Teisipäev, 31. märts 2020

Talvine linnuvaatlus

Talvine linnuvaatlus on populaarne tegevus. Sellel aastal toimus see jaanuari lõpus. Meie lasteaiast osalesid kõik kolm rühma. 
Täpsema info selle kohta leiab siit ⇒  Talvine aialinnuvaatlus
Elvi Hantsom


Neljapäev, 26. märts 2020

Ohvriabi konverents


Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu "Ohvriabi" eesmärk on pakkuda inimlikku tuge neile, kes seda hetkel vajavad ning pakkuda võimalust neile, kes tahavad teisi toetada. 


Eestis langeb aastas kurjade tegude ohvriks umbes 250 000 inimest. Üks organisatsioon ei suuda kõik neid inimesi toetada, ent ühiskond tervikuna suudab. Igaüks saab teha midagi, oluline on tahe ja soov näha ning toetada abi vajajat.
Kuna õpin 2-aastasel kriisinõustamise koolitusel, avanes mul võimalus osaleda Ohvriabi konverentsil 21.02.2020  „Emad- lähisuhtevägivalla vaikivad ohvrid“.


Lähisuhtevägivald on keeruline, raskesti tabatav, määratletav ja mõõdetav nähtus, sest ta toimub inimeste privaatelu sfääris, lähedaste inimeste vahel ja on avalikkuse eest varjatud. Perevägivald on kompleksne probleem, kuhu ei ole haaratud mitte ainult ohver ja vägivallatseja, vaid ka ülejäänud pereliikmed kas pealtnägijate või kannatajatena, samuti ka laiem ringkond inimesi, nagu naabrus- ja kogukond.
Kuhu pöörduda oma murega? Kust saab abi?
Ohvriabi Põhja piirkond (Tallinn ja Harjumaa)
Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades ning enamasti asuvad nad politseiga samas majas. Ohvriabi vastuvõtud toimuvad tööpäevadel. Nõustamisaja kokkuleppimine telefoni või e-posti teel. Kohese abivajaduse korral  kriisitelefoniga 116006.
Märkame teisi enda ümber ja oleme teineteisele toeks!
Pille

Haridusjuhtide Aastakonverents


6.-7. veebruaril osalesin  Pärnus 13. Haridusjuhtide Aastakonverentsil, mida modereerisid  Toomas Kruusimägi (koolijuht) ja Ainar Ruussaar (õppetoolijuht).



Eesti Panga president Madis Müller arutles teemal- milline on majanduse olukord ja selle seosed haridusega. Urmas Sõõrumaa pakkus välja mõtteid, kuidas arendada noorte liikumisaktiivsust ja sellega rahva tervist. Kõlama jäi mõttekäik: eestimaalaste füüsiline ja vaimne tervis tuleb seada riiklikuks prioriteediks.



Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia president) peatus kliimamuutuste teemal, rõhutades kaasaja arusaamist, et kliima on nii looduse kui ka inimeste poolt mõjutatav süsteem.



Kristel Kruustük (Testlio kaasasutaja ja juht) rääkis oma eduloo ettevõtjaks kasvamisest ja hariduse rollist selles.

Väga sütitavalt esines brigaadikindral Veiko-Vello Palm (Kaitseväe peastaabi ülem) sellest, mida me saame hariduses õppida riigikaitse korraldusest. Mulle väga meeldis tema mõte- igaüks peab selgelt aru saama, mis on see absoluutne miinimum, mida temalt oodatakse.  

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps aga andis väikese ülevaate sellest, millised teemad on haridusministri laual.



Kõige sügavama mulje ja kasuteguri jättis mulle religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar lahates käitumise juuri psühholoogi pilgu läbi.


Väga sisukas konverents  andis mõtteid ja lõi uusi tutvusi.

Pille

Kolmapäev, 25. märts 2020

Õpetajate teatrihariduse koolituspäev

Kuna märtsi nimetatakse ka teatrikuuks, on sobiv aeg meenutada toredat päeva NUKU teatris ja muuseumis. Meie lasteaiast osalesid Elvi, Ingeri ja Tiina, aga huvilisi teatris oli ligi paarsada - õpetajad Eesti koolidest ja lasteaedadest.



