Esmaspäev, 23. mai 2022

Küünlaümbriste jaht 2021/2022

"Küünlaümbriste jaht" on juba kuuendat korda toimuv lastele ja noortele suunatud keskkonnakampaania, mille raames kutsutakse noori üle Eesti koguma kokku võimalikult palju tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid.


Küünlaümbriseid saab lõputult ümber töödelda

Kampaania olulisim eesmärk on laste ja noorte keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine. Alumiinium ei lagune prügimäel või looduses mitte kunagi, mistõttu annab isegi väikese koguse küünlaümbriste kokku kogumine märkimisväärse panuse looduse hoidmisesse.

AITÄH!!

Ka meie lasteaed võttis projektist osa. Tabel, kuhu sai toodud koguse kirja panna asus lasteaia seinal, sest COVIDi piirangutest tulenevalt, ei saanud sel ajal veel lapsevanemad majja sisse.
Küünlaümbriseid tõi 4 last. Aitäh Emilia Sadee, Mattias, Joosep ja Romet. Kokku kogunes 441 alumiiniumümbrist kaaluga 1 kg. Just sellise kaalu teatas mulle AS Kuusakoskis küünlaümbriseid kaalunud noormees.

Väike samm looduse hoidmiseks

Kampaania jooksul kogutud ja ära toodud küünlaümbriste rahalise väärtuse (vanametalli turuhind kampaania lõpus) osas lisab Kuusakoski omalt poolt sama summa juurde ja suunab selle heategevusse (nt kui tuuakse x tonni ümbriseid, mille rahaline väärtus on 5000 € turul, siis Kuusakoski paneb sama summa juurde ja suunab 10 000 € heategevusse).


Kampaania on küll lõppenud aga
jäätmete sorteerimine jätkub kodudes


Projekti ajal lahendasid lapsed õpetajate juhendamisel ristsõnu, nt:
https://www.kuusakoski.com/contentassets/66afb00007c240d9bcac2932d36fdb43/kuunlaumbriste_jaht_ristsona2.pdf

Otsisid sõnu:

https://www.kuusakoski.com/contentassets/66afb00007c240d9bcac2932d36fdb43/sonamang.pdf

Aitäh osalenud peredele!

Pille

Pühapäev, 22. mai 2022

Radoonitaseme mõõtmistulemused Neeme Mudilas

Radooni mõõtmisest Neeme Mudilas „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ § 9. Nõuded ruumide sisekliimale määrab ära keskmise ruumide radoonisisalduse. Ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³).

Väike kuid tähtis - radoonitaseme mõõtja

Radoonitaseme mõõtmisi viib läbi Eestis Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakond. Kontakteerudes eelnimetatud osakonnaga saime infot, et radoonitaset on soovitav mõõta kütteperioodil, kuna siis on soodustatud radooni majja imbumine ning saadav tulemus peegeldab eeldatavalt halvimat olukorda. Otstarbekas on mõõta radooni taset hoone esimesel korrusel (teatud juhtudel ka teisel korrusel) või keldrikorrusel, kui sealseid ruume kasutatakse elu- või tööruumidena. Kõrgematele korrustele radoon üldjuhul ei jõua ning seal probleemi enamasti ei esine. Mõõtmise ajal ei tule oma tavapärast eluviisi muuta - inimesed peaksid elama oma igapäevast elu ning kasutama ruume harjumuskohaselt.

Radoonitaset mõõdeti kahes rühmas

Kasutasime pikaajalist mõõtmismeetodit 29.10.2021-12.01.2022. Detektorid paigutasime Rannapõnnide ja Rõõmupallide rühma- joonisel märgistatud ristikestega.

Tulemus: mõõteperioodi keskmine radooni aktiivsuskontsentratsioon oli :
 • Rannapõnnides 35±11 Bq/m3 
• Rõõmupallides 63±17 Bq/m3 

Võime tulemusega väga rahul olla.!

