Neeme Mudila pälvis II rohelipu

4.juunil, algusega 11.00 toimus Rohelise Kooli tunnustusüritus ja lühikonverents, kus haridusasutustele anti üle keskkonnaalase töö eest tunnusmärgis Roheline Lipp. Neeme Mudila sai teise rohelipu omanikuks. See on väga suur tunnustus.

Meie lasteaia nimetamine rohelipu saajate nimistus

Rohelise kooli programmi tunnustusüritust kanti üle Laupa Põhikoolist Järvamaal. Rohelise kooli tegevuste koordinaatoriks Eestis on Tartu Loodusmaja. Programmi elluviimist toetab komisjon, kuhu kuuluvad Liisa Puusepp Keskkonnaministeeriumist, Imbi Henno Haridus- ja Teadusministeeriumist, Reet Kristian Keskkonnaametist, Viivi Lokk Tallinna Haridusametist, Mairi Enok Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametist, Sirje Aher MTÜst Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED, Katrin Saart Eesti Keskkonnahariduse Ühingust ja Janika Ruusmaa Tartu loodusmajast.

Tunnustusüritust juhtis keskkonnaajakirjanik Kristo Elias.

Millist tagasisidet me saime?

Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu Loodusmajast

Tere, Pille!

 Neeme Mudilale palju õnne teie teise rohelipu puhul! Eile sai rohelipu taotluste hindamisprotokoll kõik allkirjad ja saan ametlikult teile õnne soovida.

Hindajad tõid välja, et teil on palju sisukaid tegevusi ning lähenete põhjalikult ja süsteemselt ka oma igapäevasele majandamisele (paberikasutus jne). Hea meel oli ka TÜ Eetikakeskuse poolse tunnustuse üle - olete heaks eeskujuks paljudele teistele. 

Aitäh veelkord, et aitate lastel kujuneda loodust armastavateks ja keskkonda hoidvateks inimesteks!

Meil ühtegi sisukat soovitust ja ettepanekut ei tekkinudki! Lapsevanemaid võib alati püüda veel rohkem kaasata, aga viimane aasta ei olnud selles osas liiga lahke. Loodame vaid, et teie ind ei rauge ja suudame omalt poolt pakkuda uusi ideid ja inspiratsiooni!

Eeva

Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator

 

Alates 2020. juunist on Rohelise kooli programmil Eesti patroon – president Kersti Kaljulaid, kes andis ka virtuaalselt üle esimese rohelipu.

Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid : „Rohelise kooli lippude sõnum ja lipu välja teenimiseks tehtud pingutus on Eesti riigi edu ja püsimajäämise jaoks vältimatult oluline. Me vajame roheliselt mõtlevat noort põlvkonda, kes teeb ise ja valijana sunnib valituid tegema kõik, et meie keskkond oleks puhas, ökosüsteemid oleksid mitmekesised ja planeet enam ei soojeneks.

Noored on väga teadlikud ja põhjusega murelikud. See, mis toimub täna, mõjutab nende tulevikku märksa rohkem kui meie oma. Meil, suurtel, tuleb olla murelik koos teiega – aga samal ajal tuleb meil oma elukogemuses, väljakutsetega toimetulemise tarkuses olla lastele ja noortele lootust ning indu andvad mõtte- ja tegude kaaslased. Nii saab juhtuda ka positiivset.

Kuidas siis saab üldse panustada üks lasteaed või kool, olgu ta pingutusest lausa sini-heleroheline? Aga saab küll. Tänased lapsed on tulevased otsustajad ja mõjutajad, poliitikud ja ametnikud, ettevõtjad ja aktivistid. Juba neist eelmistest näidetest on aimata, kuidas teadmistest, julgusest ja järjepidevusest pakatavad noored nügivad täiskasvanuid just süsteemsete muutusteni.

Sellel aastal jagati roheline lipp 56 õppeasutusele, kellest 27 said tunnustuse juba teist korda ja 15 kolmandat korda.

