teisipäev, 26. jaanuar 2021

Katsed vee ja lumega

18.jaanuaril tähistasime ülemaailmset lumememmede päeva. Kuna lumest voolimine oli külma tõttu keeruline siis voolisime lumememmesid plastiliinist. Pihu vahel veeretatud pallid ei tahtnud väiksemate laste käte vahel väga sõna kuulata aga suurematel jätkus indu ka talilindude voolimiseks. Tulid toredad lumememmed ja pered.







Lumememmede päeval püüdsime siiski ka lumest memme teha. „Majavaim“ Raul oli kõnniteede puhastamisel kuhjanud värava nurka lund. Kühveldasime suuremate lastega lumehunniku kõrgemaks, pritsisime hunnikule vett ja jätsime ööseks külmuma. Järgmisel päeval jätkasime hunniku kasvatamist vaheldumisi vett ja lund lisades, kuni see saavutas paraja kõrguse. Õpetaja Kätlin andis meile jõulukaunistustest jäänud männikäbisid ja sõimelaste mänguporgandi, et saaksime oma „memme“ kaunistada. Juusteks sobisid õuealalt leitud oksad ja kuivanud puju varred. Nüüd muhelebki õueala väravas lumememm ja jälgib meie talviseid tegemisi.




Rõõmupallid on viimastel nädalatel õppinud palju lume ja jää tekkimise kohta ning teinud erinevaid katseid. Oleme vaadelnud kuidas käitub vesi, kui see küünlaga tekitatud vaakumi abil kummuli klaasi  imetakse,



kuidas läätsena toimiv vesi klaasis pöörab paberile joonistatud noole vastassuunda, kuidas saab teha veepinnale rasvakriidiga lilli ja mis juhtub toas parkimisplatsilt võetud lumega.


NB! Kodus võib katseid korrata  vaid koos vanemaga! 

Kuna talveilmad on olid meie poolt siis viisime ka oma kunstitegevuse ka läbi veega. Selleks kogusime vanemate abiga erinevaid topse ja pakendeid ning taaskasutasime neid jääskulptuuride loomiseks. Meie rühmas oli veel sügisel jalutuskäikudelt korjatud loodusmaterjali: sammalt, vetikaid, tõrusid, oksi ja kõrkjaid. Need leidsidki nüüd tee topsidesse, millele sai vett peale valada ja siis õue külmuma viia.





Siis tuli järgmise päevani oodata. Ilmataat oli meie poolt ja tõi öösel -10c külma. Aga oi kui põnev oli jääskulptuure avada.



See oli sama põnev kui kingituste avamine, sest looduslik materjal käitus skulptuurides erinevalt ja nii oli iga kunstiteos omanäoline.





Kadri


Hammaste tervis

Tänase terviseõpetuse tunni teemaks oli- Hammas vajab hoolitsust-. Rääkisime hammaste pesemisest, hambasõbralikust ja tervislikust toitumisest, missugune on hambasõbralik jook- vee­, mahla, karastusjookide, piima jm jookide mõju hammastele. Arutlesime, mida tähendab suhkrukell ja hammastele puhkuse andmine. Vaatasime, missugune peab välja nägema eeskujulik hambahari ning missuguse harja peaks välja vahetama, hambaharjade võrdlus. Õppisime hambamulaaži abil, kuidas pesta kõik hambapinnad ja  keel ning kuidas kasutada hambaniiti.

Eda






esmaspäev, 25. jaanuar 2021

Terve enesetunde heaks

 

Tallinna Ülikooli poolt korraldatav koolitustesari „Terve enesetunde heaks“ toimub reedeti kell 17.00-18.30 virtuaalsete koolitustena.

 https://www.tlu.ee/terve-enesetunde-heaks-2021

 

Iga loeng on suunatud ühele kitsale teemaringile:

22.01 „Kurbus ja depressiivsus- kuidas neid avastada ja mida need meiega teha võivad?“

29.01 „Stress-kas igapäevane või märkamatu? Vaenlane või sõber?“

05.02 „Madal enesehinnang-mida sellega peale hakata?“

12.02 „Üksildus-kas inspiratsiooniallikas?“

19.02 „Ükskõiksus-kas motiveeriv või lammutav?“




 

Osalesin esimesel loengul ja jagan teiega arutatut: nagu psühholoogiline vaktsineerimine, sisenduslause jne.

e-loeng „Kurbus ja depressiivsus – kuidas neid avastada ja mida nad meiega teha võivad? läbiviijateks  psühholoog Aleksander Pulver ja loodusteadlane Ruth Shimmo.

