Rohejahi lõpuüritus 2.05

Neeme Mudilale pakuti võimalust osaleda  "Rohejaht 2025" lõpuüritusel, sest osalesime Rohejahi küünlaümbriste jahis, mille käigus kogusime küünlaümbriseid. 

Vaata infot siit: ROHEJAHT 2025

Osalesime selle ja järgmise aasta koolieelikutega vahval üritusel, mis toimus Energiakeskuses.

Mobiferi kaudu tellitud buss viis meid väikese ajavaruga Energiakeskusse, kus meid võttis vastu Prügihunt koos oma sõpradega.

Energiakeskuses sai iga laps endale toreda värviraamatu, millest leiab värvimist nii ökoloogilise jalajälje, toidu raiskamise, jäätmete liigiti kogumise, taaskasutuse, talgupäeva jpm kohta. Ka kaks rohejahi lauamängu anti kaasa lasteaeda ning kohapeal täitmiseks töölehed.

Kordasime üle põhitõed prügi sorteerimisel.

Saime tere öelda ka ühele rohejahi korraldajale (Pille heale sõbrale) Mari-Liisile, kellega koos tegime grupikalli.

“Rohejahi eesmärk on motiveerida noori märkama ja mõtestama keskkonnasäästlikku eluviisi läbi kaasavate tegevuste,” lausus Rohejahi korraldaja Mari-Liis Vaher. “Eriti rõõmustav on näha, et programm on kasvanud noortelt-noortele liikumiseks, kus noored ise panustavad nii ideede planeerimisse, arendamisse kui ka elluviimisesse. Toetame ka õpetajaid, pakkudes neile vajalikku abi ning mängulisi õppematerjale.”

Huviga vaatasime  ja veidi ka osalesime teadusteatris.

Üritust viisid läbi noored, kes nimetasid end rohenoorteks. Nad rääkisid keskkonnahariduse olulisusest, vajadusest maailma paremaks/puhtamaks muuta ning hea eeskuju tähtsusest.

Richard oli neist vaimustuses ning teatas uhkelt, et ka temast saab rohenoor.

Energiakeskus on üks põnev koht, kus uurimist ja katsetamist on palju.

Teisel korrusel asub avar ja valgusküllane välgusaal, mis on ajalooline turbiinide ja generaatoritega saal.

Sissepääsukorrusel saab selgeks, kuidas jõuab meie kodudesse elekter ning miks on kasulik juua kraanivett.

-1 korruse asaalis saab  panna käed külge heli, valguse ja optika eksponaatidele.

Aeg möödus kiiresti, enne lahkumist kostitati meid kohukestega ning muljetades asusime tagasi koduteele. 

Oli väga tore ja õpetlik väljasõit. Kiidusõnad korraldajatele.

Pille

ROHEJAHT 2025

Rohejahis osalemise pakkusime välja igale rühmale. Osalejaid registreerus maja peale:

Romet, Mattias, Krister, Krislin, Oliver K. Ka personal andis oma panuse.

Rohejahi üleskutse kõlas nii: OLE ROHESÕBER: Kogu kokku alumiiniumist küünlaümbrised ja vanaelektroonika ning aita muuta Eesti keskkonda ROHELISEMAKS! 💚

Kokku kogunes 1 kg küünlaümbriseid ehk 700 tk. Rekordilise 442 küünlaümbrist tõi Oliver K.

Sel aastal koguti Rohejahi raames lisaks küünlaümbristele ligi 2000 vana telefoni, üle 1100 arvuti ja nendega seotud lisaseadme, ligi 5000 laadijat ja juhet ning üle 740 kõrvaklapi ja kõlari. Samuti toimetati taaskasutusse muud elektroonikaprügi nagu monitorid, veekeetjad, fotoaparaadid, elektrilised hambaharjad, nutikellad, mängukonsoolid jms.

 Loe lisa siit

Rohejahil osalejad maakondade kaupa:

Aitäh kõikidele rohesõpradele!

