reede, 27. detsember 2024

Tagasiside Rohelise Kooli programmi eestvedajatelt

Rohelise kooli programmiga oleme toimetanud nüüdseks 2018 aastast, esitanud aruandeid ja vahearuandeid, pälvides kiidusõnu ja näpunäiteid. 

Toreda üllatusena saabus meile väike pakike Tartu Loodusmajast, milles oli postkaart 

ja raamat "Roheline rõõm". Raamat annab ülevaate toataimedest, mis annavad meile rahulolu ja silmailu. 
Raamat räägib taimeinimestest kui rahumeelsetest inimestest, kellele ei meeldi riidlemine ja kurjustamine. Nn rohenäppudel üle kogu maailma on midagi ühist: armastus ja lugupidamine taimede vastu. Inimesed soovivad, et nende side loodusega oleks tihedam, et nad saaksid looduslähedasemalt elada. Üha suurem toataimede arv on selle igatsuse üks väljendus.
Raamatiu autor väidab, et igaühe jaoks on olemas taim ja annab ka näpunäiteid, nt:
* Algaja- kui sa pole taoimedega varem üldse tegemist teinud, siis soeta kergesti hooldatav ja tufev taim. Ettepanek: sulgvõhk;
                                                                            sulgvõhk
* Stressis lapsevanemad: kui sind vaevab pidev ajanappus nii tööl kui ka lastega, igasugu hobide ja ühingutega, peaksid valima tugevad taimed, mis pole kuigi pirtsakad. Ettepanek: kollakas pisipalm;
                                                                    kollakas pisipalm
* Maiasmokk- kui sulle meeldib oma taimi süüa, siis on olemas terve posu rohelisi ürte, mida saad aasta ringi toas kasvatada. Ettepanek: petersell;
* Tervisetark- kui sulle meeldib taimede juures nende tervislik aspekt? oo koju õhupuhastaja, nt kuld-nõelköis. See eemaldab siseõhust saastet, nii et sa tunned end terve ja erksana, naha seisund paraneb ja sa magad paremini...
                                                                           kuldne nõelköis

Hea meelega laenutame raamatut kõikidele huvilistele.

Pille

pühapäev, 22. detsember 2024

ADVENDIKIRIK 02.12.2024

 Jõelähtme Neitsi Maarja kirikuõpetaja Margus Kirja on aastaid korraldanud Jõelähtme valla koolieelikutele advendikirikut.

2. detsembril osalesid Neeme Mudila koolieelikud: Mona, Oliver, Sebastian, Marcus, Erko, Richard, õpetaja Marju ja Margit advendikirikus. Selleks tellis Pille meile väikebussi. Bussijuht Arvi sõidutas meid turvaliselt kirikusse ja tagasi.

Kirikuõpetaja rääkis jõulude ootamise ajast ning sel korral jutustas õpetaja Margus meile loo headuse ja kurjuse teemal. 

Lapsed said mõtiskleda, et miks just häid tegusi tehes on maailm palju parem koht elamiseks meile kõigile! Õpetaja jutlusest jäi kõlama mõttetera: „Headus võidab kurjuse!“

Lauluõpetaja Sirje juhendamisel laulsime üheskoos jõululaule. Neeme Mudila lapsed said muusikalises etteastes kasutada imeliselt helisevaid jõulukellasid.  

Kuna Mona oli ainuke tüdruk meie lasteaiast, siis sai otsustatud, et   just tema koos kirikuõpetajaga asetab alusele Neeme Mudila palveküünla. 

Kaasa võetud laternaga  tõime lasteaeda advenditule. Iga soovija sai sellest juba Neemes omakorda küünla läita.

Ühine advendikirik pakkus rõõmu kõigile!

Õpetaja Marju

neljapäev, 28. november 2024

Beebibuum novembrikuus

Männikäbide rühmas algas hingedekuu ootamatu pauguga või siis pigem ikkagi buumiga. Suur oli meie üllatus, kui märkasime teomunade kastis väikest "hingekest " ringi uudistamas. Arvasime, et ega nad veel niipea kooru. Sel päeval oli menüüs arbuus, mida ka pisikesele panin ning millesse ta ilma igasuguse kõhkluseta kohe oma hõõralid sisse lõi.
Nädalavahetusel koorus väikeseid teohakatisi juurde
ning esmane tutvus sai tehtud kurgiga.
Käisime oma uusi ilmakodanikke tutvustamas ka teistes rühmades.
Esimesed kaks on nüüdseks oma uues päriskodus. Kahjuks oleme leidnud mõned tühjad karbid ning on olnud ka mädamune. Aga uusi nägusid tuleb aina juurde.

Annika

Raagritsikad ja elukeskkond

 

Nagu te juba teate on meie rühma lemmikloomadeks raagritsikad. Ühel sombusel pärastlõunal otsustasime kõik koos ette võtta tõsise töö: raagritsikate kodu põhjaliku puhastuse. Lapsed olid põnevil: igal lapsel oli teha oma töölõik. Osad korjasid puurist kokku taaskasutatavad puuoksad, teised teokarbid ja kivid, kolmandad sõelusid mulla jääkidest puhtaks.


