Personali eneseareng Rohelise Kooli programmi raames 2022/2023

 Personali eneseareng 2022/2023

Keskkonnaülevaatus 2019/2023

KESKKONNAÜLEVAATUS 2019/2023

Lasteaed Neeme Mudila 

keskkonnaülevaatus 

2019/2023

	Kasutusel, sobiv variant
	Kasutusel mõnikord
	Katsetasime,  ei sobinud
	Vajab rohkem propageerimist
	Kavatseme proovida, katsetuskäigus

1. Info, teavitamine ja kaasamine	Tegevus	2019/ 2020	2020/ 2021	2021/ 2022	2022/ 2023
	Rühma ja kogu maja puudutava info on kajastatud stendil
	Teabe edastamine toimub paralleelselt ka  kodulehe  www.neememudila.ee kaudu
	Eliis.ee keskkonna kaudu informeerime oma töötajaid ja meie maja lapsevanemaid
	Blogi kaudu ülevaate jagamine on kättesaadav kõikidele
	Keskkonnatöögrupi arutelud toimuvad direktori poolt käskkirjaga kinnitatud grupis,  sisu jagamine toimub protokollide kaudu
	Laste Rohelise Kooli töögrupi arutelude kajastamine toimub protokollide kaudu, mis on leitavad ka paberkandjal Rohelise Kooli kaustas
	Meedias tegevuste kajastamine (ajalehed, ajakirjad, veebipõhised ajakirjad)
	Ühisürituste organiseerimine ja osalemine- kaasamine
	Koostööpartnerite teavitamine loob võimaluse paberivabaks suhtlemiseks, enesekontrolliks ja veebipõhiste dokumentide aktsepteerimiseks
	Heade praktikate jagamisel on  oluline roll teiste Rohelise Kooli programmis osalevate lasteaedadega, et rääkida enda ja kuulata teiste edulugusid
2. Elurikkus, loodus ja õueala	Kaardistame õueala infotahvlitega ning hoiame neid puhaste ja tervetena
	Täiendame õueala maketti  pärast uute vahendite muretsemist ning maketi purunemisel/lagunemisel
	Lapsed kastavad ise lilli kogu majas, sh saalis ja erinevates kabinettides
	Lasteaia õuele on meisterdatud putukahotell
	Suurendame õuesõppe rolli tubaste tegevuste kõrval
	Osaleme Räpina Aianduskooli projektides ning blogi kaudu anname pidevat ülevaadet				Ei õnnestunud projekti saada
	Õueala on planeeritud nii, et lastel on lisaks mängu võimalustele ka ruumi jooksmiseks, jalgpalli mängimiseks ning spordipäevade läbiviimiseks
	Lindudele pesakastide meisterdamine isadega on muutunud traditsiooniks		Piirangute tõttu ei saa
	Osaleme Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvises aialinnuvaatluses
	Mänguväljaku korrashoidu kajastame mänguväljaku päevikus,mis sisaldab  ka igapäevast visuaalset seiret.
	Vilistlaste kingitud viljapuud ja põõsad on hooldatud, mahakukkunud ja riknenud õunad korjatud
	Õuealale on rajatud muru plats, mida ei niideta, et jälgida seal putukate toimetamist
	Lapsed kasutavad õues looduse uurimiseks erinevaid mikroskoope, luupe
	Lapsed koos õpetajatega istutavad õuealale meelepäraseid taimi ning hooldavad neid
	Toalillede arvukus on täieneb
	Õueala taimekastides kasvatame maitse- ja ravimtaimi, erinevaid köögivilju.
	Lapsed käivad võimalikult tihti õppekäikudel ümbritsevas keskkonnas, metsas ja mere ääres.
3. Kliimamuutused	Iga päev teostame ilmastiku vaatlust ja täidame sellekohast tabelit.
	Võtame osa -Sooja kampsuni päevast, millega pöörame tähelepanu inimtegevusest tingitud kliimamuutustele.
	Lapsed tõstavad endale ise toidu taldrikule (sobiva koguse), et vältida toidujäätmete teket.
	Lapsed ja täiskasvanud jälgivad elektrienergia tarbimist rühmas ja kogu lasteaias. Kui ruumis kedagi pole, siis kustutame sealt ka tuled.
	Kliimamuutuste mõju inimeste tervisele. Arutleme, miks on nii palju viirushaigusi ja kuidas viiruste ajal käituda.
	Terviseampsud iga päev, vaheldusrikkus Vitamiinidega viiruste vastu.
4. Energia	Oleme säästlikud vee ja kütte tarbimisel. Vee kulul hoiame silma peal AS Loo Vesi´le igakuiselt näitude saatmisega. Teeme aastate lõikes diagramme kulu kohta nii köögi kui katlaruumi näitude põhjal.
	Jälgime, et tuled põlevad vaid ruumides, kus on inimesed. Lastest koosnev töörühm teeb pistelist kontrolli.
	Ruume tuulutame Terviseameti poolt ettenähtud korras.
	Jälgime rühmaruumides, kabinettides, saalis ja koridorides temperatuuri termomeetrite järgi. Hoiame temperatuuri 22 C juures.
	Jälgime patareisid vajavate õppevahendite väljalülitatud olekut, kui me neid ei kasuta.
5. Globaalne kodakondsus	Tutvustame erinevate maade kombeid,muinasjutte, lavastusi, luulet, muusikat ning toite.
	Jätkame reisiseinal tutvustamist erinevatest maadest koos personali ja lastevanematega.		Piirangute ajal ei saanud reisida
