Teater 31.03

Märtsikuu viimasel päeval käis meil külas lasteteater Rõõmulill näidendiga "Jänes Juta lihavõttepabin" ning kirjeldus on järgmine: lugu räägib lihavõttejänesest Jutast. Tal on sõber väike tibu Kiku. Jutal on esimene lihavõttepüha, kus tema vastutada on munade ära peitmine. Mis juhtub munadega ? Seda saab näha etenduses. Etendusse on sisse toodud teemad: teiste asjade võtmine, varjatud kiusamine ja narrimine. Lapsed on etendusse kaasatud mõtlema ja liikuma. Tegelased on jänes Juta, tibu Kiku, vares Kaarel ja hunt Villi.

Teatripäev 27.03

Rannapõnnid tähistasid teatripäeva etendusega kolmest põrsakesest.

Kui loo sisu oli meelde tuletatud, algas proov. Brent püüdis lavastajana tegevust suunata, kuid näitlejatel oli oma rollist juba selge ettekujutus.

Peale erinevate koosseisude läbimängu rühmas kutsusime külla Männikäbid.

Näitetrupp käis ka ringreisil, andes külalisetenduse Rõõmupallide rühmas.

Õp Piret

Taaskasutus

 Rannapõnnides

Munadepüha ja taaskasutus

Märtsi keskel külvasid Rannapõnnid ajalehest valmistatud pottidesse muruseemne.

Kaks nädalat valgust, soojust ja niiskust ning munadepühaks oli muru tärganud. Pühade puhul sai "pott" salvrätist katte. 

Esmaspäeval olid lasteaeda kaasa võetud värvilised munad. Hommikul olid need kõigile imetlemiseks välja pandud, aga peale pühadehõngulist muusikatundi hakkasid lapsed mune veeretama. Ilmast tingituna toimus veeretamine siseruumides.

Lisaks nädalavahetuse munajahile said lapsed maiustusi otsida ka lasteaias. Rannapõnnidel tuli hoovist leida vihjesedeleid ning nende juhiseid järgides jõuti viimaks ka üllatuseni.

Õp Piret

Emakeelepäev

 Emakeelepäev. Mis keel see emakeel on? Kes seda keelt räägivad.

Täiesti ootamatult tuli emakeelepäeva teema "Vanasõnad ja luuletused" ise meie rühma. Hommikul tõi Rannapõnn rühma kaasa luuleraamatu. Vanasõnadest inspireeritud luuletused. Mitte ainult vahva lugemine vaid kirsiks tordil on see, et luuletuste autor Sulev Oll, on meie rühma lapse vanaisa.

Rääkisime, mis on vanasõnad ja mis tarkuseterad neis peituvad. Kuidas vanasõnu "tõlkida" ja kas vanasõnad tänapäeval ka kehtivad.

Luuletused raamatust: "Vana sõna vallatused".

(Võtame siis aega, et seda oma kallitega veeta ja räägime ilusat emakeelt. Ilusate sõnadega)

Õp Margit

Looduse ja elurikkuse veebinar lasteaedadele

 12.03 toimunud veebinaril saime ülevaate, kuidas läheb Eesti elusloodusel (eriti imetajatel), Keskkonnaagentuurist tegi ettekande Peep Männil. Tutvustati Rohelise kooli uut õppematerjali metsa ja magevee toiduvõrgustike kohta ning jagati kogemuslugusid looduse tundmaõppimisest.

Annika

Tüdrukute päeva tähistamine 09.03

 Tüdrukutepäeva tähistamiseks otsustasime oma maja tüdrukuid üllatada väljasõiduga Pirital asuvasse Chiboo mängutuppa. 

Naistepäevajärgsel esmaspäeval peale hommikusööki oli vaja kribinal-krabinal riietuda - buss juba ootas! Bussisõit möödus aknast ümbritsevat uudistades kiiresti, peagi olimegi kohal. Mängutoa uksel ootas lahke perenaine, kes minu toredaks üllatuseks oli tuttav inimene, kunagi, umbes 30 aastat tagasi Neeme Mudilas käinud.

Meie tüdrukute kasutada oli lausa mitu ruumi, kus sai erinevaid mänge mängida ja tegevusi teha (kiikuda, liugu lasta, pallimeres hullata, õhuhokit proovida, batuudil hüpata, tantsida ja seebimulle püüda). Vahepeal tegime pausi puuviljade näksimiseks ja janu kustutamiseks. 2 tundi mängu ja lustimist möödusid imeruttu, saabus aeg tagasi bussi minna ning kojusõit võis alata.

Nii mõnelegi tüdrukule jäi enim meelde just bussisõit, sest oma pere sõidab ju autoga. 

Õp Tiina

Kartulipudru lugu

Hiljuti nägi Rando kapis väikest klaaskaussi ja meenutas: "Siit sõime ükskord kartuliputru". Muidugi! 