Pille

Kolm ühes päev: Sooja kampsuni-, Vabariigi aastapäeva-, ja teatri hommik

Lisaks teistele tähtpäevadel on veebruaris ka sooja kampsuni päev. 

Talv on just see aeg, kui külma kaitseks soojad riided kapist välja tuleb otsida. Kui paljud lasteaiad pidid energia kokkuhoiu näitlikustamiseks radiaatorite temperatuuri vähendama, siis meie küttesüsteem hakkas just sel ajal tõrkuma. Soojad riided leidsid kasutust ja nende vajadus sai kõigile selgeks.

Kohati tundus, et näitus kõnetas kõige enam meie maja personali, sest enamus eksponaate olid  just meie maja töötajate toodud ning igal kindapaaril või sokitriibul oli oma mälestus või lugu rääkida.

Tavapäraselt sooja kampsuni päeval toimuv näitus lükkus sel aastal edasi ja kodudest toodud villastest rahvuslikest kudumitest sai kodumaa sünnipäevapidu kaunistanud väljapanek. 

Mitte kõiki kampsuneid, mütse, salle, kindaid ja sokke ei saanud üles panna, sest need leiavad ka igapäevast kasutust, et talvel ennast igapäevaselt külma eest kaitsta.

Õpetaja Piret

21.veebruaril, algusega 9.20 tähistasime Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva ühiselt kogu majaga ja kontserti kuulama olid tulnud ka mitmed lapsevanemad. 

Mona ja Mila rahvariietes enne peo algust

Meie maja direktor Pille rõhutas oma tervituskõnes olulist mõtet, et oleme kõik nagu üks suur pere. Meie perekonda kuuluvad ka need tähtsad töötajad, kes ei saanud töö tõttu kontserdil osaleda. Nendeks olid näiteks meie tublid kokad. Kokkadele tehti tervituskõne kööki ja läbi akna saime teineteisele lippudega lehvitada.

Lapsed lugesid luuletusi ja laulsid mitu ilusat kodumaateemalist laulu.

Männikäbid esitasid kaks laulu: "Mis need käivad ringi ringi " ja  "Mul on väike lipuke".

3-5 a laulsid lipukesi lehvitades laulu "Eestimaa".

Suuremad lapsed esitasid "Eesti naljalaulu" ja "Vennad on mul suured mehed".
Koolieelik Joosep rõõmustas meid klaveripalaga. Oli tunda ühtsust ja koosolemise rõõmu.

Joosepi esinemine, klikka ja vaata/kuula!

Kõik lapsed ja õpetajad esitasid koos sünnipäevalaulu.

Rõõmupallid 

Rannapõnnid

Männikäbid

Kontserdi lõpus said kõik maiustada.

Marmelaad maitses nii suurtele kui väikestele

Magustoiduks lõunatoidu kõrvale said lapsed maiustada tordiga, kust ei puudunud ka sini-must-valge.

Õpetaja Kätlin

Onu Ervini lasteteatri etendus "Kiusupunn"

oli väga õpetliku sisuga. Lapsed kuulasid ja vaatasid etendust suure huviga ja rõõmsalt tegid kaasa ka mängu, mille vares läbi viis.

Mõnusat muusikalist meeleolu lõi onu Ervin laulu ja kitarriga. Hoogsalt elati ka sellele kaasa.

Lugu rääkis tüdrukust, kes pidas ennast metsa kuningannaks ja arvas, et kogu mets kuulub talle ja ta võib visata metsa alla kõike prahti, kiskuda maast üles lilli ning kiusata endast väiksemaid.

Võluliblikas aga muutis hoopis tüdruku väikeseks ja keegi ei soovinud temaga enam koos mängida ning teda hakati hüüdma Kiusupunniks.

Ühel hetkel sai ta aga aru, et niimoodi üksi ei ole tore, ta palus vabandust ja sai tagasi suureks ning lubas, et enam nii ei tee.

Kindlasti hea teema ka rühmas ja kodus lapsega arutleda. 

Õpetaja Miina