Mänguväljaku päevik

Mänguväljak on laste üks paimaid sõpru. Kui vanasti olid enamus vahendeid metallist, siis tänasel päeval on tooted juba rohkem lapsesõbralikumast materjalist. 

Neeme Mudila õueala ja mänguvahendite korrashoidu aitab tagada mänguväljaku päevik, mille täitmist alustasime 10.05.2013 aastal. Just siis pakkus Merlecons ja Co koolitust teemal: mänguväljakute hooldus-, turvalisus ja järelevalve.

Osalesime sellel koolitusel ning koostasimegi kausta, mis sisaldab endas:

• Igapäevased visuaalsel vaatlusel põhinevad seirelehed, mis kinnitavad ronimisvahendite korrasolekut ja õueala puhtust;

• Kõrvalekaldeid tavapärasest olukorrast, kus on märgitud kõrvalekalle, ettevõetud abinõu ning kõrvalekalde likvideerimise aeg;

• Erinevate õuevahendite joonised ja sertifikaadid;

• Õuevahendite kontrolliks nõuded jne.

Sel kuul märkasime, et meie ronila kõige ülemine post oli ohtlikuks muutunud, suured pinnud väljas. Vaatamata meie kuldsete kätega majahoidja parendamiskatsetele, ei saanud me ohtlikku osa päris heaks. Keelasime lastel seal ronimise ning kutsusime olukorraga tutvuma Tip-tip-tap firma. Töömehed vahetasid viga saanud osa uue vastu, paigaldati uued turvakatted ning nüüdseks on vahend taas ohutu.

Päevikus on kajastunud  erinevaid kõrvalekaldeid: nt suvekuudel suitsukonid hoovis, sügisel puruks visatud õunad vastu lasteaiahoone seina jne.

Töömaleva lapsed meisterdasid meie õuealale prügikasti ja istumisaluse. Prügikast aitab meie õueala puhtana hoida ja pink loob õuele õdusust.

Kohe-kohe saabuvad Järvamaalt tellitud 2 piknikulauda, mis aitavad kaasa õuesõppe tegevuste planeerimisel ja annavad šnitti lisalaudade meisterdamisel.

Hoime oma õueala.

Pille

Iga laps teab...

Iga laps teab, et prügi koht on prügikastis.

Kas aga kõik ikka läheb ühte prügikasti? Neeme Mudila laps teab, et prügi tuleb sorteerida.

Meil on 5 erinevat konteinerit: 

• olmejäätmete-, 

• biojäätmete-, 

• paberi-, 

• pandipakendi- ja nüüd ka 

• pakendikonteiner. 

Kui toas on väikesed puidust kastid pakendi kogumise jaoks, siis õuel plastikust konteiner.

 

Arutasime prügi sorteerimise teemat  lastega ning siin arutelu protokoll:

 

https://drive.google.com/file/d/1yaFuMYFZVP_GYnAu5bAy0wRQDBSiuFk8/view?ts=604f75b2

Lapsed teadsid, et igas rühmas on kott või kast, kuhu kogutakse paberijääke. Samuti on igas rühmas pakendikast. Mõlemaid tühjendatakse lasteaia küljel olevatesse konteineritesse. Pakendikonteiner on päris uus, saabus märtsi alguses. Biojäätmete kogumiseks on rühmades ämbrid, mida tühjendatakse köögi juures asuvasse biojäätmete konteinerisse. Mõnikord käib auto asjata biojäätmete konteinerit tühjendamas, sest meie majahoidja Raul oli jäätmed metsa loomadele viinud. Saali juures asub pandipakendi kogumiseks kast, mille saime pandipakendikeskusest õppekäigul käies. Õuel, kõige suurem on sega- ja olmejäätmete konteiner.

 

Lastega koos uurisime Dambis Eesti OÜ poolt välja antud plakatit, millel on täpselt kirjas,

mis sobib või kindlasti ei sobi eelnimetatud konteineritesse.

https://www.dambis.ee/wp-content/uploads/dambis-jaatmete-sorteerimise-juhend-cover.png

 

Lisaks sellele meisterdasime väikesed kogumisnõud plastikust korkide jaoks. Kui nõud täis, teeme neist midagi vahvat.

 

Pille

Männikäbi rühma lapsed putukaid otsimas!

Oliver uurib putukaid

Männikäbide lapsed rääkisid putukatest, kes kevadel talveunest ärkavad. Käisime oma õues luubiga putukahotelli uurimas. Mõned päevad tagasi ei märganud me seal muutusi. Ka täna ei olnud putukahotellis veel liikumist näha, kuid märkasime mõnda kärbest lendamas.

