, tuleb end kursis hoida uute vahendite ja programmidega. Otsustasime tutvust teha Lego sarja raskema versiooniga.

Ja selleks oli mitu põhjust.
 

Esmalt: pidevalt räägitakse digioskuste arendamisest lastaias ja digipäduvustest. Seepärast on ka meie majas: Ozobot, Blue-Bot, Bee-Botid, WeDo komplektid. Kui tihti neid kasutatakse sõltub rühma õpetajatest. 

Teiseks teame kõik, et digivahendid on kallid. Haridusrobotid on väga erinevate võimalustega ning vastavale eale mõeldud. Enne robotite muretsemist lasteaeda, tuleb kindlaks teha nende raskusaste ja kasutamisvõimalused. Samuti on oluline õpetajate soov ja oskus neid tegevustes kasutada.

Saime proovida Lego Mindstorms EV3 roboti programmeerimist, mille käigus tutvusime puuteanduri töö võimalustega. Valgusandur võimaldas mõõta pinnalt tagasipeegelduvat või ümbritsevat valgushulka ruumis. Ka ultraheliandurit ehk  sonarit saime kasutada mõne ülesande puhul. See aitas programmeerida robotit nii, et robot peatuks takistusest nõutud kaugusel. Kõige raskem oli kasutada güroandurit, mis aitas mõõta roboti pööramise kiirust ja nurka. Güroanduriga saab ehitada isebalanseeruvaid roboteid. Mõõdab nurkasid täpsusega +/- 3 kraadi; Güro kiirus kuni 440 kraadi sekundis; Sample rate 1 kHz.
Selleks, et arvuti teel juhtida roboteid, tuli koostada pikad algoritmide jadad. Terve põneva koolituse aja tuli kasutada intensiivset loogilist mõtlemist. Pärast koolitust tundsime end tühjaks pigistatud sidrunitena.

Paras eneseületamine on ülikiire tempoga omandada uut teavet, mille kohta varasemalt mingit algteadmist ei ole. Otsustasime kasutamata ajupotensiaaliedaspidi rohkem kasutada ja töös rakendada.
Kokkuvõtte koostas Pille

Teabepäev Muuga Lasteaias

Pille osales  10.oktoobril HAJÜ (Harjumaa Alushariduse Juhtide Ühenduse) teabepäeval Muuga Lasteaias.

Tiina Peterson  (Haridus- ja Teadusministeeriumi üdharidusosakonna peaekspert) esitas ettekande Eesti alushariduse eduloost ja prioriteetidest. Jagan neid:

Eesti alusharidus paistab 38 Euroopa riigi võrdluses silma:

·    läbimõeldud haridusliku sisu;

·    kättesaadavuse ja taskukohase;

·    pädevate lasteaiaõpetajate ja kaasatud lastevanemate poolest.

TASUB TEADA, et:

üksnes kuues EL riigis (Eestis, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Soomes ja Taanis) ja Norras 6-18 kuu vanuses väikelastele tagatud riigi poolt rahastatud lasteaiakoht.

Eesti on kolmandiku riikide hulgas, kus vähemalt ühel rühmaga tegelevatest töötajatest peab olema erialane kõrgharidus.

Sarnaselt  Eestiga töötavad pooltes riikides rühmaga ka assistendid.

Suhtarvude poolest on Eesti lasteaiad Euroopa võrdluses samuti paremas olukorras: 2-aastaste maksimumarv töötaja kohta varieerub kolmest (Montenegros ja Norras) 18-ni (Hispaanias)- Eestis 8.

4 aastaseid on töötaja kohta enamikus riikides 20 ja enam, alla kümne Iirimaal, Ungaris, Soomes, Šotimaal ja Norras- Eestis 12.

Eestis on riiklik õppekava laste arengu toetamise aluseks kogu lasteaiaperioodi vältel.

Eesti on koos Albaania, Horvaatia, Malta, Montenegro, Norra, Portugali ja Šotimaaga väheste riikide hulgas, kus lasteasutuse kvaliteedihindamises kasutatakse lastevanemate küsitlusi.

Eesti lastevanemad saavad lasteasutuse arengus kaasa rääkida ka hoolekogu töös osaledes. Samuti on neil otsustusõigus lapse koolivalmiduse küsimuses.

Laste koolivalmidust hinnatakse enne kooli vaid 11 riigis: Eestis, Saksamaal, Horvaatias, Luxembourgis, Ungaris, Austrias, Slovakkias, Bosnia-Hertsegoviinas, Lichtensteinis, Montenegros ja Serbias.

Ainult 4 riigis on koolivalmiduse hinnang üheks aluseks koolikohustuse edasilükkamisel: Eestis, Luksemburgis, Ungaris ja Lichtensteinis.

Alushariduse seaduse eelnõu koostamise eesmärk on ühtne alushariduse süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ja kus on loodud kvaliteetsed tingimused (õpetajate, assistentide ja juhtide professionaalsus, õppekava, kvaliteedi hindamine) laste arengu toetamiseks ja põhihariduses jätkamiseks.

Lisan ka slaidid peamiste väljakutsete ja Euroopa Komisjoni soovitustega.

Rajaleidja esindaja Urve Sellenberg andis ülevaate Rajaleidja tööst.

Urve toonitas, et lapsevanemad võiksid julgemalt pöörduda Rajaleidja poole nõustamisküsimustes. Koolivalmiduse hindamine on ka meie lasteaias toimunud Rajaleidja abiga, aga sel juhul, kui lasteaed ja lapsevanem jäävad eri meelele.

Kokkuvõte Pillelt