reede, 20. märts 2026

Koolieelikute väljasõit Aegviidu RMKle 6.03

 6. märtsil osalesid Rannapõnnide ja Rõõmupallide rühma koolieelikud Aegviidu RMK loodusprogrammis "Hundiretk". Tänu projektirahadele bussisõit ja programmis osalemine oli lasteaiale ja lapsevanematele tasuta. 

Kell 9 startisime: 8 koolieelikut, Tiia ja Pille teele. Väljasõitudelt tuttav bussijuht Arvi Reinumägi on alati väga tasakaalukas ja turvaliselt sõitev juht. Lapsevanemate palvetele vastu tulles tegi ta peatusi ka teel, et lapsed saaks tagasisõites kokkulepitud kohas maha minna ja koju suunduda.

Esmalt saime uusi teadmisi siseruumides. Õppisime tundma metsloomade elu ja käitumist, keskendudes Eesti rahvusloomale – targale ja salapärasele hundile, kes on meie metsade suurim koerlane. Arvatakse, et hunte elab maailmas kokku umbes 200 000 isendit, Eestis huntide arvukus on umbes 350 isendit.

Tutvusime hundi elu ja käitumisega, hundikarja ülesehituse ja jahipidamisviisidega. Saime ülevaate inimese ja hundi suhetest läbi aegade, hundiga seotud tavadest ja uskumustest.

Lapsed katsid kõrvad kinni, kui kuulasid heli, millega vanasti taludes hunti eemale peletati.

Lapsed said teada miks on hundi väljaheited karvased, millist kuud nimetatakse hundikuuks ja miks. 
Saime ka teada, kes on hundi suurem vaenlane- inimene ja kellele paeb hunt jahti. Uurisime loomade käpajäljendeid, topiseid  jms.
Lapsed kuulasid suure huviga ning esitasid ka küsimusi. Juhendaja kiitis meie lapsi, kellel on suured teadmised keskkonnahariduse osas.
Uudistamist oli palju.
Palju elevust tekitasid infoseinad, kus sai kuulata erinevate lindude ja loomade hääli.
Edasi liikusime maktarajale.
Rajal rääkis giid huvitavaid lugusid huntidest ja meie metsades elutsevatest loomadest. 
Nägime ka loomade toitmise kohta, kus oli põnev uurida jälgi lumel.
Mängisime ka hundikarja mängu, mille sisuks oli mõte, et hundikutsikad jalutuskäigul astuvad karjajuhi jälgedesse.
Toitsime linde, kuulasime metsa hääli ja rõõmustasime väljasõidu üle.
Vaatamata päikesepaistele ja looduse ilule, tekkis siiski lastel ka väike tüli, sest iga laps tahtis just giidi selja taga kõndida. Giid aga võttis appi kavaluse ning lapsed said reastatud matka jätkudes tähestiku järjekorras.
Iga matk teeb kõhu koledasti tühjaks. Nii ka sel korral. Hea, et kokatädid Aime ja Heidi olid meile head ja paremat kaasa pannud.
Kõik kaasa pandu maitses hästi. Lapsed olid üllatunud, et termoses kaasa võetud tee on sama, mis lasteaias, aga maitseb hoopis paremini.
Väljasõidu lõpus küsis giid lastelt, mida lapsed uut teada said. Ja ülitoredad olid nende tähelepanukud.
* Sain teada, et hundid peavad pulmi veebruarikuus.
* No mina nüüd tean, et  hundi kakajunnid on karvased.
* Metsseal on justkui kontsakesed, mis tekitavad lisajäljendi.
* Hundid astuvad karjajuhi jälgedesse....
Tagasisõit oli täis muljetevahetusi ja mõtisklusi päevast. 

Pille

kolmapäev, 18. märts 2026

Eesti Vabariigi aastapäev 23.02

 Meie lasteaia Vabariigi aastapäeva pidu algas sel aastal pisut teistmoodi kui olime plaaninud. Haigused ja koolivaheaeg olid suuremate laste rühmad üsna hõredaks hajutanud, nii et peopäeva hommikul võis lapsi lasteaias kokku lugeda kahe käe sõrmedel.