	Itaalia õhtute korraldamine, mida aitab läbi viia lasteaias käiv itaalia pere.			Itaalia pere laps lahkus
6. Tervis ja heaolu	Osaleme Suukooli kampaanias.
	Kaks korda aastas käib hambaarst laste hammaste tervist kontrollimas ning annab teavet lapsevanematele  hambaarsti poole pöördumise vajadusest.		Võõrad ei saanud majja		Lapsevanematel vähene huvi
	Tervishoiutöötaja viib läbi terviseõpetuse tunde.
	Juhtkond viib läbi nii õueala kui sisekeskkonna riskianalüüsi.
	Personal saab soovi korral tööandja kulul gripivaktsiini.
	Töötajad käivad regulaarselt töötervishoiuarstil
	Lasteaias käivad vaid terved lapsed. Hoiame end ja teisi.
	Laste haigestumised lasteaias ja traumajuhtumid märgime üles/ salvestame ning kaardistame ohukohad.
	Tervishoiutöötaja teavitab kogu maja personali ja lapsevanemaid haiguspuhangutest ning annab juhiseid paranemiseks ning haigustest hoidumiseks.
7. Meri ja rannik	Mere ja rannikuga seotud teemade ja tegevuste kasutamine õppetöös.
	Süstemaatiliselt toimuvad õppekäigud mere äärde, temaatilised vaatlused ja mängud.
	Tutvustame mere ja ranniku ökosüsteeme.
	Pöörame tähelepanu ohutusele merel ja mere ääres.
8. Prügi ja jäätmed	Lapsed koos õpetajaga käivad rannas kontrollimas prügi olemasolu ja seda likvideerimas.  Arutelu teemal: plastjäätmete teekond Läänemerre.
	Keskkonnatöögrupi läbirääkimiste tulemusel vallaga paigaldati mere äärde osaliselt maasse kaevatud prügitünn, mille tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab lasteaia majahoidja.		Lisa prügiksti tegid õuele töömaleva lapsed
	Arutleme koos lastega: taaskasutus. Kasuta vähem, taaskasuta, töötle ümber.
	Õpime prügi sorteerima: millistesse konteineritesse prügi paigutada, vähendada olmeprügi ja toidujäätmeid.
9. Transport	Viime läbi uuringu “Kuidas tulen lasteaeda?
	Jälgime ja teeme selgitustööd vanematega, et parklas seisavad autod seisatud mootoriga.
	Loendame hommikul parklas autosid, et saada ülevaadet autode kasutamise kohta.
	Propageerime jalgsi või rattaga liikumist autosõidu asemel.
10. Vesi	Igal aastal teostatakse joogivee keemilist- ja mikrobioloogilist analüüsi
	AS Loo Vesi vahetab veefiltreid ning teostab jooksvaid parendus- ja hooldustöid
	Eriolukordade tarbeks on lasteaias võimalik kasutada  Saku Läte kuuma/külma veeautomaati
	Õp.abide ametijuhendi kohaselt kontrollivad õp.abid rühmades san.sõlmede töökorras olekut,  ning teavitavad remondivajadusest direktorit
	Vee ringluse ja eluslooduse seoste mõistmiseks korraldame veepäeva		Ei saanud pidada
	Kogume vihmavett kastmiseks
	AS Loo Vesi töömehed viivad läbi vestlusi lastega teemadel- kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest
	Jälgime vee kulu, koostame diagramme ning analüüsime tulemusi aastate lõikes
	Selgitustöö tegemine: kuidas ja kui palju kasutame vett käte pesemisel, WC-s vett peale vajutades jne.
11.Toit	Lasteaed pakub -terviseampsu, mis  on igapäevane vitamiinirikas vahepala hommiku- ja lõunasöögi vahel
	Kokandusring eelistab võimalusel kodumaist toorainet, aidates lapsel saada ülevaadet toiduainete päritolumaadest ja kasutusvõimalustest			Kokandusringi ei toimu	Kokandusringi ei toimu
	Lasteaed jälgib toitlustamist pakkudes suhkrukella reeglit
	Lapsed annavad tagasisidet endale kui toidu tarbijale. Küsitlus: mina sõin nii...
	Suukooli projektis osalemine, lapsed loputavad peale söögikordi suud ja kasutavad Suukooli poolt kingituseks saadud ksülitoolipastille
	Leivanädala tähistamine. Tutvumine erinevate leivasortidega ja nende degustatsioon. Võileibade valmistamine
	Vähendamaks toidujääkide teket ja suurendamaks oskust hinnata toidu kogust mida ära sööme, tõstavad liitrühmade lapsed ise endale toidu taldrikule
	Koostöös kokkade ja tervishoiutöötajaga toimub pidev menüü rikastamine uute toitudega
	Lasteaed osaleb Euroopa Liidu poolt rahastatavas üleeuroopalises koolikavas, mis võimaldab iga päev lapsele tasuta 0,25 l piima.
	Herbaariumi meisterdamine
	Tutvumine erinevate hoidistega ja hoidistamise viisidega.
	Vähemalt korra nädalas on menüüs kalatoidud.
	Kasvatame aknalaudadel ise maitsetaimi, tomateid, arbuusi- ja melonitaimi.
	Jõuluajal piparkoogitaigna valmistamine ja piparkookide küpsetamine, glasuurimine
	Kodudega koostöös laste lemmiktoitude selgitamine