Pille

Neljapäev, 5. mai 2022

Lilled rõõmuks emmele

Ehk olete märganud, et lasteaia peaukse juures, lillekastides õitsevad ilusad, värvilised võõrasemad?  Ah, et kuidas need sinna said? Aga Rannapõnnide ja Rõõmupallide lapsed istutasid! 

Võõrasema ehk aedkannike (Viola ×wittrockiana)

Imelised õied emadepäevaks

Lisaks võõrasemale istutas Raul lasteaia õue
kaunistama imeilusa, punase rododendroni. 

Oli mõnusalt karge ennelõuna, kui lapsed võtsid käsile lillekastide korrastamise, et need enne emadepäeva kauni ilme saaks.

Raulil olid käed tööd täis..

...ja juhendamist palju

Rannapõnnid valmistavad mulla ette

Rõõmupallidest detektiivid leiavad tööde käigus tõuke, kive, savi, paberit jne.
Kõik see tuleb ka läbi uurida


Istutamine võib alata

Näpud saavad kõigil mullaseks

Esimestel lilledel on juured juba mullas

Vahest tuleb oma järjekorda kaua oodata

Lillekastides olid talve üle elanud ka mitmesuguste putukate munad, millest osad juba tõuguks saanud ja munast tühi kest maha jäänud. Lisaks leidsid Rõõmupallid fooliumist tabletipakendi ja küll oli arutamist, kuidas selline prügi mulla sisse sai ja kui kaua mullas oli kõdunenud, kuid polnud oma välimust suurt muutnud? Üllatus oli ka lastele, et lille juuri oli pea samapalju, kui lille maapealset osa. Nii palju avastamist! 

Rõõmupallide suured imed väikses lillekastis


Üks suur ime üllatas end rododendroni juures. Mis te arvate ...

...kui pikaks saab end venitada vihmauss?

Kui istutustööd said tehtud ja lapsed kontrollisid veel, et just tema istutatud lill sai kenasti mulda, palusin lastel üle vaadata ka töökoha ümbruse. 

Kahjuks ei saa enne mängima minna, kui töökoha ümbrus on ka koristatud


Lisaks toitainetele vajavad värskelt mulda pandud taimed...

...vett

Ühiselt koristades saab töö kiiresti tehtud...

...ja kui tööriistad on omal kohal, saab mängudega alata

Päev oli töine ja iga laps sai sõrmed mullaseks. Lisaks värskele õhule ja mõnusale füüsilisele tegevusele, said lapsed ka väärtuslikke teadmisi, taimedest, loodusest, jäätmetest ning töökasvatusest.

Õp. Kadri


Kolmapäev, 4. mai 2022

Miniprojekt "Hernes" Rannapõnnides

Rannapõnnide rühma kevadiseks miniprojektiks oli hernetaimega tutvumine. Kõigepealt räägiti hernest, kuidas ta kasvab, kus teda kasutatakse ja milline näeb suur hernetaim välja.



 Katsega alustati nii: kõigepealt pandi herned idanema, et tema külge tuleks väike idu. Seejärel istutati lastega hernes mullaga täidetud anumasse. Kasteti ja jälgiti, et muld oleks ikka piisavalt niiske. Suureks abiks oli ka päike. Aega võttis nädal, kaks, kui taimed kenasti suuremaks kasvasid. Nüüd tuli aga kõige põnevam osa. Nimelt said lapsed neid taimehakatisi maitsta. Algul oldi vähe skeptilised, aga kui julgemad proovisid ja kiitsid, oli tulemus seda väärt ja lapsed said näha, kuidas üks hernes siia ilma sünnib.








Õp. Ingeri

Jalutuskäik vihmavarjudega!

14.aprillil tegid Neeme Mudila lapsed Südamekuu raames jalutuskäigu vihmavarjudega. Ilm õnnistas meid kerge vihmaga ja seega oli päev nagu loodud vihmavarjudega lõbutsemiseks.