Juba vanarahva tarkus teab öelda: Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!

Mudila kõige väiksemad, Männikäbid, olid pidupäeva aktusele tulnud peaaegu täies koosseisus. Kui hümn oli kõlanud ja Rannapõnnide rühma lapsed esitanud luuletuse „Koostöös peitub jõud”, saigi väikestes kätes olev lipukeste meri lainetama lüüa.

Hästi tore, et ka osadel lapsevanematel, kes olid pidupäeva kontserdile tulnud, oli sini-must-valge lipuke kaasa võetud.

Kõlas laul Eesti kõige tähtsamast mehest; Rukkilillest ja mesilasest ning heade lõunanaabrite rahvalaul suurtest vendadest ja väikesest õekesest. Suuremad lapsed tantsisid vahva tantsu „Vares vaga linnukene”.



Laulud ja tantsud esitatud, oli aeg tunnustamiseks. Lasteaia direktor tänas kogu lasteaia meeskonda hea töö eest ja kinkis kõigile kevade saabumist kuulutavad tulbiõied.

Pidupäev lõppes nii, nagu üks õige pidu lõppema peab - väikese magusa kommiampsuga. Pidulik tunne südames said Vabariigi aastapäeva pidustused ilusa sissejuhatuse, et järgmisel päeval juba üle Eesti uhkelt edasi minna.

Elagu Eesti!




Õp. Keith ja Margit

Jõelähtme muusikakooli ja Neeme Mudila ühiskontsert

 Ühiskontsert toimus 18.veebruaril Neeme lasteaia laste ja muusikakooli I ja II klassi klaveri ja kitarriõpilastega.

                                       
Pildid Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Facebooki lehelt

 Neeme lasteaia poolt väikesed etteasted isamaaliste lauludega. Lasteaiale oli see ettevalmistav kontsert 23.02 toimuvale Vabariigi aastapäevale.





Vastlad

 Hõissa! Meil olid vastlad!

Sel aastal kinkis talv imelise lumevaiba. Õnneks oli lumine ka vastlapäev.

Hommikuringis rääkisime vastlakommetest ja miks see päev meie rahvakalendris olulisel kohal on. Lapsed keerutasid ehtsast seakondist tehtud vastlavurri ja katsusid, mis asi see lina õigupoolest on, mille suvist kasvupikkust saab vastlaliuga mõõta.

Tähtsad jutud räägitud, oligi aeg soojad riided selga tõmmata ja kelgud kaasas kelgumäele suunduda.

Rannapõnnid ja Rõõmupallid suundusid poe taha künkale liugu laskma. Aiast väljaminek ju alati põnev. Mäel said kelgud kähku ritta seatud ja vastlaliud võisid alata. Mõni liug oli nii pikk, et oleks peaaegu poetaguse kuurini välja jõudnud (õnneks pidurid, ehk saapad, töötasid!).

Samal ajal oli Männikäbide rühma päralt terve lasteaiamägi. Ka seal käis rõõmus kilkamine ja vaprad väiksed liulaskjad harjutasid nii sirgelt sõitmist kui ka pehmet maandumist. Mõni jõudis alla kiiremini, mõnel võttis tagasi mäkketõus kauem aega, aga kõik said põsed roosaks ja silmad särama.


Kui mäest üles-alla rassimine oli viimsegi energiaraasu põskedesse toonud, ootas kõiki toas traditsiooniline vastlatoit - hernesupp ja vastlakuklid. Pagarid ei olnud vahukoorega koonerdanud, nii võiks vana lasteluuletuse ümbersõnastada hoopis nii: ...pärast sööki on mul ees vahukoorest vuntsid...

Mõnus kelgusõit ja kosutav vastlatoit tõid väsinud vastlatrallitajatele kosutava une. Küllap need kõige pikemad liud veel uneski kordusele läksid.



Õp Margit