22. märts- ÜLEMAAILMNE VEEPÄEV

Ülemaailmse veepäeva tähistamise eesmärk on eelkõige teadvustada, kuidas majanduslik tootlikkus ja sotsiaalse heolu kasv mõjutavad veevarude vähenemist. Koos ülemaailmse veepäevaga peetakse ka rahvusvahelist sanitaarpäeva.

Mõningaid fakte vee kohta:

* 97% maailma veest asub meredes ja ookanides

* 2% veest on jäätunud kujul

* vaid 1 % kogu maakeral olevast veest sobib joomiseks

* aafriklane läbib keskmiselt ca 5,9 km pikkuse teekonna igapäevase vee saamiseks

* ca 1,5 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale veele.

Saalis said lapsed fotol näha olevatest joogipudelitest erinevaid  maitseid järgi proovida. Veepudelid olid kaetud kinni, et kohe poleks aru saada, millise veega on tegu. 

Lapsed kirjeldasid vee maitset ja proovisid ära arvata millise veega on tegu.

Degusteerimine tekitas palju nalja. Kannatamtult oodati uut vett ja uut maitset.

Kõige rohkem maitses väikestele degusteerijatele apelsini-ja maasikamaitseline vesi. Järgnesid sidrunimaitseline ja " draakoni kommi" ehk kasemahlaga  õunamaitseline vesi, sobis ka tavaline vesi.

Kuid soolane vesi ei maitsenud kellelegi ( arvati, et äkki on merevesi), tegelikult oli tavaline vesi maitsetatud vähese soolaga.

Rühmas rääkisime vee tähtsusest, abiks " Veeraamat". Saime vastuseid küsimustele, et miks on vesi elamiseseks vajalik, kui suur osa maakerast on kaetud veega, kes vett veel tarbivad peale inimeste, kuidas taimed looduses vett saavad, mis olekus on vett võimalik vaadelda (nt. talvel), kuidas vesi meieni jõuab ja,et miks kraanivesi on joogiks väga hea, mitte ainult vesi, mis on pudelites.

Meisterdati ka üks kena veetilk, mis aitas mõista veeringlust looduses.

Suurtes veekogudes vesi aurustub ja läheb õhku, muundudes veeauruks. Veepiisad moodustavad pilvi ning pilvest jõuab vesi taas veekogudesse. 

18. märts- TAASKASUTUSPÄEV

Ülemaailmne taaskasutuspäev loodi 2018. aastal, et aidata tunnustada ja tähistada taaskasutuse tähtsust meie väärtuslike esmaste ressursside säilitamisel ja meie planeedi tuleviku kindlustamisel.

Ülemaailmset taaskasutuspäeva tähistatakse igal aastal 18. märtsil.

Sellel päeval julgustatakse inimesi vaatama jäätmeid teise pilguga. Näiteks, kuidas mitmeid materjale korduvalt kasutada. Vähendamine, taaskasutamine ja ringlussevõtt vähendab tooraine (nt puit, vesi, mineraalid) hulka, mida on vaja meie igapäevaelus kasutatavate uute toodete valmistamiseks.

Meie oma majas võtsime fookusesse materjalide taaskasutuse ja erinevate esemete (nt raamatud, mänguasjad, riided) ringluse. Ringlusse olid oodatud puhtad ja terved esemed. Palusime aga  ka olla  valmis neid tagasi võtma, kui  toodu jääb seisma.

Rannapõnnides kasutati vanu ajalehti meisterdamisel. Õpetaja Pireti juhendamisel volditi jäneseid.

Rõõmupallid kasutasid õpetaja Marju juhendamisel  kangajääke oma kleepetöödes.

        

Männikäbides aga õpetaja Tiina juhendamisel läksid käiku pudelikorgid.

Taaskasutada on vahva- selline oli meie laste arvamus.

Pille

Emakeelepäev 14.03.2024

Emakeelepäev on Eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.

Meie loeme sel päeval saalis luuletusi. Nii saame koos esinemiskogemuse ja -julguse.

Saali kaunistasime Eesti lastekirjanike fotode ning raamatutega. 

Lapsed uurisid suure huviga raamatuid ning otsisid seinalt kirjaniku fotot, et näha, kes millise raamatu on kirjutanud.

Pille rääkis väikesest poisist, Kristjan Jaak Petersonist, kes sündis perre kolmanda lapsena ning kes väga armastas eesti keelt soovides, et see kaunis keel jääks alatiseks kõlama. Temast sai üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.

Kuulasime Aarve Värte kirjutatud laulu "Mu eesti keel".

https://www.youtube.com/watch?v=_OZ_J1T06yw

Pille luges Ilmar Trulli luuletuse "Tere, kool!", mis oli nii humoorikas, et ajas kõiki naerma. 

Jasmiin luges Heljo Männi luuletust Jussikesest ja tema kadunud sussikesest. Ervin aga lueltuse väikesest kiisust.

Mattiasel oli päevakohane luuletus Eestimaast ja eesti keelest.

