Esmaspäev, 21. veebruar 2022

Rannapõnnide ja Rõõmupallide rühma laste õppekäik Tervisemuuseumisse

 26.jaanuaril sõitsid meie liitrühmade lapsed koos õpetajate, õpetaja abide ja direktoriga Highway Riders OÜ bussiga õppekäigule. Eesti Tervisemuuseumi tunni (kestvusega 45 minutit) teemaks oli „Söö terviseks“. Bussisõit on tore, eriti siis kui saab sõpradega oma jutte rääkida. Aeg läks kiiresti ja märkamatult jõudsimegi linna. Pika rivina kõndisime muuseumi poole.


Tervisemuuseumi ees 

Libedad tänavad nõudsid ettevaatust

Me kõik teame, et söömine ei ole keeruline kunst, aga kuidas süüa nii, et püsida terve ja õnnelik? Kuidas teha tervislikumaid valikuid? Kuhu läheb toit pärast allaneelamist ja mis seedeelundkonnas juhtub? Miks on mõned toiduained kasulikumad kui teised? Need ja paljud teised küsimused ootasid vastuseid. 

Toidupüramiid

 Muuseumis jagati meid kahte gruppi ning mõlemad grupid said oma giidi. Ja võiski uudistamine alata. Uudistamine aga algas pimedates ruumides, sest kahjuks oli tekkinud elektrikatkestus. Valgus taastus  10 minuti pärast. 

Giid rääkis sellest, et toit on meie kütus. Toitumine on elu alus. Toidust ja jookidest saadavad toitained, mis seedekulglas seeduvad ja imenduvad, annavad kehale vajalikku energiat ja materjali rakkude ning kudede ülesehituseks.

Seedimine algab suust

Sool on väga pikk

Suust liigub toit mööda söögitoru makku

Toiduainete gruppe on 6

 Giid rääkis ka meile juba tuttavast taldrikureeglist ja toidupüramiidist. Lapsed said omavahel koostööd tehes ja arutledes kokku panna toidupüramiidi, vaadata animatsioone ja kaasa võtta värvimiseks töölehti. Samuti tekkisid lastel ka küsimused: „Kui me joome puhast vett ja meie organism on puhas, siis miks piss ei kõlba juua? Miks kaka, mis oli varem toit ei kõlba süüa, kui käib meie organismist läbi? Ja miks kõlbab see kaka väetiseks? Küsimusi oli palju, ent vastaja ei jäänud hätta nendele vastamisega.

Rõõmupallidele oli toidupüramiid vana, hea tuttav

Rannapõnnid arutamas toidupüramiidi üle

Nägime ka erinevate aegade hambaravitoole. Kõige vanema eksponaadi arvatavaks ajaks oli 1850-1900 a. Veidike saime ka ise ringi kõndida ruumides, mis meid huvitasid. 

Muuseumis on palju huvitavaid...

...veidi õudseid...

...ning naljakaid eksponaate, aga...


...inimkeha on suuri saladusi täis

Tunnike möödus ruttu ning aeg oli tagasiteele sättida. Bussiga koju sõites oli juttu palju, sest emotsioone oli tohutult, mis tuli kaaslastega läbi arutada. 

Pille

Neljapäev, 10. veebruar 2022

Jääaeg Rõõmupallides

Uus aasta tõi Rõõmupallide rühma jääaja. See tähendab, et alustasime pikaajalist talveprojekti, mille kestel tutvusime jää ja lume omadustega ja omandasime erinevaid teadmisi ilmast, mõõtmisest ning loomulikult lõbutsesime ka. 

Imeline jääaeg

Ilmavaatlusega alustasime kohe uuest aastast. Sügisese koristuse käigus tuli teiste vanade tööde hulgas nähtavale koltunud paberirull, mis osutus 2020 a. jaanuaris Rõõmupallide rühmas, ühe Rohelise Kooli projekti käigus, läbiviidud ilmavaatluse tabeliks. Sealt idanes mõte, et oleks huvitav võrrelda ilmavaatluse tulemusi kahe aasta taguste andmetega. 

