Neljapäev, 31. jaanuar 2019

Kellega kohtub jääkaru?

Detsembri alguses käisid 5-7. aastased lapsed Tallinna loomaaias tutvust tegemas jääkaruga.


Programm keskendus Arktikale ja tundraaladele ning seal elavatele peamistele loomaliikidele. Jutustati sealsete liikide kohastumustest ja sellest, kuidas taolised kohastumused aitavad loomadel oma elukeskkonnas hakkama saada. Saadi vastused küsimusetele, kust jääkaru süüa saab ja kelle udusuled on kõige soojemad, kas hülgel vees külm ei ole ning kes on kiirem ujuja. Vahval retkel külastati polaariumi ja kullimäe ekspositsioone, uued teadmised kinnitati lustlike õppemängudega. 
Kuna ilm oli väga vihmane siis kahjuks head pilti jääkarust seekord ei saanud. Pilt jääkarust on võetud Tallinna Loomaaia kodulehelt.

 

Veelinnud

Jaanuaris rääkisid männikäbide lapsed erinevatest veelindudest ja eriti luikedest. Iga nädal käidi mere ääres luiki vaatlemas ja samuti vaadati pilte ning lühifilmi luikede elust. Mõnel päeval ei õnnestunud mere ääres ühtegi luike näha ja siis mõeldi koos, et äkki on see päev liiga tormine ja luiged on pugenud peitu. Lapsed pakkusid ise variante, miks luiged mõnel päeval on meie ranna lähedal ja teine päev jälle mitte. Üks laste poolt pakutud variant oli luikede puudumise puhul see, et luikedel on puhkepäev.



Jaanuarikuu jooksul tegid männikäbide lapsed pilte ja meisterdusi luikedest. Õpiti tundma ja nimetama luige kehaosi ning saadi teada, et kühmnokk-luik ei laula, vaid teeb häält oma tiibadega. Küll aga laulavad kenasti laululuiged.




Kuu lõpus uuriti ka teisi veelinde ja tutvuti lähemalt partidega. Lapsed meisterdasid armsa pardipere ja õppisid ära laulukese koos liigutustega "Kõik minu pardikesed..."



Vaadati ka koos lastega multifilmi "Inetu pardipoeg". See pani mõtlema, et välimus on tihti nii petlik ja tegelikult loeb see, milline on kellegi olemus. Tihti alguses meie meelest inetu või teistsugune võib saada hiljem hoopiseriliselt kauniks ja armsaks.

Pildikivi

Detsembris käisid männikäbide lapsed taaskord merevee taset jälgimas ja kivi pildistamas. Paraku oli ilm väga tuuline ja külm, kaua rannas olla ei saanud ning lapsed olid nõus metsa kaitsva varju all ootama, kuni õpetaja kivi juures pildistamas käis. Külm kirdetuul puhus lausa hinge kinni.



23. jaanuaril jalutasid väiksed männikäbid läbi paksu lume mere äärde, tegid pildi ilusast kivist, vaatleid luiki ja parte, imetlesid jäätunud ja lumist randa. Kogu rühm oli imelise hetke tunnistajaks - kivi juurde lendas haruldus - jäälind ning näitas korraks oma värvilist sulestikku ja erilist lennuoskust. Kõik toimus ülikiiresti ja kahjuks pilti teha ei jõudnud. 


Talvine linnuvaatlus

Talvine aialinnuvaatlus on Eestis populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Sellel aastal toimus vaatlus 25-27. jaanuaril.
Meie mudilased võtsid osa vaatlusest reedel, 25.01 kell 15-16.
Milliseid linnukesi meie lapsed lasteaias nägid? Kõige rohkem oli rasvatihasied, sellel järgnesid hallvaresed, puukoristaja, pasknäär, põhjatihane, sinitihane ja urvalind.
Männikäbide lapsed kohatasid, lõunasel jalutuskäigul mere äärde, väga kanist jäälindu. Pardid ja luiged on juba igapäevased kaaslased keda mere ääres kohtame.



 Talvine aialinnuvaatlus

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

Eksootilised lemmikloomad loomaaias.

23. jaanuaril külastasime Rannapõnnide ja Rõõmupallide rühmaga Tallinna loomaaia eksootilisi lemmikloomi. Tegemist on lasteaiarühmadele mõeldud programmiga, selle käigus tutvuvad lapsed eksootiliste lemmikute ja nende pidamistingimustega. Külastus võttis aega u 1,5 tundi. Meie grupp jaotati kaheks, suuremad ja väiksemad lapsed ning jagunesime kahte klassi. 




