Emadepäev

 

EMADEPÄEV

Ema süli hell ja soe,

soojus südamesse poeb.

Naeratus nii lahke, hea,

parim on siin ilma peal.

 

Täna sind me kallistame,

koogi uhke valmistame.

Lilled ilutsevad laual,

õitsegu need hästi kaua.

 

Sõber eluaegne tema,

kes siis muu, kui meie EMA.

 Selle luuletusega alustasid Rõõmupalli rühma lapsed emadepäevale pühendatud kontserti 11. mail kell 16:30.

Esinesid kõik rühmad laulude, luuletuste, tantsudega ja ka pillimäng ei puudunud. Viimase laulu saatel valmis suur pilt emmedele.

Peale kontserti tänasid lapsed emmesid oma meisterdatud kingituste ja kaartidega. Rõõmupallid olid seekord taaskasutuse lainel. Kaardid tehti munakarbililledest ja nõelapadjad purgikaantele.

Kuna ilmataat soosis meid, oli ilus päikesepaisteline ja soe ilm, kogunesime kõik õue välilava juurde. Siin ootas emmesid Liisi Vesselov, kes õpetas linetantsu.

Tantsussammud omandatud võis asuda maiustama laste poolt valmistatud küpsisekooki.

Peale koogisöömist tantsiti veel kord linetantsu, et kinnistada õpitut. Oli palju lusti ja rõõmu. Pidu kestis kuni lasteaia sulgemiseni.

 Õpetaja Elvi

TEK ja TEL seminar

 4.mail toimus TEL ja TEK seminar Tallinna Botaanikaaias

Nagu Rohelisele mõtteviisile  omane, sõitsid Neeme Mudila ja Kostivere lasteaia direktor seminarile ühe autoga. Hommikukohv joodud, võis koolitus alata.

Millel oli seekord rõhk? 

Loomulikult oli üheks teemaks liikumisaasta.

Arutlesime erinevate vajaduste, võimaluste, soovide ja ka eelarve üle.

Tuuli Vellamaa pani meid mõtlema tänulikkuse üle. Jagan tema mõtteid:

Pille

Rannapõnnide ja Rõõmupallide 5-7. a laste õppekäik Ubari Loodustarkuse Keskusse (4.05.2023)

2022. a kirjutas lasteaia direktor Pille projekti Keskkonnainvesteeringute Keskusele nimega "Neeme Mudila keskkonnateadlik laps" külatusega Ubari Loodustarkuse Keskusse. Taotlus sai rahastuse, mille eest saame tasuda laste osaluse (lapse osalus 10 eurot) ja osaliselt bussi eest. Puuduva osa lisame lasteaia eelarvest.

Ubaris võtsid meid vastu loodusgiidid Pille ja Anti, kes tutvustasid meie matka eesmärki ja kuidas metsas matkates liikuda. Liigutakse hanereas ja kätega ei tohi oksi tõmmata nii, et need järgmisele vastu nägu löövad. See on väga valus ja võib silma sattuda. Matkates tuleb arvestada alati kõige väiksemaga ja mahajääjaid tuleb järgi oodata, et silmside ei kaoks. Üldine info jagatud jagunesime kahte gruppi.

Meie Rannapõnnide seiklus ürgses metsas oli igati põnev. Et püstkoja juurde jõuda, tuli üles ronida looduslikust "seinast" ja ega see esmapilgul lihtne polnud.

Oli pusimist küllaga, aga hakkama saime. Edasine tee käis üles ja alla, lihtsalt metsaalune oli selline. Meie grupijuht Pille õpetas jälgima puude latvu ja andma endast märku eksimise korral. 

Lapsed said teada, kuidas okstest onni ehitada, kuidas lõket teha, millisest veekogust saab joogivett tee jaoks keeta ja mida teha siis, kui kohtud mõne metsloomaga - tuleb olla vaikselt ja selg ees tagasi minna. Samuti said lapsed uudistada mägra " linnakut", mis koosnes paljudest urgudest. Õppekäigu lõpetuseks küpsetasid lapsed püstkojas pulga otsas viinereid, jõid vaarikavarre teed, sõid küpsiseid ja olid päevaga rahul.

Mei grupijuht Pille õpetas ka seda, et kui õunasüdant ei taha metsas olles ära süüa, siis on mõistlik see sambla alla panna, mitte jätta kuhugi maha vedelema. 

Lastele metsas väga meeldis ja lubati tagasi minna, ainult suvel, siis kui on soe.

Õp. Ingeri.

Rõõmupallid ja Rannapannid said endale eraldi matkajuhid ning ka väikese vahemaaga õppekäigu kohad. Anti andis teoreetilisi teadmisi metsa mineku kohta ja mida teha siis kui avastad, et oled eksinud ning ei leia koduteed. Oluline on, et jätad teate kodustele kuhu lähed ja kauaks plaanid minna. 

Metsas kohtasime mägraurgu ja nägime isegi jälgi. Selgus, et olime sattunud mäkrade linnakusse. Siin jagas Anti jällegi teadmisi mäkrade elu-olust.

Mägra käpajälg

Matkajuht õpetas ehitama okstest onni nii, et vihma sisse ei sajaks.

Lastega koos prooviti niinekoort katki tõmmata

Siht oli jõuda kilest püstkojani. Selleks tuli ronida mööda seinamäge köie abil vallseljakule ja siis laugjamalt küljelt laskuda alla orgu, kus püstkojad asusid. Kuigi olime paksus metsas, sai külm põhjatuul meid kätte ja külm puges nahavahele. Oli päris mõnus, kui saime püstkotta tuulevarju ja Anti õpetussõnu lõkke tegemise kohta kuulata. Selleks on hea kui taskus on tulepulk, mis ei võta palju ruumi. Anti kraapis tõrvakast laastu ja süütas sellega lõkke, mille kohal rippus ämber veega. Kõik kes soovisid said ka proovida tulepulgaga tule välja võlumist. 

Emilia Sadeel õnnestus tulepulgaga tuli süüdata.

Matkajuht Anti 

Kui vesi keema läks lõikas Anti vette vaarikavarsi. Samas uuris lastelt , et millest on metsas olles võimalik teed teha.Kuna ilm oli jahe, andis  vaarikavarretee ja viinerite grillimine sooja.

Jätsime tee tõmbama ja siirdusime metsa praktiseerima olukorda, kui oleme eksinud. Selleks tuleb tähelepanelikult kuulata hääli, kas liigub mõni auto või häälitseb mõni koduloom. Karjuda ei makse, tuleb anda märku kepiga lüües vastu puutüve 3 korda. Ja kui otsustad liikuda, siis tee maha märk näiteks kolm noolt käbidest või muust materjalist, mis on käepärast võtta ning lao oma nimi suunas kuhu liigud. 3 on vajalik, et siis teatakse, see ei ole juhuslik märk. Kui pead aga ööseks metsa jääma ehita endale onn. Kõige soojem on onn kuuseokstest ja ka maha laota kuuseoksi. Selleks, et kergem oleks onni ehitada on hea, kui on taskus vedrusaag, mis ei võta üldse ruumi aga on hädavajalik. 

Tagasi püstkotta jõudes saime sooja teed ja küpsetasime lõkkel viinereid. Nüüd, kus saime sooja, oli mõnus kuulata Anti pajatusi kohtumisest metsloomadega ja kuidas ta fotojahti peab. Haruldasemad fotod olid karust ja ilvesest. Samuti jagas teadmisi, mida teha kui kohtud metsloomaga tema kodus, metsas.

Õpetaja Elvi