Muheda ja huvitava ettekandega õppimisest loomariigis esines zooloog Aleksei Turovski, rääkides vahvaid lugusid loomalaste sõnakuulelikkusest ning kutsudes kõiki loomaaeda külastama.

Aleksei Turovski

Uuel õppeaastal peame alustama uue tegevuskava koostamisega ning uute huvitavate teemade valimistega.

Suurt indu ja jaksu!

Pille

Rannapõnnide ja Rõõmupallide õppekäik Tallinna loomaaeda

 17.mail käisid meie maja suuremad lapsed (Rõõmupallid ja Rannapõnnid) õppekäigul.  COVID-19 piirangute juhistest lähtuvalt tellisime mõlemale rühmale bussi, ent loomaaias liikusime koos. Täiskasvanutest olid kaasas Elvi, Kadri, Sirje S., Ingeri, Lia ja Pille.

 Bussi hinnapakkumisele tuli 4 vastust. Meie aastaid hea koostööpartner Tranko AS teatas, et enam nad sellist teenust ei paku. Kuusalu „Oma buss“ kahjuks meid ka aidata ei saanud, seega sõitsime meile juba tuttava firma Highway Riders OÜ bussidega, mis olid puhtad ja turvavöödega varustatud. 

Startisime lasteaiast kell 9.00 ning umbes tunni aja pärast jõudsime loomaaeda. 

Ostsime piletid ja meie avastusretk võis alata. 

Rõõmus elevus enne loomadega kohtumist

Kus me nüüd oleme?

Uudistamist oli palju. Keda me nägime? Lapsed suutsid meenutada: kitsed, kaamelid, emalõvi, jääkaru, ahvid, hülged, alpakad, elevant,  jõehobu, erinevad linnud …Kõige pikemad peatused olid meil elevantide, hüljeste, jõehobu ja lõvi juures.

Teravmokk-ninasarvik

Hallhüljes on Läänemere kolmest hülgeliigist suurim

Kaelusmangabei

Oma lõunatoidu võtsime kaasa korvidega ning pool ala läbitud, tegime pikniku. Vaatamata sellele, et vahepeal tibutas veidi vihma ja tuli välja otsida vihmakeebid, oli tuju kõigil rõõmus ja samm reibas. 

Rõõmupallid piknikul

Rannapõnnid "tankimas"

Loomaaiast väljudes tegime ka ühispildi. 

Lõbus peab ka olema

                                      

Väsinud aga rõõmsad

Tagasi lasteaeda jõudnud joonistasid, voolisid ja rääkisid lapsed oma loomaaia muljetest. Rannapõnnide laste voolimistunnis valmisid elevant, tiiger, jõehobu, krokodill ja teised loomad.

Rannapõnnide voolimine

Millised loomad meeldisid lastele kõige rohkem?

Oskar: „Jõehobu, sest ta on nii nunnu“

Juss Joosep: „Elevant“

Maru: „Elevant“

Tomi: „Lõvi“

Mattias: „Ninasarvikud“

Isabel: „Elevant“

Tormi: „Ahvid“

Rõõmupallide lapsed tõid välja elevandi ja hülged.

Rõõmupallide lemmikud olid elevandid ja hülged

Lapsed jäid õppekäiguga väga rahule. Koos oli tore aega veeta.

Pille

Neeme Mudila aiamaa II osa

Enne veel, kui Raul asus vanu rehve autoga ära vedama, kaevasid õpetaja Aime ja Kadri vanadest peenardest välja seal kasvanud püsitaimed ja paigutasid need ajutiselt ümber uusi peenraid ootama. Nii sai hoiule pandud maasikataimed, püsililled, üks vereurmarohu puhmas ja isegi melissi juurikas. Mõne taime äratundmisel oli vajalik kõigi õpetajate abi, sest kevadel on tärkavad lehed veel nii väiksed, et on tükk tegemist tunnistamaks taime kindlalt mitteumbrohuks.