Ilmavaatlus 2020 ja 2022



Võrdlusandmed lubavad juba
 järeldusi teha

Alustasime ilmavaatlust 06 jaanuari hommikul. Ilmatabelisse märkisime päeva õhutemperatuuri, sademed, tuule kiiruse ja pilvisuse näitaja. Kui sademeid ja tuule kiirust oskasid lapsed juba enne silmaga hinnata tilkuva räästa, õõtsuvate puude ja pilvede liikumise järgi hinnata, siis temperatuuri mõõtmiseks termomeetri kasutamine oli paljudele uus asi. Esmalt kasutasime üht vana termomeetrit ning kraadisime kraanist lastud leiget vett ja õuest toodud lund. „Elavhõbeda sammas“ tõusis vees +25 °C kraadini aga lumes langes veidi 0 °C allapoole. 

Külm on sinise peal ja soe on punase peal: see on juba selge,
aga väikeste pügalate lugemine võtab silme eest kirjuks


J häälikuga sõnad "J muinasjutust"

Kus me võime veel jääd leida?

Õue, aknale, kinnitatud termomeeter püsis kindlalt sinisel poolel ja ilm jahenes päev-päevalt. See lubas meil jätkata "Jääaja" projektiga ning nii küsisime kodudet piimapakke ja topsikuid, et nendes jääd valmistada. Üks tore ettevõtmine oli topside ja pakkide veega täitmine. 

Veega mängimine ja õppimine käsikäes

Valamine vajab keskendumist

Võrdselt ühesuurused topsid ja tassid aga
 ikka on ühes topsis vähem, teises rohkem vett
Kuidas nii?

Selle käigus õppisime mõõtma, võrdlema ja harjutasime koordinatsiooni valamisel. Abiks olid erinevad nukunõud ja muud seest õõnes anumad. Ilmataat õnnistas pakaselise ööga ja järgmisel päeval saime teha katseid jääga. Võtsime viis erinevat topsi, millesse valasime võrdse koguse vett, ning jääajale kohaselt panime topsi mänguloomad ja lasime sellel kõigel jäätuda. 



Jää sulamine on igav protsess

Järgmisel päeval katsetasime erinevate köögikapis olevate ainetega, kas miski neist paneb jää kiiremini sulama. Kasutasime soola, pipart, maisitärklist ja suhkrut. Nii mõnigi laps maitses kõiki aineid ja õppis ka maitsemeelega midagi. 

Tärklis krudiseb näpu peal naljakalt. Suus ka


Jää ise pakkus lastele suurt huvi- see oli külm ja libe, soolaga kokku puutudes praksus ja soojas algas sulamisprotsess kiiresti. Tunni aja jooksul lasime jääl sulada ja siis võrdlesime, milline jääkamakas oli kõige väiksemaks muutunud. Loomulikult soolaga jää oli teistest enam sulanud. Pipar aga ujus sulavee pinnal, tärklis oli põhja sadestunud ning sool ja suhkur vette lahustunud. Lõplikult sulasid jääkamakad alles pärastlõunaks. 

Jää katse


Peale jääkatseid oli meil plaanis piimapakkides jääd hakata värvidega katma kuid ilm pööras sulale ja vaatamata külmakraadidele öösel ei jäätunud piimapakid lõplikult. Selle eest jäätus aga kogu lasteaia hoov ning kord sulades ja siis jälle külmudes andis omakorda erinevaid õppetunde: kord valusaid, kord märgi ja siis jälle lõbusaid. 

Rõõmupallid on nõutud: kuidas mängumajja pääseda?


Egas midagi: labidad kätte ja kuivenduskraavi kaevama

Piimapakid veega aga ootasid ikka veel külmade saabumist. Nädalaid kannatlikku ootamist tõi tasu ja nelja nädala möödudes saime kunstiprojektiga jätkata, kuigi ka siis oli veel mõnes pakis jääkuubiku keskel vett. Kandsime vesivärvi jääkuubikule ja vaatlesime kuidas värv moodustas jääle mustreid, voolates ja uuristades endale teed. Värvitud jääkuubikud panime lumevulkaani kraatrit kaunistama.

