Männikäbide jõuluhommik

Kõige pisematel toimus jõuluhommik 19. detsembri hommikul. Eelnevatel päevadel olid Männikäbide õpetajatel ja lastel käed tööd täis. Valmis oli vaja meisterda 100 kala. Merest ja rannikust inspireerituna sai kaunistatud ka meie lasteaia saal. Kuna sellel aastal oli üleskutse kaunistada jõulupuu Eesti lipu värvides, siis sai ka meie puu just sellise rüü. 

Ega jõulupidu saa olla ilma jõuluvanata. Nii oligi kuulda torupilli helinat ja lasteaia uksest astus sisse laste rõõmuks jõuluvana. Kuigi Rannapõnnide ja Rõõmupallide jõuluväljasõit oli juba toimunud aga jõuluvana me teel ei kohanud, siis oli suurematel lastel võimalus näidata mida nad õppinud.

Ning siis oli järg kõige pisemate käes. Ette oli valmistatud südamlik näidend ning kaasatud olid ka üks isa. Nii mõnelgi tuli näidendit vaadates silma pisar. 
Esitatud sai ka lauluke ja vahva kelgusõidu lugu.

Aeg oli nii kaugel, et jagada tublidele lastele kingitusi.
Kõige enne said pakid kätte Rannapõnnid ja Rõõmupallid ning lõpuks Männikäbid. 

Jõuluvana uuris laste käest kas emmedel ja issidel on laste jaoks ikka aega või on ainult nutiseadmetes. Samuti pani ta kõigile südamele, et lapsevanemad leiaksid laste jaoks aega ning liiguks palju ringi. Ka kingitused lasteaiale olid mõeldud just liikmistundide rikastamiseks.

Kui jõuluvanal oli aeg teele asuda, mindi edasi rühma. Seal oli kaetud lauake hea ja paremaga. Liliani vanemad olid kaasa toonud kala ja nii valmisid maitsvad kalaleivad kõigile.

Männikäbide jõuluhommik oli südamlik ja hästi korraldatud. Suur tänu kõigile kes sellele kaasa aitasid!

Ilusaid ja südamlikke jõule kõigile!

Jõuluväljasõit Estonia kammersaali

10. detsembriks oli planeeritud Rannapõnnide ja Rõõmupallide ühine jõuluväljasõit. Koos sai külastatud Estonia teatri kammersaalis toimuvat etendust "Punamütsike ja seitsepöialpoissi". 

Teatrisse jõudes pidime natuke ootama, sest eelmine etendus ei olnud veel lõppenud. Kuna ootajaid oli ka teisest lasteaiast ja isekohti ei jätkunud kõigile tuli lihtsalt oodata kas seistes või siis põrandal kükitades või istudes.
 

Tegemist oli hariduslikuprojektiga, mille käigus said lapsed algusest lõpuni etenduse loomises kaasa lüüa. Projekti eesmärk on läbi lõbusa mängu harida ja kasvatada muusikateatrile uut publikut. Etenduses kõlas tuntud muusikat ooperitest ja ballettidest.
Lastele tutvustati ka erinevaid muusikainstrumente: viiul, mandoliin ja tsello. 

Ohh seda kätemerd kui näitlejad valisid laste hulgast lavale väikseid pöialpoisse, valituks said natuke suuremad lapsed ja seekord meie mudilased lavale ei pääsenud aga huvitav oli jälgida ikkagi. 
Sellegi poolest oli kõigil lastel võimalus etenduses kaasa rääkida ja laulda. Tegemist oli igat vahva etendusega, millesse oli põimitud mitu tuntud muinaslugu ja muinaslugude tegelasi.

Etenduse lõpus oli meil võimalus teha näitlejatega ühispilt.
 

Peale teatri külastust sõitsime Jõelähtme rahvamajja. Seal tegime piskese söögipausi, sõime maitsvaid juustupirukaid, mandariine ja jõime sooja jõulujooki. 
Ohh seda üllatust kui avastasime, et päkapikud olid kuuse alla jätnud kingikott, mille sees oli igale ühele šokolaad. Ega siis šokolaadi nii lihtsalt kätte ka ei saanud, igal lapsel oli võimalus esitada luuletus või laul. Võib öelda, et peaaegu iga laps sai esitusega hakkama, kas siis täitsa iseseisvalt või väikse abiga.