Päeva avasõnad lausus teatri juhataja Joonas Tartu, ees ootavaid tegevusi tutvustas päeva organisaator Peep Ehasalu, kes on teatri kommunikatsioonijuht. Pisikese elevusega hinges jagunesime väiksematesse gruppidesse (ei teadnud ju, mis meid ees ootab) ning suundusime oma tegevusjuhendaja järel mööda kitsaid treppe, koridore ja käänakuid teatri muuseumipoolele. Seal andis lavastaja ja muuseumi juhata Maria Usk väikese teoreetilise ülevaate laval olemisest ja lavaruumi kasutamisest, millele järgnes praktiline tegevus - loovusmängud ning tutvumine ja mängimine päris nukkudega. Selgus, et uue rolli ja nukuga harjumiseks ning sõbraks saamiseks kannavad mõned näitlejad nukku endaga igal pool kaasas, kuid juhtub ka nii, et omaks ei saadagi ja loobutakse või tehakse vahetusi. Jutt kipub pikaks venima, aga Maria juhendamisel töötoas osalemine oli lihtsalt niiii... huvitav :)
Järgmiseks tegutsesime koos näitleja Kaisa Seldega, kes juhendas töötuba "Ansambliharjutusi grupi häälestamiseks", tegime erinevaid loovharjutusi. Peale lõunapausi kogunesime Ferdinandi saali, kus teatriterminoloogiast rääkis teatriuurija Madli Pesti; keelest, loovusest ja keelemängudest Valdur Mikita nind näitleja Getter Meremaa ja Mart Müürisepp lugesid katkendi koguperepõnevikust "Kummitav suvi".
Peale lõppsõnu ja tervitusi saigi põnev ja sisukas päev otsa, vahvaid muljeid ja meenutusi jätkus aga veel kauemakski. NUKU teater on väga omapärane ning loovust ja mängulusti täis maja, mida sobib külastada nii lapsel, noorel kui täiskasvanul - igaühele leidub midagi põnevat!

Tiina Klamas

Esmaspäev, 9. märts 2020

Digikoristuspäev

31. jaanuaril toimus järjekorras teine üle-eestiline digikoristuspäev, millest võttis osa ligemale 150 ettevõtet ja 6000 inimest. Ka Neeme Mudila registreerus ning otsustas lasteaia nutiseadmed üle vaadata ning digiprügi vähendada.


Kõik digikoristusel osalenud inimesed ja ettevõtted said spetsiaalsel veebilehel kirja panna, millises mahus nad oma seadmetes ja süsteemides digitaalset prügi kustutavad. "Selgus, et koristuspäeva raames kustutati hinnanguliselt 40 000 gigabaidi ulatuses digiprügi. See maht vastab umbes 670 miljonile e-kirjale või 13,4 miljonile digitaalsele fotole või siis ca 40 000 täispikale digitaalsele filmile. Meie hinnagul hävitati sellest kogusest kordades enam digiprügi, kuna paljudel juhtudel oma täpseid koristustulemusi ei avaldatud."
Digiprügi kustutamine vabastab nutiseadmete salvestusruumi, muudab seadmed kiiremaks ning hoiab selle tulemusena kokku sinu väärtuslikku aega. Samuti aitab organiseeritud nind puhastatud tööruum sinu igapäevast tööd efektiivsemaks muuta!
Kuigi meie tegevus internetis võib tunduda täiesti heitmevaba, pole ta seda sugugi. Lisaks endiselt valdavalt fosiilkütuste põhisele elektrienergiale, mida tarbivad arvutid, laptopid ja telefonid, avaldab keskkonnale mõju kõigi nende seadmete tootmine, serveriparkide elus hoidmine, tekkiva elektroonilise prügi ladustamine ja käitlemine jne.



Mõned huvitavad faktid:

Internetiotsing. Näiteks isegi nii süütuna tunduva liigutuse kui ühe Google`i otsingu süsiniku jalajälg on samas suurusjärgus kannutäie tee keetmise või 16 meetri autoga sõitmisega. Tundub väga väikese numbrina? Ent kui mõelda, mitu korda päevas me otsingumootoreid kasutame, siis kokku kõigi inimeste peale on seda väga palju.

E-kiri. Ühe e-kirja saatmine toodab süsinikku neli grammi, kui kirjal aga on küljes pilt, kasvab süsiniku kogus juba 50 grammini. 65 e-kirja saatmine on süsiniku tootmise poolest võrdne ühe kilomeetri autoga sõitmisega. Ühe aasta jooksul terves maailmas aset leidev e-kirjavahetus toodab sama palju süsinikku kui teedel sõidaks lisaks olemasolevatele veel seitse miljonit autot!

Kuidas saab seda mõju vähendada?
Üks võimalus selleks on osaleda digitaalsel koristuspäeval, et vähemalt oma seadmetest osa digireostusest välja rookida. Eesmärgiks on teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks.

Pille