Jää on imeline materjal: lisad värvi ja tema maalib end ise valmis

Vulkaan õhtupimeduses

Toredad jääkamakad on valmimas

Meistriks õpitakse

Tööhoos suuremad Rõõmupallid

...ja väiksemad

Jää maalib end ise




Õp. Kadri

Pühapäev, 6. veebruar 2022

Talvine aialinnuvaatlus Neeme Mudilas

Sel aastal toimus Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvine aialinnuvaatlus 28.jaanuaril. Rannapõnnide rühma hommik ei olnud paljutõotav: linde oli vähe, sest ilm oli tuuline, sompus ja midagi lume moodi sadas taevast alla. Aga mõned olid siiski kohale tulnud: tihased, põldvarblased, tutt-tihane ja sini-tihane. Samuti tiirutasid taevas kotkad ja muidugi kajakad. Varesed, kes on tavaliselt igapäevaselt kohal, olid seekord ka kuhugi kadunud. Aga linnud käivad, hoolimata vaatluspäevast igapäevaselt ikka söömas edasi ja meie jälgime neid suure rõõmuga.

Binokkel on linnuvaatlusel suureks abiks

8 silmapaari teevad tõhusat tööd

Vaata ise ja näita sõpradele ka

Mõtisklushetk sõbraga

Õp. Ingeri.

 Männikäbide rühmas alustasime oma linnuvaatluspäeva käemänguga "Viis väikest lindu" . Kahjuks sel päeval meie akende taga asuvates toidumajades suurt saginat ei olnud, seega vaatlesime linde arvuti linnukaamerast. Lisaks õppisime meil talvituvate lindude kohta pildimaterjalist: kuidas teha vahet rasvatihasel ja leevikesel ning rääkisime lindude talvise toitmise vajalikkusest. Lapsed said meisterdada omal valikul linnu - rasvatihase või leevikese. Poole tunni jooksul pani õpetaja kirja linnud, keda söögimajades näha oli: mõned rasvatihased, tutt-tihane, puukoristaja, paar salutihast, lumel pudemeid otsimas varesepaar ja harakas.

Männikäbide linnukesed


Õp.Tiina


 Rõõmupallide rühma talvise aialinnuvaatluse juurde käib ka linnukestele maiuspalade valmistamine. Lindudele maiuste valmistamise traditsioon on kestnud juba aastakümneid. Vanasti tegime seda taimerasva ja kaerahelvestega. Hiljem sai taimerasv asendatud searasvaga. Oleme määrinud rasva paberirullidele ja siis veeretanud rulle seemnete segus. Seekord aga sulatasime rasva ning igaüks sai valada erinevaid seemneid, kaerahelbeid, teri ja eelnevalt jahvatatud kuivaineid rasva sisse. Kordamööda segati ja pandi kasutatud jogurti topsidesse tahenema. Lapsed olid kõik huviga tegutsemas ja arvasid, et küll nüüd tihasepoisid ja teised sulissõbrad rõõmustavad.
Meie rühma akendest paistab 4 toidukohta. Seekord vaatlesime linde binoklitega. Kõige enam oli tihaseid. 5 rasvatihast, 1 sini-tihane, 1 tutt-tihane ja 1 põhjatihane. Lapsed tuvastasid veel ühe musträsta, puukoristaja, hallvarese ja 2 värvukest e. varblaseklutti. Tänu sellele vaatlusele tuntakse juba päris hästi linde, kes meie õuealal elutsevad. Osatakse kirjeldada ja ka teatmeteose abil määrata.


Mängude vahel on hea teha linnuvaatluspaus




Ega need linnud ei taha väga pildile jääda

Ükski lind ei jää kahe silma vahele



Lindude toidud valmivad ühistööna



Vanad kõrvitsaseemned on tõeline maius



Kokkamine on tore...

...ja saab lindudele head teha

Õp. Elvi

Neeme Mudila vaatlusandmed