 

Nigulapäeva matk

Kuuendal detsembril on Nigulapäev ja juba vanasti võeti sellel päeval ette mõni pikem teekond. Männikäbide lapsed matkasid mööda randa ja seekord päris kaugele. Tee peal mõõtsid nad, kui pikad on lapsed võrreldes kõrkjatega. 
Tulemus on pildi peal näha 😊 

Rannast leiti ka üks surfilaud, mille peal oli hea jalgu puhata, et oleks ikka jaksu lasteaeda tagasi kõndida.

 

Kaluri amet

Männikäbide rühma üks novembrikuu teemast oli rääkida kaluri ametist. Neil käis külas Loviisa isa ja rääkis sellest põnevast tööst. Lapsed said ka ise vaadata ja katsuda kalavõrku ning muud kaluri varustust. Lapsed said teada, mis on selle ameti juures olulised asjad: õige ilm, hea varustus, võrguluba, päästevest jne.
Koos vaadati ka pilte erinevatest kaladest ja saadi teada, et Loviisa isa püütud kõige suuremad kalad on lõhed, u 5 kg raskused. 
Lapsed said teada sedagi, et kalu peab püüdma hommikul vara, muidu ei ole kala enam värske. 
Lastele lubati, et kevadel saame koos kaluriga mere äärde minna ja seal kohapeal vaadata, et kuidas see kalapüük ikka päriselt käib.

Advendiajaks valmistumas

Ühel ilusal reedesel päeval tulid meie rühma lastega meisterdama Maru ema ja Tormi ema. Eesmärgiks oli valmis teha armas jõulukaunistus. Oma pisikesed käekesed said lapsedki külge panna. Kuna tegemist oli üleeuroopalise jäätmete vähendamise nädalaga siis haakus meisterdus hästi selle teemaga. Kasutuses olid metsa alt leitud männioksad ja käbid. Emadel oli kaasa võetud riidelapikesed, mis olid kenasti ääristatud. Nendest lapikestest valmisid vatiinipallikese ja puutokikesega armsad "pulgakommid". Männioksad pisteti otsapidi oaasise sisse, lisati käbisid ja viimase lihvi andsid armsad "pulgakommid". Lõpptulemus oli lihtne ja armas! 

Teise meisterduse tulemusena valmis popcornist "lumepallikett". Nähes suures kausis popcorni võttis nii mõnelgi lapsel meele mõtlikuks ja suu vesiseks. Eks nii mõnigi popcorn rändas suhu mitte niidi otsa  😀

Lapsed said harjutada niidi taha popcornide lükkimist. Mõnel tüdrukul oli asi käpas ja nagu teeks sellist tööd iga päev, mõnele lapsele oli see paras katsumus ja eks paar korda sai nõelaotsaga näpuotsa sutsu ka tehtud. Õnneks jäid kõigil lastele sõrmed terveks ja meeled rõõmsaks.

Meie rühma aken sai lastevanemate abiga kauni jõuluilme.

Rannapõnnid õppisid jäätmetesorteerimist

Üleeuroopalise jäätmete vähendamise nädala raames õppisid Rannapõnnide lapsed kuidas peaks jäätmeid sorteerima.
Tulenevalt jäätmeseadusest on jäätmete sorteerimine kohustuslik. Tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.
Hakkasime siis meiegi uurima, et mis ja kuidas.
Ega see asi väga raske ei olegi aga natuke ajab ikka pea sassi ka.
Küsides lastel, et kas teil sorteeritakse kodus jäätmeid sai õpetaja ainult paar jaatavat vastust.
Kõige pealt uurisime ja puurisime tükk aega piltide pealt, et mis on pakend, mis klaas, mis on ohtlikud jäätmed jne. 
Praktilise harjutuse ajal said lapsed oma teadmised proovile panna. Pooled asjad läksid õige sildi juurde ja pooled valesti. 
Eks iga asi on alguses raske!

Õues korraldas õpetaja lastega katse. Õpetaja koos lastega pani katsepeenrasse erinevaid asju. Panime sinna nii selliseid asju, mis looduses kõdunevad ja sellest tekib muld, ning ka selliseid asju, mis sinna ei sobinud. Ajasime asjadele mulla peale ning kevadel kaevame välja ning vaatame mis meie katsealustest saanud on.