Mõlemas ruumis olid põnevad loomad, linnud ja putukad. Mõned ehk natuke tutavamad ja mõned võõramad. Oli võimalus ka katsuda mõnda looma ja putukat. 






Ilmselgelt julgesid peaaegu kõik lapsed pai teha kilpkonnale ja koos juhendajaga sai panna käe ka lambi alla, mis soojendab kilpkonna pesa. 





Nägime ka seda, et kilpkonnasl on päris suured küünised. Suvel kui kilpkonnad mõnikord õue viiakse, siis just nende küüniste abil meeldib kilpkonnadele ennast maa sisse kaevata. Neile meeldib liiva sees peidus olla.



Samas ruumis oli ka selline kilpkonn, kes võib inimest hammustada. Nimelt on tegemist lihasööja kilpkonnaga ja oma näppu ei maksa tema nina alla pista.




Suurematele lastele anti võimalus katsuda ka tuhatjalgset aga miskipärast ei julgenud seda loomakest keegi katsuda. Programmi juhendaja väitis, et tuhatjalgne hoiab oma jalakestega tugevalt kinni ja kui ta liigub siis tekitab käele kõdi tunde. Ohu korral pidi tuhatjalgne paha haisu laskma aga seekord, meie õnneks, ta ennast ohustatuna ei tundnud.




Raagritsika terrariumi juures peab hoolikalt jälgima, et kus kohas see ritsikas siis ikkagi on. Oskab ennast see putukas osavasti puulehtede ja oksakeste vahele ennast ära peita. Meil õnnestus näha kahte raagritsikat aga nende pojake oli nii peidus, et meie silm teda ei tabanud. 


Sisiprussaka juures proovis juhendaja prussaka sisinat välja meelitada aga ju oli meie juhendaja sellele prussakale nii omaks saanud ja mingit sisinat me ei kuulnud. Nimelt pidi see prussakas siis sisisema kui ta tunneb ohtu ja sellega sisinaga püüab ta ründajat eemale ajada.




Ühel grupil oli võimalus süüa anda Aafrika hiidteole. Kui teine grupp selle teoni jõudis, siis oli näha, et teole maitseb väga kurk. Nimelit oli tigu juba päris kena augu kurgiviilu sisse söönud.









Kui mõlemad grupid oli jõudnud klassiruumides lemmikloomad üle vaadata, oli aeg ülekorrata, et millised loomad on tavalised koduloomad ja millised eksootilised loomad. Pisemad lapsed olid selleks ajaks juba üpris väsinud ja julgemad viskasid põrandale pikali ning kuulasid tähelepanelikult sealt.






Teisipäev, 15. jaanuar 2019

Taliharjapäeva tähistamine

14. jaanuar on taliharjapäev. See päev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo ja sellest päevast liigub aeg kevade suunas.
Meie tähistasime seda päeva mõnusa matka ja aaretejahiga meie õppe- ja väärtusterajal. 



Rajale olid peidetud erinevaid üllatusi: mõistatuste laegas, vanasõnade laegas ja aarete laegas. Üheskoos lahendati mõistaused ja räägiti lahti vanasõnad. 










Matka lõppedes said kõik veel kelgutada ja lumememmesid teha. 

Ekskursioon pandipakendisse

11. jaanuaril sõitsid meie koolieelikud ja kooli esimene klass Eesti Pandipakendisse. Programm hõlmab endas pandipakendite taaskasutamise teemalist keskkonnatundi ja ekskursiooni Eestis ainulaadsesse pakendite käitluskeskusse.



Seal tutvustati pandisüsteemi ja selgitati lähemalt plast-, klaaspudeli ja plekkpurgi taaskasutamise ahelat. Märksõnadeks oli avatud arutelu, illustreerivad videolõigud, lühiviktoriin, meened ja võimalus katsuda ise plastpudelist valmistatud fliisi või graanuleid.





Selleõppekäigu eesmärk on, et lapsed ja täiskasvanud saaksid aru mõistetest pandipakend ja tunnevad pandimärki. 


Teavad kuidas taaskasutatakse Eestis taaraautomaati viidud pandipakendeid ja mida nendest uuesti tehakse. Tähtsustavad senisest enam pakendite taaskasutamist ja oskavad seda seostada keskkonnahoiu ja oma isikliku heaoluga.



Kolmekuningapäeva tähistamine

Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani.
Viimastel sajanditel ongi kolmekuninga päeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. 
Selles kõigest rääkis ka õpetaja Aime lastele.




Tavaliselt viiakse jõulukuused just sel päeval toast välja, linnades kogutakse need kuused kokku ja põletatakse pidulikult üheskoos.

Nii teeme ka meie. Oma lasteaia jõulukuuse viime välja põletame.