Arman ja Vanessa putukahotellis

Kuna putukate nägemise soov oli suur, tegime matka metsa ja nägime, et vana puukännu sees on sipelgad talveunest ärganud. Jälgisime huviga sipelgate liikumist, keda kaunis kevadpäike oli äratanud.

 

Samblal

Sipelgad on ärganud

Lapsed soovisid veelgi putukaid otsida ja metsas märkasime sambliku sees ämblikku ning rannas liiva peal märkasime ühte pisikest musta putukat, kellele ei osanud nime anda.

Liival

Pärast kohendasime enda putukahotelli natuke lootes, et mõne päeva pärast on sealgi algamas suur kevadine ärkamine! Meie plaan on nüüd pidevalt jälgida enda putukahotelli ja märgata muutusi.

Kätlin

Toidupüramiid Rõõmupallides

Toidupüramiid aitab järgida tervislikku toitumist.

"Rõõmupallide" rühma lapsed vaatasid toidupüramiidist tutvustavaid videoid, mida soovitab TAI ehk Tervise Arengu Instituut. Lapsed arutasid: miks peab olema igapäevases menüüs palju erinevaid toiduaineid?  Soositumateks olid loomulikult puuviljad ja magustoidud aga lapsed arvasid, et ainult neid süües võib kõht hakata valutama ja keha ei saa kõike vajalikke vitamiine. Sama oluline kui on tasakaalukas toitumine on ka vee joomine, liikumine ja kosutav uni. 

Lapsed tuletasid meelde milliseid toiduained leidub kodus kapis ja millisesse toidupüramiidi osasse need kuuluvad. 

Lisaks vaatlesime erinevaid toidupakendeid, kuna pakendilt saame toidu kohta palju teada. Nimele lisaks on pakendile kirjutatud kui kaua toiduaine süüa sünnib ja palju selles on soola, suhkrut, valke või rasvu. Lõbus mäng oli mõistatada, mis erinevates pakendites on olnud ja mille järgi seda eristada? Kui munakarbi tunnevad lapsed ainuüksi kuju järgi ära siis taime- ja lehmapiima pakendi sisu reedavad pildid ja tekst. Nii on tore ka pakendite pealt lugema õppida ja uusi sõnu avastada- nagu pas-tö-ri-seeritud.

Toidupüramiidi projekti raames on tulevikus plaanis igal lastel valmistada toidupüramiid ja maalida toidupakendid oma lemmikutele.

Kadri

Vesi

Mitte ainult joogiks, toidu tegemiseks, pesemiseks…

Lasteaiale on joogivee puhtus väga oluline. Just sellepärast 1x aastas tehakse vee mikrobioloogiline ja keemiline analüüs Terviseameti Kesklaboris.

Vesi on ka vahend õppeprotsessides. Akvarellidega maalides kasutame me ohtralt vett, guaššidega vähem, vaid pintsli pesemiseks. Neid võimalusi on aga kordades rohkem. Mõned meie tegemised kasutades vett.

• Joonistades taldrikule valge tahvli markeriga ja lisades vett, tõuseb joonistatu pinnale ja hakkab justkui elama:

https://www.youtube.com/watch?v=cKVf_SAAtzo

https://www.youtube.com/watch?v=3btKTp94sio

https://www.youtube.com/watch?v=aTEtE3i0cck

• Samuti oli vahva tegevus majapidamispaberit, vildikaid ja vett kasutades. Tükike majapidamispaberit tuli voltida pooleks, ühele poole sai joonistatud vildikatega pilt ja tühi pool tuli enne vette asetamist peale voltida. Mis juhtus? Vesi tõi pildi välja erksana ka läbi teise paberi.

https://youtu.be/-OH7fP-sg_A

 

Pille

Lapsed teostavad energia tarbimise kontrolli.

Sellel õppeaastal on Rannapõnnide fookuses olnud energia säästmine. Seepärast oleme aegajalt teinud maja peal kontrolli, et kas tuled on kustutatud seal kus vaja või mitte. Oleme kaardistanud kohad kus võib tuli põleda ja nii oleme käinud lastega kontrollimas kas tuli põleb asjatult või mitte.

Liina

Kokandusring

COVID-19 viiruse levik ja selle peatamiseks loodud piirangud on seisanud meie huvihariduse, nii ka kokandusringi kokkusaamised.

Kokandusring on toimetanud Neeme Mudilas 2 aastat, 2020-2021 õppeaasta on kolmas aasta, mil lapsed saavad ise süüa teha.