Tegelikult algas kõik siis, kui eelmisel kevadel õpetaja Marju lastega kartulid mullakasti kasvama pani.

Suvel said väikesed kartulid kasvada ja paljuneda, sügisel ootas lapsi tähtis töö - kartulivõtt. 

Üheskoos koukisime kartulid mullast välja, leidsime suuremaid ja päris pisikesi.

Saak oli üpris väike (nagu ka mõnel suuremal kartulikasvatajal sel aastal).

Aga et  head kraami mitte raisku lasta, otsustasime järgmisel päeval kartuliputru teha.

Mõeldud, tehtud - kooritud kartulid potti keema; seejärel peale kurnamist said lapsed kartulid katki vajutada, lisada piima ja võid, sutsu soola; veelkord segamini tampida ning oligi valmis. Lisaks praadis Annika pannil või sees paar peenrast saagiks korjatud sibulat, soovijad said need endile pudru peale. Nämma! Maitsev kartulipuder sai ruttu otsa, enamus lapsi oleks veelgi söönud, aga kauss oli täitsa tühi. Ise tehtud, hästi tehtud!  

Õp. Tiina

Koolieelikute väljasõit Aegviidu RMKle 6.03

 6. märtsil osalesid Rannapõnnide ja Rõõmupallide rühma koolieelikud Aegviidu RMK loodusprogrammis "Hundiretk". Tänu projektirahadele bussisõit ja programmis osalemine oli lasteaiale ja lapsevanematele tasuta. 

Kell 9 startisime: 8 koolieelikut, Tiia ja Pille teele. Väljasõitudelt tuttav bussijuht Arvi Reinumägi on alati väga tasakaalukas ja turvaliselt sõitev juht. Lapsevanemate palvetele vastu tulles tegi ta peatusi ka teel, et lapsed saaks tagasisõites kokkulepitud kohas maha minna ja koju suunduda.

Esmalt saime uusi teadmisi siseruumides. Õppisime tundma metsloomade elu ja käitumist, keskendudes Eesti rahvusloomale – targale ja salapärasele hundile, kes on meie metsade suurim koerlane. Arvatakse, et hunte elab maailmas kokku umbes 200 000 isendit, Eestis huntide arvukus on umbes 350 isendit.

Tutvusime hundi elu ja käitumisega, hundikarja ülesehituse ja jahipidamisviisidega. Saime ülevaate inimese ja hundi suhetest läbi aegade, hundiga seotud tavadest ja uskumustest.

Lapsed katsid kõrvad kinni, kui kuulasid heli, millega vanasti taludes hunti eemale peletati.

Lapsed said teada miks on hundi väljaheited karvased, millist kuud nimetatakse hundikuuks ja miks. 

Saime ka teada, kes on hundi suurem vaenlane- inimene ja kellele paeb hunt jahti. Uurisime loomade käpajäljendeid, topiseid  jms.

Lapsed kuulasid suure huviga ning esitasid ka küsimusi. Juhendaja kiitis meie lapsi, kellel on suured teadmised keskkonnahariduse osas.

Uudistamist oli palju.

Palju elevust tekitasid infoseinad, kus sai kuulata erinevate lindude ja loomade hääli.

Edasi liikusime maktarajale.

Rajal rääkis giid huvitavaid lugusid huntidest ja meie metsades elutsevatest loomadest. 

Nägime ka loomade toitmise kohta, kus oli põnev uurida jälgi lumel.

Mängisime ka hundikarja mängu, mille sisuks oli mõte, et hundikutsikad jalutuskäigul astuvad karjajuhi jälgedesse.

Toitsime linde, kuulasime metsa hääli ja rõõmustasime väljasõidu üle.

Vaatamata päikesepaistele ja looduse ilule, tekkis siiski lastel ka väike tüli, sest iga laps tahtis just giidi selja taga kõndida. Giid aga võttis appi kavaluse ning lapsed said reastatud matka jätkudes tähestiku järjekorras.

Iga matk teeb kõhu koledasti tühjaks. Nii ka sel korral. Hea, et kokatädid Aime ja Heidi olid meile head ja paremat kaasa pannud.

Kõik kaasa pandu maitses hästi. Lapsed olid üllatunud, et termoses kaasa võetud tee on sama, mis lasteaias, aga maitseb hoopis paremini.

Väljasõidu lõpus küsis giid lastelt, mida lapsed uut teada said. Ja ülitoredad olid nende tähelepanukud.

* Sain teada, et hundid peavad pulmi veebruarikuus.

* No mina nüüd tean, et  hundi kakajunnid on karvased.

* Metsseal on justkui kontsakesed, mis tekitavad lisajäljendi.

* Hundid astuvad karjajuhi jälgedesse....

Tagasisõit oli täis muljetevahetusi ja mõtisklusi päevast. 

Pille