22. märts- ÜLEMAAILMNE VEEPÄEV

Ülemaailmse veepäeva tähistamise eesmärk on eelkõige teadvustada, kuidas majanduslik tootlikkus ja sotsiaalse heolu kasv mõjutavad veevarude vähenemist. Koos ülemaailmse veepäevaga peetakse ka rahvusvahelist sanitaarpäeva.

Mõningaid fakte vee kohta:

* 97% maailma veest asub meredes ja ookanides

* 2% veest on jäätunud kujul

* vaid 1 % kogu maakeral olevast veest sobib joomiseks

* aafriklane läbib keskmiselt ca 5,9 km pikkuse teekonna igapäevase vee saamiseks

* ca 1,5 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale veele.

Saalis said lapsed fotol näha olevatest joogipudelitest erinevaid  maitseid järgi proovida. Veepudelid olid kaetud kinni, et kohe poleks aru saada, millise veega on tegu. 

Lapsed kirjeldasid vee maitset ja proovisid ära arvata millise veega on tegu.

Degusteerimine tekitas palju nalja. Kannatamtult oodati uut vett ja uut maitset.

Kõige rohkem maitses väikestele degusteerijatele apelsini-ja maasikamaitseline vesi. Järgnesid sidrunimaitseline ja " draakoni kommi" ehk kasemahlaga  õunamaitseline vesi, sobis ka tavaline vesi.

Kuid soolane vesi ei maitsenud kellelegi ( arvati, et äkki on merevesi), tegelikult oli tavaline vesi maitsetatud vähese soolaga.

Rühmas rääkisime vee tähtsusest, abiks " Veeraamat". Saime vastuseid küsimustele, et miks on vesi elamiseseks vajalik, kui suur osa maakerast on kaetud veega, kes vett veel tarbivad peale inimeste, kuidas taimed looduses vett saavad, mis olekus on vett võimalik vaadelda (nt. talvel), kuidas vesi meieni jõuab ja,et miks kraanivesi on joogiks väga hea, mitte ainult vesi, mis on pudelites.

Meisterdati ka üks kena veetilk, mis aitas mõista veeringlust looduses.

Suurtes veekogudes vesi aurustub ja läheb õhku, muundudes veeauruks. Veepiisad moodustavad pilvi ning pilvest jõuab vesi taas veekogudesse.