neljapäev, 28. märts 2024

18. märts- TAASKASUTUSPÄEV

Ülemaailmne taaskasutuspäev loodi 2018. aastal, et aidata tunnustada ja tähistada taaskasutuse tähtsust meie väärtuslike esmaste ressursside säilitamisel ja meie planeedi tuleviku kindlustamisel.

Ülemaailmset taaskasutuspäeva tähistatakse igal aastal 18. märtsil.

Sellel päeval julgustatakse inimesi vaatama jäätmeid teise pilguga. Näiteks, kuidas mitmeid materjale korduvalt kasutada. Vähendamine, taaskasutamine ja ringlussevõtt vähendab tooraine (nt puit, vesi, mineraalid) hulka, mida on vaja meie igapäevaelus kasutatavate uute toodete valmistamiseks.


Meie oma majas võtsime fookusesse materjalide taaskasutuse ja erinevate esemete (nt raamatud, mänguasjad, riided) ringluse. Ringlusse olid oodatud puhtad ja terved esemed. Palusime aga  ka olla  valmis neid tagasi võtma, kui  toodu jääb seisma.

Rannapõnnides kasutati vanu ajalehti meisterdamisel. Õpetaja Pireti juhendamisel volditi jäneseid.
Rõõmupallid kasutasid õpetaja Marju juhendamisel  kangajääke oma kleepetöödes.
Männikäbides aga õpetaja Tiina juhendamisel läksid käiku pudelikorgid.
Taaskasutada on vahva- selline oli meie laste arvamus.

Pille

kolmapäev, 27. märts 2024

Emakeelepäev 14.03.2024

Emakeelepäev on Eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.

Meie loeme sel päeval saalis luuletusi. Nii saame koos esinemiskogemuse ja -julguse.

Saali kaunistasime Eesti lastekirjanike fotode ning raamatutega. 

Lapsed uurisid suure huviga raamatuid ning otsisid seinalt kirjaniku fotot, et näha, kes millise raamatu on kirjutanud.
Pille rääkis väikesest poisist, Kristjan Jaak Petersonist, kes sündis perre kolmanda lapsena ning kes väga armastas eesti keelt soovides, et see kaunis keel jääks alatiseks kõlama. Temast sai üks Eesti rahvuskirjanduse loojaid.

Pille luges Ilmar Trulli luuletuse "Tere, kool!", mis oli nii humoorikas, et ajas kõiki naerma. 

Jasmiin luges Heljo Männi luuletust Jussikesest ja tema kadunud sussikesest. Ervin aga lueltuse väikesest kiisust.
Mattiasel oli päevakohane luuletus Eestimaast ja eesti keelest.
Klara esitas Heljo Männi "Seitse paid". Milagres oli valinud kutsu karja minemise salmi rahvaluulest. Grete esitatud Uno Sikemäe Ei oska salmi meelde jõuluaega. Aroni suvine salm kirjeldas laste rannamõnusid.
Brent oli ära õppinud värsid kurjast hundikutsikast. Kindluse mõttes astus ta kuulajate ette koos õega. Sebastian esitas luuletuse "Rigadi-ragadi". Marcuselt aga kuulsime kohapeal valminud improvisatsiooni.
Männikäbide rühma lapsed lugesid koos luuletust "Tii-tii-tihane".
Täname lapsevanemaid, kes oma lastega toredad luuletused selgeks õppisid.

Pille

esmaspäev, 25. märts 2024

Nädalavahetus enesearengu tähe all

9.- 10. märtsil osalesid Annika ja Pille Põlistarkuste ja Rahvaravi Kooli poolt korraldatud koolitusel, mis andis näpunäiteid kuidas lapsi kunstiteraapia võtete abil mõista ja toetada.
Koolitaja Helen Tartes omab pikaajalist kogemust töös erivajadustega laste ja noortega. Helen toonitab, et lapsed omavad enamasti vähest oskust oma probleemide sõnastamisel ja mentaliseerimisel, kunstiga tegeledes on lapsed oma murega töötades aktiivsel positsioonil, kasutades joonistusi (sümboleid) ja jutustusi.  

Kunstiteraapias on kasutusel erinevad kunstivahendid, mille seast on lapsel võimalik valida endale sobivamad: pliiatsid, pastellkriidid, viltpliiatsid, akrüülid, riidematerjalid, looduslikud materjalid, savi jne. Kunstiterapeut aitab vajadusel valida sobiva meediumi, mis toetab seatud  eesmärke, vajadusi ja arengut.
Koolitaja tõdes, et lastega töös on hea kasutada erinevaid paberijääke. Just väikesed tükikesed eraldi huvitavas karbis köidavad laste tähelepanu.

Me kõik teame kui oluline on igale lapsele tema joonistus, kui keegi sinna kasvõi kriipsu teeb, on töö justkui rikutud. Koolitusel saime igaüks endal paberi, valida kolme värvi rasvakriidid ning umbes minuti jagu lubati meil joonistada, kui koolitaja tegi plaksu, tuli naabri töö juurde minna ja tema joonistust tema valitud rasvakriitidega edasi joonistada. Nii toimus see ringlevalt seni, kuni enda tööni tagasi jõudsime. 
Pärast saime ringis arutada, mis emotsioone valminud joonistus tekitas. Kindlasti tahame selle harjutuse liitrühmades läbi teha. Enne aga kindlasti räägime, et iga joonistaja kingib su pildile oma joonistuse juurde, et lapsed ei võtaks kaaslase joonistust kuidagi negatiivselt.
Saime päris mitmeid näpunäiteid ja mõtteid kuidas kunstivõtteid lastega kausutada ja mida laste töödes tähele panna. Ostsime ka paar taamatut, millega  soovitame kõikidel tutvuda.

Pille