Klara esitas Heljo Männi "Seitse paid". Milagres oli valinud kutsu karja minemise salmi rahvaluulest. Grete esitatud Uno Sikemäe "Ei oska salmi" tõi meid jõuluaega. Aroni suvine salm kirjeldas laste rannamõnusid.

Brent oli ära õppinud värsid kurjast hundikutsikast. Kindluse mõttes astus ta kuulajate ette koos õega. Sebastian esitas luuletuse "Rigadi-ragadi". Marcuselt aga kuulsime kohapeal valminud improvisatsiooni.

Männikäbide rühma lapsed lugesid koos luuletust "Tii-tii-tihane".

Täname lapsevanemaid, kes oma lastega toredad luuletused selgeks õppisid.

Pille

Nädalavahetus enesearengu tähe all

9.- 10. märtsil osalesid Annika ja Pille Põlistarkuste ja Rahvaravi Kooli poolt korraldatud koolitusel, mis andis näpunäiteid kuidas lapsi kunstiteraapia võtete abil mõista ja toetada.

Koolitaja Helen Tartes omab pikaajalist kogemust töös erivajadustega laste ja noortega. Helen toonitab, et lapsed omavad enamasti vähest oskust oma probleemide sõnastamisel ja mentaliseerimisel, kunstiga tegeledes on lapsed oma murega töötades aktiivsel positsioonil, kasutades joonistusi (sümboleid) ja jutustusi.  

Kunstiteraapias on kasutusel erinevad kunstivahendid, mille seast on lapsel võimalik valida endale sobivamad: pliiatsid, pastellkriidid, viltpliiatsid, akrüülid, riidematerjalid, looduslikud materjalid, savi jne. Kunstiterapeut aitab vajadusel valida sobiva meediumi, mis toetab seatud  eesmärke, vajadusi ja arengut.

Koolitaja tõdes, et lastega töös on hea kasutada erinevaid paberijääke. Just väikesed tükikesed eraldi huvitavas karbis köidavad laste tähelepanu.

Me kõik teame kui oluline on igale lapsele tema joonistus, kui keegi sinna kasvõi kriipsu teeb, on töö justkui rikutud. Koolitusel saime igaüks endal paberi, valida kolme värvi rasvakriidid ning umbes minuti jagu lubati meil joonistada, kui koolitaja tegi plaksu, tuli naabri töö juurde minna ja tema joonistust tema valitud rasvakriitidega edasi joonistada. Nii toimus see ringlevalt seni, kuni enda tööni tagasi jõudsime. 

Pärast saime ringis arutada, mis emotsioone valminud joonistus tekitas. Kindlasti tahame selle harjutuse liitrühmades läbi teha. Enne aga kindlasti räägime, et iga joonistaja kingib su pildile oma joonistuse juurde, et lapsed ei võtaks kaaslase joonistust kuidagi negatiivselt.

Saime päris mitmeid näpunäiteid ja mõtteid kuidas kunstivõtteid lastega kausutada ja mida laste töödes tähele panna. Ostsime ka paar taamatut, millega  soovitame kõikidel tutvuda.

Pille

8. MÄRTS- TÜDRUKUTE- JA SOENGUPÄEV

  8.märts on aastaid olnud see päev, mil tüdrukud meie majas saavad erilise tähelepanu osaliseks. Aitäh emadele, kes on selleks päevaks piigadele vahvad soengud teinud. 

Poisse sai küsitletud, et millised need meie tüdrukud on ning vastused said saali üles seatud. Selgus, et meie tüdrukud on ilusad, nunnud, armsad, aga ka tujukad, nõrgad jms.

Hommikul üllatasid poisid tüdrukuid ja personali lilledega. 

Saal sai kaunistatud lasteaia personali meisterdatud krepplilledega ja vilditud haldjakestega.

Saalis sai koos erinevaid mänge mängitud: tantsulisi ja sportlikumaid. Mängude organiseerimise eest tuleb tänada õpetaja Tiinat.

Poisid muusika rütmis kõlapulkadega rütmi löömas.

Hermani peos puhkes õitsema punane rätikulill.

Mila aga andis võluväel elu sinisele rätikukesele, mis peos justkui kasvama hakkas.

Õpetaja Marju näitas ette, kuidas õpetajad kooliajal kummikeksu hüppasid. Meie pisikesed piigad ei jäänud Marjule alla.

Emilia hüpped olid kadestamisväärsed.

Krislin oli kummikeksust vaimustuses.

Klara keskendumine ja hoovõtt olid suurepärased.

Pärast ühiseid mänge saalis läksid poisid pannkooke küpsetama.

Tüdrukud aga hakkasid saalis  käeketti meisterdama.

Loomulikult tuli teha veel mõned toredad fotod, sest krepplilled olid nii kaunid.

Ja mis pidu see on, kui torti ei sööda. Meie kokad Heidi ja Aime tegid imemaitsva tordi.

Valla meespere esindus käis ka sel aastal Neeme Mudila personalile lilli toomas ja laulmas.

https://www.facebook.com/joelahtme/videos/947417960499501

Pille