Me püüame eelistada kodumaist toorainet, õpime lugema tooteinfot pakendil, teame, kust vaadata säilivusaega jms.

Mida põnevat me kokanud oleme?

See loetelu on päris pikk, aga nt.: kaneeli-, liiva-, lehttaignaküpsised, erineva pirukad, keedupelmeenid, salatid, kihilised tarretised, tort, pizza, puuviljasalat, jäätisekokteil, smuuti, munavõie, paneeritud kanafilee, kohukesed, kirju koer, lihapallid jne.

Lapsed on õppinud toorainet pesema, puhastama  ja hakkima, kasutama küüslaugupressi, riivi, röstrit, saumikserit, mikserit, blenderit jne. On õppinud enda järelt koristama, nõusid pesema, töövahendeid jagama ja nendega ohutult ümber käima. On nutnud sibulat koorides ja krimpsutanud nägu pipart maitstes või küüslauku mekkides. On limpsinud vispli puhtaks vahukoorest ja kraapinud tilgatumaks nõu, milles sai sulatatud šokolaadi.

Kokandusringi toimimine oleks just sel aastal kõige vajalikum olnud, sest Rõõmupallide rühma teema on toit ja meie tegevus toetaks seda teemat 100 %.

Praegu saame aga vaid blogi kaudu meenutada toredat koos veedetud aega:

https://neememudilakokandusring.blogspot.com/

Pille

Mina sõin nii...

Igal aastal oleme lastel palunud end hinnata toidu tarbijatena. Juba tuttav märgisüsteem on lastele teada.  Naerunägu annab infot, et laps sõi taldrikule tõstetud toidu ära, sirge suuga emotikon teatab, et jätsin natuke toitu alles või proovisin, ja nutuse suuga nägu räägib meile sellest, et laps isegi mitte ei proovinud toitu.

Menüü: 

Esmaspäev 01.02

Hommik: joogijogurt, müsli, mustikad

(pria piim)

Terviseamps: õun

Lõuna: pasta bolognese, keefir, marineeritud kurk

Oode: köögiviljapüreesupp, sepik, jõhvikakissell vahukoorega 

Teisipäev 02.02

Hommik: kolmeviljapuder, moos, piim

(pria piim)

Terviseamps: banaan

Lõuna: tomatisupp kalaga, sepik toorjuustuga

Oode: makaronid keedusingiga, vesi apelsiniga, leivasupp, piim

Kolmapäev 03.02

Hommik: piima-riisisupp, sepik moosiga

(pria piim)

Terviseamps: pirn

Lõuna: kanakaste, kartul, kapsa-kurgi-tomatisalat

Oode: pelmeenid, hapukoor, kissell, kohupiimavaht

Neljapäev 04.02

Hommik: kaerahelbepuder, vaarikad, piim

Terviseamps: apelsin

Lõuna: minestronesupp, hapukoor, leib

Oode: kõrvitsapannkoogid, moos, piim

Reede 05.02 

Hommik: viieviljahelbepuder, moos, piim

(pria piim)

Terviseamps:  paprika

Lõuna: värskekapsahautis segahakklihaga, kartul, leib, mahl

Oode: kana-nuudlisupp, leib,  morss, marjakook

Mida näitab kokkuvõttev diagramm?

• Rannapõnnide rühma lapsed on õppinud tõstma endale taldrikule just nii palju toitu, kui suudavad ära süüa. Mõnikord tõstetakse juurde ning see kipub alles jääma.

• Rõõmupallides pole veel nii hästi kinnistunud ise endale toidu tõstmine, ning see kajastub kohe ka oranži tulba kõrguses. 

• Männikäbid on aga alles erinevate toitudega harjumise rännakul. Tubli saavutus on juba see, kui uut toitu maitstakse või lausa ära süüakse.

Sellised küsitlused on aluseks ka menüü korrigeerimisel. Kui mõni toit jääb enamusel lastel söömata, saavad õpetaja abid ja menüü koostaja Eda kokku, arutavad ja muudavad menüüd. Mõned toidud on jäänud päris välja nagu munasalat ja tatrasalat. Mõne uue toidu puhul aga anname veidi aega lastel sellega harjuda. Kui ka siis on toidu osas vastumeelsus, eemaldame me selle edaspidi menüüst.

Mis aga lastele kõige enam maitsevad: makaronid, riis, kartul, kotletid. Rõõmustav on see, et hästi süüakse suppe.

Me oleme püüdnud toimetada 3 ampsu reegli järgi. Proovi vähemalt 3 ampsu. Kui sa ei proovi, siis ei saa öelda, et toit ei maitse.

