Teatripäev lasteaias

Hirmsa kiirusega hakkab lähenema 5. märts ehk meie lasteaia Teatripäev. Räägime kollegidega, et mida küll teha, sest lapsi on hetkel rühmades vähe ja mis näidendit sa niimoodi teed. Rannapõnnidega sai korratud “ Naerist”, kuid näha oli, et ega sellest suurt midagi välja kooru. Nii mõnigi kurtis, et tekst on ka raskevõitu ega taha meelde jääda. 

Siis aga lahvatas idee, et teeks teatrihommiku ilma tekstita ja kaasaks terve personali, nii lapsed kui ka suured. Jutustaja loeb muinasjuttu ja “näitlejad” tegutsevad kuuldu järgi. Ei mingit eelproovi ega teksti harjutamist. Mõeldud-tehtud. Jäime põnevusega ootama 5. märtsi. Eelnevalt tehti selgitustööd, kuidas meie teatrihommik hakkab välja nägema. Lapsed olid elevil ning ootasid põnevusega. Ja siis ta algas.

Teatrihommikut alustasid täiskasvanud muinasjutuga “Punamütsike”. Jutustaja luges muinasjuttu ja “näitlejad“ tegutsesid. Lastele meeldis, kõik kuulasid ja vaatasid hoolega. 

Siis aga tuli vahetus. Jutustaja luges muinasjuttu milleks oli “Naeris” ja lapsed olid “näitlejad”. Elevust ja nalja kui palju. Muinasjuttu tekkis juurde palju huvitavaid tegelasi. Kõigil oli väga lõbus.

Mida öelda kokkuvõtteks? Aga seda, et meie teatrihommik läks igati hästi ja tore oli näha, kui vahvalt oskab Neeme Mudila kollektiiv (nii suured kui väiksed) improviseerida. Aitäh kõigile!

Ingeri.