Vanad taimed saavad uue kodu

Tore on see, et alati leidub abilisi

Pealelõunal õue saabudes olid vanad peenrad juba kadunud. Raul toimetas need ohutult õuest välja. Nüüd võisid nobedad käed alustada uue peenramaa tasandamisega. Abiks raudrehad ja mänguautod korjasime järgmisel päeval maa pealt ära lahtised kivid, umbrohu juured ja sambla mättad. Tasapisi sai maapind silutud ja liigsest prahist puhtaks.

Ka väiksemad lapsed löövad kaasa

Tööd jagub, rõõmu ka

Vahepeal oli Raul meisterdanud kuuris valmis peenrakastid ja katnud need  kaitsekihiga. Ei võtnud väga pikalt aega, kui juba olidki peenrakastid oma kohale kinnitatud, põhjad kaetud biokangaga, et vältida umbrohu läbikasvamist. Jäi oodata veel vaid mulda.

Enne...

...ja pärast

Reede hommikul, enne suurt Volbripidu, üllatas lasteaeda tellitust varem kohale jõudnud sõnniku- ja mullasegu koormaga auto. Õnneks leiti rammusale mullale kiiresti koht ja pidu ei jäänud pidamata. Nädalavahetusel jõudis muld Rauli abiga peenrakastidesse ja meie peenrad olid valmis uusi taimi vastu võtma. Nüüd tuli oodata veel ilma soojenemist…

Mullavedu

Kui sul on aed, on sul alati tööd

Taimede ootel

Kadri

Rõõmupallid tähistasid emadepäeva maastikumängu ja piknikuga.

Eestis tähistatakse emadepäeva mai kuu teisel pühapäeval. Sel aastal oli emadepäev 9.mail. Rõõmupallide rühm tähistas emadepäeva reede pealelõunal väikse maastikumängu ja piknikuga. Kui lõunal tundus, et tugevad vihmavalingud rikuvad meie matka, siis õnneks taandus pealelõunaks vihm väiksemaks sabinaks, mis üht julget ema ja karastatud last ei heiduta.

Matka algus

Et maastikumäng kõigile põnevust ja tegevust pakuks, valmistasid õp.Elvi ja Kadri ette raja erinevate looma jälgedega. Metsa oli peidetud 5 mängulooma: karu, orav, jänes, rebane ja konn. Igal loomal oli kaasas üks tähtis vanasõna ja ülesanne.

Läheduses peidab end karu

Rebane ootab lapsi

Kivil istus väike konn...

Raja ääres olevale puule oli kinnitatud selle looma jäljekaart kes läheduses viibis. Märgates jäljekaarti, tuli üles otsida vastav mänguloom. Otsimine pakkus kõigile suurt põnevust. Karu oli peitnud end maha langenud puu okste varju ja orav puu otsa. Kui leiti mänguloom, tuli otsida ka ülesandega muna. Igast munast tuli välja vanasõna, mille emad kleepisid alusele ja matka lõpuks moodustus plakat tarkade õpetustega. 

Karu on leitud

Jänese leidmine võttis aega

Läheduses on rebane

Targad sõnad

Oja ületamine

Kui mereäärselt kivilt oli leitud viimane loom-konn, kattis õp.Sirje mälestuspingile piknikulaua. Köök oli meile kaasa küpsetanud crossiante ja õpetajad keetnud emadele lõhnava pealelõunase kohvi. Veel oli piknikulaual küpsised ja banaanid, lastele joogijogurt.

Piknikulaud

Matkal tuleb keha kinnitada

Siis saabus kingituste üleandmise aeg. Õp. Elviga olid lapsed meisterdanud toredad lillekaardid ja õp. Kadriga, värvitud merekividega küünlaalused. Siis oli kõigil emadel ja lastel võimalus koos loodust nautida ja omavahel mõtteid vahetada.