Enne vihmavarjuretke laulsime Raulile sünnipäevalaulu kogu lasteaiaga

Arutasime enne, mida me püüame märgata jalutuskäigu ajal

Rõõmupallid "hanereas"

Vihmavarjud parklas, et saaks metsas trallida

Metsas märgati linnulaulu, puhkevaid pungasid ja ...kitse kakat

Voolav vesi tõmbab lapsi

Koju jõudes venis hanerivi väga pikaks

Kogu kamp


Vihmavarjud kuivamas


Aias algab uus kevad

Ühel kenal aprillikuu päeval vaatlesime lastega oma peenrakaste ja tuletasime meelde eelmist aiahooaega. Peenar pakkus juba esimesi vitamiine - murulauku. Laste seas oli imestus suur, et vaevalt lume alt väljasulanud peenral saab juba midagi maitsta. Murulauk on üks tänuväärne taim. Vaatamata laste aktiivsele kitkumisele oli tal juba mõne päeva möödudes pakkuda uusi võrseid.


Degusteerime murulauku


Lisaks murulaugule kasvavad peenral ka teised aromaatsed taimed,
 nagu meliss, piparmünt ja lavendel

Et ka sel aastal oleks meie peenrakastides mitmesuguseid taimi, on Rõõmupallid külvanud erinevaid seemneid. Vahepeal on saabunud aeg neid taimi pikeerida ja suurematesse pottidesse istutada.


Mila valmistab meloni taimele potti ette


Mona teeb mullatöid

Oliveri potti saab kasvama basiilik


Õp. Kadri




 

Rõõmupallide "murupead"

Rõõmupallid meisterdasid lihavõttepühadeks lauakaunistuseks „murupäid“. Vaja oli nailonsukka, saepuru, veidi mulda ja loomulikult seemneid. Töö läks lahti ja õpetajaabi Sirjel tuli mitu päeva usinalt kokku pühkida käest pudenenud saepuru, mulda ja seemneid. 

Murupead joovad liitrite kaupa vett

Saepuru ja mulla tekstuur on väga erinevad ja nende võrdlemine pakkus lastele suurt naudingut. Samas mõnele oli saepuru algul ebameeldivalt torkiv ja peaaegu oleks murupea jäänud valmimata. 

Tundub, et saepuru on terve hunnik aga
 ühe vajutusega kahaneb poti põhja

Saepuru torgib nagu villane sokk

Saepuru on väga kerge ja lendlev. Iga liikumine keerutab tolmu

Lapsi üllatas, kui palju mahub saepuru ühte sukka

Kui suka sisse oli saepurust aluspõhi valmis tehtud sai see peale mullast mütsikese, et idanevatel seemnetel oleks toitaineid. Lõpuks hakkasime seemneid külvama. Mõni laps „nokkis“ seemneid ükshaaval mulda panna, teine külvas peoga, et töö kiiremini valmis saaks.

Lilian loendab seemneid

 Kõige lõpuks anti igale murupeale oma ilme ja isiksus. Õpetaja abiga tehti nina ja kõrvad, kellele suurem, kellele väiksem, maaliti silmad ja suu ning punuti patsid.

Sädeleva liimiga said murupead ilusad, punased suud

Igal murupeal on oma karakter

Nagu inimesedki, näevad ka murupead välja erinevad. Mõnel on ümar nägu,
 teisel piklik. Mõnel väike nina, teisel suured kõrvad

 Järgnes põnev ootamise ja kastmise aeg. Murupead imesid imeväel endasse tohutus koguses vett. 5-7 päeva pärast tärkasid esimesed idud. Nädalaga kasvatasid juba korraliku juuksepahmaka ja mõni ka habeme, juurte näol. 

Erinevatel päevadel valminud murupeadel tärkavad "juuksed erineval" ajal

Enne pühi läksid „murupead“ aga rändama ja jõudsid laste kodudesse, kus igaühel oli võimalus murupeal soengut kohendada. Aga Rõõmupallid on nüüd palju teadlikumad taime arengust alates seemnest viljani.


Viimaseid päevi lasteaias
Õp. Kadri