Teabepäev Muuga Lasteaias

Pille osales  10.oktoobril HAJÜ (Harjumaa Alushariduse Juhtide Ühenduse) teabepäeval Muuga Lasteaias.

Tiina Peterson  (Haridus- ja Teadusministeeriumi üdharidusosakonna peaekspert) esitas ettekande Eesti alushariduse eduloost ja prioriteetidest. Jagan neid:

Eesti alusharidus paistab 38 Euroopa riigi võrdluses silma:

·    läbimõeldud haridusliku sisu;

·    kättesaadavuse ja taskukohase;

·    pädevate lasteaiaõpetajate ja kaasatud lastevanemate poolest.

TASUB TEADA, et:

üksnes kuues EL riigis (Eestis, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Soomes ja Taanis) ja Norras 6-18 kuu vanuses väikelastele tagatud riigi poolt rahastatud lasteaiakoht.

Eesti on kolmandiku riikide hulgas, kus vähemalt ühel rühmaga tegelevatest töötajatest peab olema erialane kõrgharidus.

Sarnaselt  Eestiga töötavad pooltes riikides rühmaga ka assistendid.

Suhtarvude poolest on Eesti lasteaiad Euroopa võrdluses samuti paremas olukorras: 2-aastaste maksimumarv töötaja kohta varieerub kolmest (Montenegros ja Norras) 18-ni (Hispaanias)- Eestis 8.

4 aastaseid on töötaja kohta enamikus riikides 20 ja enam, alla kümne Iirimaal, Ungaris, Soomes, Šotimaal ja Norras- Eestis 12.

Eestis on riiklik õppekava laste arengu toetamise aluseks kogu lasteaiaperioodi vältel.

Eesti on koos Albaania, Horvaatia, Malta, Montenegro, Norra, Portugali ja Šotimaaga väheste riikide hulgas, kus lasteasutuse kvaliteedihindamises kasutatakse lastevanemate küsitlusi.

Eesti lastevanemad saavad lasteasutuse arengus kaasa rääkida ka hoolekogu töös osaledes. Samuti on neil otsustusõigus lapse koolivalmiduse küsimuses.

Laste koolivalmidust hinnatakse enne kooli vaid 11 riigis: Eestis, Saksamaal, Horvaatias, Luxembourgis, Ungaris, Austrias, Slovakkias, Bosnia-Hertsegoviinas, Lichtensteinis, Montenegros ja Serbias.

Ainult 4 riigis on koolivalmiduse hinnang üheks aluseks koolikohustuse edasilükkamisel: Eestis, Luksemburgis, Ungaris ja Lichtensteinis.

Alushariduse seaduse eelnõu koostamise eesmärk on ühtne alushariduse süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ja kus on loodud kvaliteetsed tingimused (õpetajate, assistentide ja juhtide professionaalsus, õppekava, kvaliteedi hindamine) laste arengu toetamiseks ja põhihariduses jätkamiseks.

Lisan ka slaidid peamiste väljakutsete ja Euroopa Komisjoni soovitustega.

Rajaleidja esindaja Urve Sellenberg andis ülevaate Rajaleidja tööst.

Urve toonitas, et lapsevanemad võiksid julgemalt pöörduda Rajaleidja poole nõustamisküsimustes. Koolivalmiduse hindamine on ka meie lasteaias toimunud Rajaleidja abiga, aga sel juhul, kui lasteaed ja lapsevanem jäävad eri meelele.

Kokkuvõte Pillelt