Õpetajad meenutavad lastele, et kokatädid on toidu teinud just meie maja lastele suure armastusega. Viisakas on kokkade tööd väärtustada ja seda vähemalt proovida.

Pille

Energia

Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Küsimusele, mis võik olla energia, vastasid lapsed:

* energia on elekter

*valgus on hoopis energia

* päikesest saab valgust ja energiat jne.

Uurisime lastega elektrienergia, tuuleenergia  ja päikeseenergia kohta  infot arvutist. Leidsime pilte tuuleveskitest, tuuleturbiinidest, vesiveskitest, päikesepaneelidest jms.

• Kui päikeseenergia on päikesekiirguse energia, siis lapsed oskasid kohe pakkuda, et seda saab kasutada loomulikuks valgustuseks, soojuse saamiseks, interneti abil saime teada, et ka elektri tootmiseks.

Vaatlesime päikesepaneelide tööd. 

• Tuuleenergia kohta lugesime, et tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul keha liikumine muundatakse nt elektrienergiaks.

Vaatlesime tuuleveskite ja tuuleturbiinide tööd.

• Hüdroenergia on vee energia, ehk vee jõud. Vaatlesime vesiveskite tööd.

Lapsed said arutleda ja joonistada antud teemal.  Pildid on väga detailiderohked.

Uurisime ka IEA „Globaalse energia tootmist allikate järgi“ diagrammi ning olime väga üllatunud, et päikeseenergia roll kogu energialiikidega võrreldes on vaid 1,1%, tuuleenergia 2,2% ja hüdroenergia 4,3% .

Nafta teema pakkus suurt elevust oma puurkaevude ja suure protsendiga 33,1%. Seda teemat uurime järgmisel korral.

Neeme Mudila ise kasutab vajadusel suuremate arvude kokkulöömisel päikesepatareiga kalkulaatorit.

Pille

Suhkrukell

Tervishoiutöötaja Eda tutvustas lastele suhkrukella.

Lapsed kuulasid huviga, miks ei tohi koguaeg süüa ja peab pause pidama.

Miks on meil kindlad söögiajad ja terviseamps? Miks peame peale sööki suud loputama?

Kõigile neile küsimustele saadi vastused ja toimus asjalik arutelu.

Elvi

Terviseamps - puuviljavarras.

Seekord valmistasid lapsed ise endale puuviljavardad. 

Õpetajaabi Sirje tükeldas puuviljad vaagnatele ja lapsed said ise valida mida ja millises järjekorras nad oma vardale need lükivad. Eks enda valmistatud amps on ikka kõige maitsvam.

Valikus olid: banaan, kiivi, apelsin, viinamarjad, pirn ja õun. 

Õppisime ka uue mõiste – eksootilised viljad.

Elvi

Taimne ja loomne piim

Rõõmupallide rühmas tegime tutvust taimse ja loomse piimaga.

Taimsetest piimadest maitsesime kaera-, mandli- ja riisipiima.

Kaerapiimal oli laste arvates pannkoogimaitse ja mandlipiimal pähklimaitse. Riisipiim ei maitsenud kellelegi, on nagu vesi – oli laste arvamus.

Arutlesime, milline on loomne piim. Teati nimetada lehmapiima ja kitsepiima. Üllatus oli suur, kui said teada, et ka lambapiima kasutatakse toiduks ja on ka rahvaid, kes joovad hobuse ja kaamelipiima.

Ühine otsus oli, et kõige maitsvam on ikka lehmapiim.

Elvi

Õuesõpe: kuidas tekib vari

Täna oli Neeme lasteaia õuel päikesepaisteline ja tuulevaikne ilm, mis lausa kutsus väilavale kunstitegevusi läbi viima. 

Uurisimegi, kuidas tekib vari.

Päikesemängu ja varjude tekkimise mõistmiseks kasutasime väikeseid loomafiguure.  Panime neid paberile ning jälgisime kujukest liigutades varju muutumist. Nii saimegi aru, et vari tekib, kui valgusele läbimatu ese jääb valguse teele ette. Varju kuju ja mõõtmed aga sõltuvad valgusallika ja valgust varjava  eseme kujust ja suurusest.

Igal lapsel oli oma alus kolme A-4 paberiga, millele oma katsetusi joonistada. 

Oli ütlemata põnev, kõik muu ununes ja keeleots kippus suurest süvenemisest suust välja. Ka need, kes algul tormasid õue jõudes kiikedele või liivakasti, leidsid tee tegevuslaudade juurde.

Pille