DEPRESSIIVSUSE ÄRATUNDMINE

Depressiivsus on inimese kalduvus tunda negatiivseid emotsioone ja anda negatiivseid hinnanguid.

 

Depressiivsuses saab eristada 2 osa:

- kurvameelsus (emotsioon)

- negatiivsed hinnangud ja ootused (mõtted)

 

DEPRESSIIVSUST TEKITAVAD MÕTTED

 

Madal enesehinnang- võrreldes teistega olen kehvem

Ohvriroll- elu on minu vastu ebaõiglane

Mõttetu elu- mu elu on olnud üks mõttetu ja sisutu rabelemine

Üksildus- mitte keegi ei mõista ega vaja mind

Pessimism ja lootusetus- mind ei oota tulevikus midagi peale murede ja valu

 

DEPRESSIIVSUSE TAGAJÄRJED


Pikemaaegne kurvameelsus ja depressiivsete mõtete olemasolu tekitavad:

-kehalisi ja vaimseid tervisehäireid;

-ükskõiksust;

-vaenulikkust;

-usaldamatust.

 

PSÜHHOLOOGILINE VAKTSINEERIMINE


Madal enesehinnang

Lahendus: Leia endas vähemalt kaks omadust või oskust, mis on sul paremad kui teistel.

Sisenduslause: Alati võib leida endas positiivset.

 

Ohvriroll

Lahendus: Leia näiteid ebaõiglusest teise inimese elus ning meenuta, kuidas see inimene sai hakkama olukorras, mis tundus talle ebaõiglane.

Sisenduslause: Ebaõigluse tunne kaob, kui otsida probleemile lahendusi.

 

Mõttetu elu

Lahendus: Mõtle ühele teole või tulemusele, mis ei tulnud välja nii nagu tahtsid. Leia, miks see tegu või tulemus oli sulle kasulik kogemus.

Sisenduslause: Iga kogemus on mingis mõttes kasulik.

 

Üksildus

Lahendus: Leia oma elus näiteid sellest, kuidas ootasid teiselt inimeselt midagi, mida ta ei teinud. Nüüd mõtle ennast selle inimese asemele ja proovi ette kujutada, miks ta ei saanud teha seda, mida talt ootasid.

Sisenduslause: Teiselt inimeselt ootame enamasti rohkemat, kui me ise samas olukorras teeksime teisele.

 

Pessimism ja lootusetus

Lahendus: Leia oma elus näiteid sellest, kuidas muretsesid enne mingit sündmust või tegevust, kuid tegelikkuses läks kõik paremini kui lootsid.

Sisenduslause: Tulevik tundub ebamäärasuse tõttu hirmutavam kui see tegelikult on.

 

Seega mida me saame teha? Tundeid on raske muuta. Muuta saame hoiakuid, valmisolekut ja mõtteid,  mis saavad omakorda muuta tundeid.

 

Pille

teisipäev, 19. jaanuar 2021

Ülemaailmne lumememmedepäev.

Lumememmedepäeva on peetud juba 2010. aasatast alates. 



Miks just 18. jaanuar?  8 näeb välja nagu lumememm ja 1 nagu luud lumememme käes, seega on see päev ideaalne selleks. Lumememmed on ühed toredad ja muhedad tegelased kes toovad rõõmu nii suurtele kui väikestel. 

Rannapõnnid tegid toas paberist lumememmed, selleks lõikasid nad lumememme keha, käed nina jne välja ning kleepisid paberile. 





Õues oli sellel päeval natuke keeruline lumememme teha kuna lumi ei hakanud kokku. Siiski, Kadri, Rõõmupallide õpetaja ei andnud alla alustas lumememme tegemist. Kas ja milline see välja näeb saame teada teises postituses.