Eemaldasime närtsinud ja kuivanud söögiks mittekõlblikud taimed ja asendasime uutega, millest mõned leidsime enda hilissügiseselt aiamaalt, näiteks roosilehed, meliss ja petersell. Pesime eluaseme puhtaks ja lõime läikima.

Ritsikatega toimetamine oli põnev ja samas ka osadele lastele väljakutseks. Et lapsed saaks paremini kohaneda ritsikatega oli kõigil soovijatel võimalik neid  koristuse ajaks välja tõsta ja pärast tagasi panna.
                                         

Tuletasime meelde, et lisaks puhtale joogiveele ja toidule on meie lemmikutel hea ja mõnus olla neile sobivas elukeskkonnas, mida me väga innukalt neile omalt poolt pakkuda soovime. Nagu ikka olid lapsed väga tublid ja hoolsad abilised.



Õp Marju

kolmapäev, 27. november 2024

Õuealalt välja

 Rannapõnnid

Rannapõnnide õppekäigud väljaspoole lasteaia õueala on viinud meid korviga metsa, seeni otsima. Tormise ilmaga oleme teada saanud, mis isevärki tegelased on "merejänesed" ja kuidas neid meres märgata. Oleme uudistanud Neeme sadamat ja saanud teada, miks laevad talveks sadamast ära viiakse. Uurinud, kuidas tomatid rannaliivale kasvama said...

Muidugi oleme ka palju seiklusrada külastanud ja kuhjaga osavust juurde saanud.                                                                 




Männikäbid

Võimalusel käivad Männikäbid õueskäikudel uurimas ka lasteaia ümbrust. Jalutame metsas ja mere ääres, kus uurime taimi, putukaid, veelinde, tuult, suuri laineid ning kõike muud, mida loodus pakub.

Viimati käisime otsimas sügisesi värve ja õitsejaid nii lasteaia õuealal mere ääres kui metsaserval.

Enne seda käisime metsa all otsimas oksi Halloweeni dekoratsioonide jaoks.

Eriti meeldib lastele end külili visata pehme sambliku sisse ja seal end rullida.

Oma lehekesed kunstitööde jaoks korjab samuti laps ise ja no loomulikult on nad meil suured kivide kogujad.

Aeg ajalt uurime ka mis elu toimub meie putukahotellis.

Suuremate Männikäbidega saab aeg-ajalt ronitud ka seiklusrajal.



Õp Miina



Rõõmupallid

Rõõmupallide rühma Rohelise kooli 2024/25 õppeaasta teemaks on „Meri ja rannik“.

Sellega seoses oleme mitmetel sügis päevadel kasutanud õuesõppe võimalust ja viinud läbi õppetöö rannikul mereääres. Igal matka korral on meil käsitletud uus ja põnev teema, mis seostub „Meri ja rannik“ temaatikaga.

 

12.09 – matk mereäärde. Vaatlesime merre pandud kalavõrke ja arutlesime, kuidas võrku pannakse ja millal neid välja võetakse. Vestlesime, mida saame toiduks võrke kasutades.

20.09 Maailmakoristuspäeva raames matk rannikul ja mereääres. Lapsed korjasid jalutuskäigu ajal prügi. Teemal "Meri ja rannik" rääkisime merereostusest ja lapsed leidsid rannaalalt erinevat prügi. Vaatlesime klaasikilde, mis olid mere soolases vees oma

 teravusekaotanud kaotanud.

                                 
27.09 matkasime mereäärde spordinädala raames. Külastasime Neeme sadamat. Vestlus mere kalade teemal. Lapsed loetlesid meres elavaid kalu: lõhe, ahven, räim, kilu, angerjas jm. Mängisime rannas sportlikke liikumismänge. Uurisime vana laevavraki viimseid jäänukeid. Tagasi liikusime mööda rannajoont, pidasime Sirje juures piknikku ja vaatlesime/loetlesime aialilli ja põõsaid.


02.10 matk loodusesse, jalutuskäik läbi sügisese metsa. Sihtkoht rannik. Kuna õues tibutas vihma ja oli väga tuuline, siis saime mere ääres rääkida tuulise ilma ohtlikkusest. Vestlesime mereliiklusvahenditest, merel sõidust tormiga, laevahukkudest ja vrakkidest. Mida teha siis kui inimelu satub ohtu halva ilma puhul? Kuidas pääseda ja mida peab teadma inimelu päästmisest.

09.10 matk metsa, teemaks „Õpin tundma ranniku äärses metsatukas kasvavaid seeni".

Kohtasime sirmikut, kukeseent, puraviku ja kärbseseent.

25.10 matk mereäärde, mereääres vestlesime teemal: "Tormise ilma mõjud keskkonnale". Tormiga oli meri ranna kallastele uhtunud adru. Selgitasime, mis on adru ehk mererohi ja mis otstarbel saab seda kasutada. Tõime näiteid, kuidas saab koduaias adru kasutada, näiteks väetamise eesmärgil (kasvuhoones, roosipeenras, ilupuudele jms.). Jalutuskäigul kohtasime tormise mere poolt tõusuvee ajal välja juurteni uhutud männipuid. Lapsed arvasid, et küll on vahva, et nii on juhtunud, sest sellist mändi saab kasutada turnimiseks.



Õp Marju