Liina

kolmapäev, 13. jaanuar 2021

Tore üllatus

Lasteaed Neeme Mudila on 2018 aastast alates võtnud osa üleriigilisest Suukooli projektist. 2019/2020 õppeaastal osalevad projektis Rannapõnnid ja Rõõmupallid, mille toimetamisega tegelevad rühmade õpetaja abid Sirje ja Lia. 2020 aasta lõpus tõi kuller meile paki, millest selgus, et Rõõmupallide rühm võitis erineva maitsega ksülitoolipastille, mida saavad lapsed võtta 2 tk pärast igat toidukorda ja vahepala. 




Suhkruvaba maius Frenzy on tänasest kuni pastillide otsa saamiseni igapäevaseks kaaslaseks. Eriti põnev kogu loo juures on see, et just Rõõmupallide rühma selle õppeaasta teema on toit.











Pille

esmaspäev, 11. jaanuar 2021

Mõnus talveilm

Uue aasta algusest on ilmataat meile lume toonud. Lastel on väga palju rõõmu sellest lumest. Iga päev saab lumes möllata ja kelgutada või lausa lumelauaga sõita. 








Täna olid aga meie lapsed nii tublid, et hakkasid lund lükkama ja kui lund on palju siis see lumi tuleb ka kuhugi ära vedada. 


Selleks toodi kohale kallurauto, mille peale pandi lumi ja auto viis lume eemale. 




Aitäh tublid lapsed, et hoiate meie tee puhtana!

Liina

Aitäh-päev!

11. jaanuaril tähistatakse aitäh-päeva. Päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopesmith. 

Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime - nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivsed emotsioone. Esijoones püütakse tänade kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.



"Rääkida tänulikult on viisakas ja meeldiv,

käituda tänulikult on suuremeelne ja üllas,

aega elada tänulikult on puudutada taevast."

Johannes A. Gaertner, professor, teoloog ja luuletaja


Meie lastega uurisime kuidas teistes keelest kõlab aitäh! Meie Mathilde on itaaliast, siis alustuseks küsisime tema käest kuidas itaalia keeles öeldakse aitäh! Kirja pildi vaatasime google translate abiga ja sealt saime tead ka läti, soome, rootsi, inglise ja vene keeles.










Enne muusika- ja liikumistundi võtsime korraks aja maha. Mulle meeldis Raimondi (5.a) mõte, et tänulik võib olla ka päeva eest!. Nii me istusime või lamasime silmad kinni ja hingasime rahulikult, mõtlesime häid mõtteid ja olime tänulikud tänase päeva eest.




Liina

pühapäev, 10. jaanuar 2021

Hüvasti jõulupuu!

6. jaanuaril on kolmekuningapäev. Vanarahva kombestiku järgi tähistas see päev jõuluperioodi lõppu, kirikukalendri järgi leidsid Hommikumaa targad just sel päeval Jeesuslapse. Neeme Mudila pere tähistas kolmekuninga päeva jõulukuuse põletamisega. Kojamees Raul oli eelmisel päeval puu parajateks halgudeks saaginud. Õpetajate abiga tehti väike lõke ja süüdati põlema. 



Algul ajas lõke vähe suitsu, kuid jõulupuu oli saalis olemise ajal parajalt kuivanud ja võttis kiiresti tuld. Lapsed laulsid jõulupuule ja tänasid, et ta meid jõulude ajal oma iluga rõõmustas. Siis oli aeg vaadata kuidas puu muutus puhtas tules tuhaks. Aegajalt tuli lõkkesuitsu eest oma asukohta muuta või kaugemale astuda. 



Osad lapsed arvasid,et järgmine kord võiks kuuse põletada pimedas siis oleks veel  põnevam. 




Mõne aja pärast oli lõkkest järel vaid söed ja lapsed läksid kelgumäele kelgutama. 



Õpetajad valvasid lõket veel kordamööda ja kohendasid rehaga kuni selle kustumiseni. 





Hüvasti jõulupuu!
Kadri