Matkaseltskond

Kadri

Volbripäeva tähistamine

Volbripäev on 1.mail. See on eesti rahvakalendri tähtpäev, nõidade ja tarkade päev. Volbripäevale eelneb volbriöö, mida tähistatakse 30. aprillil, mis  kestab terve öö. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.

Nõidade kogunemine 

Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.

Nais- ja meesnõiad

Luuanäitus

Ka Neeme Mudila õuel said kokku 30. aprillil väikesed ja suured nõiad. Ilmselt nõidadel ei ole kombeks kogunemise kohta muuta ja nii saidki kõik kokku lennanud nõiad nõiatralli pidada. Lisaks tantsule prooviti kätt luua viskamises. Kes kõige kaugemale viskas, oli võidumees. Kui aga peanõid otsustas, et sel korral tulemusi vaadatakse hoopis nii, et tuleb ümber pöörata, selgus: kõige paremad luua lennutajad olid Männikäbid .

Nõidade trallimine kostus kaugele

Kui nõia elu tantsust https://www.youtube.com/watch?v=7OjZ_4rf-ic, trallitamisest ja mõõduvõtmisest väsiti, sai end turgutada väikeste nõidade piknikul. Laual oli tavapäraselt head ja paremat. See osa peost on alati väga oodatud.

Nõiatoidud, salajaste koostisosadega

Infoks:

·       Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;

·       Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;

·       Tormas pidi kartuli maha panema.

Neeme väiksed nõiad

Neeme Mudilas aga on täheldatud, et kui lastel ja personalil on luuad ning õuel peetakse pidu, siis on lihtsalt tore koos olla!

Pille

SUUR AITÄH! Neeme Mudilal on nüüd uued peenrad!

 Aprillis alustas Rõõmupallide rühm seoses Rohelise Kooli teemaga „Toit“, üht suurt projekti, mille käigus püüame ise kasvatada erinevaid toidutaimi. Projekti raames on katsetatud ja ajatatud erinevaid taimi rühma aknal. Rannapõnnide rühm külvas erinevaid seemneid ja ka väikestel Männikäbidel on salatit ja tilli aknalauale kasvama pandud. Õige pea ootavad taimed juba õue istutamist.

Isabel istutab kurgid suuremasse potti

Maru istutamas

       

Juss, tubli abiline

Kuid õuealal olevad peenrad, mille ülesannet oli siiani täitnud vanad autorehvid, hakkas ajale jalgu jääma. Õpetaja Kadri tegi ühel õpetajate koosolekul ettepaneku uuendada lasteaia peenramaad ja ehitada vanemate abiga uued peenrakastid. Selleks oli just paras aeg.

Peenrakastide projekteerimiseks mõõtis majahoidja Raul meie aiamaa - ala üle ja joonestas plaani, millised uued peenrakastid saavad olema ning arvestas materjalikulu. Saatsime kõigile lastevanematele ja ka lasteaia töötajatele nimekirja vajaminevatest materjalidest, paludes üle vaadata oma jäägid, ehk kellelgi leidub sobivat materjali taaskasutamiseks. Saime sobiva materjal kiiresti kokku ning Raul tegi algust kastide ehitamisega.

Peenrakastide projekt

Suur aitäh Joosepi emale, Signele, kes tõi lauamaterjali, biokangast ja puidukaitsevahendit ning Aleksandri isale, Aivarile, kes toetas prussidega, mille külge lauad kinnitati, õp. Kadrile, kes tõi kruvid ja metallist nurgad.

Et uutele peenardele ruumi teha, alustasime koos lastega vanade rehvide välja kaevamisega. Iga väiksemgi töökäsi oli abiks. Oli tore vaadata, kuidas labidast lühemad lapsed väga tõsiselt samblamättaid rehvi ümbert lahti kangutasid. 

Appi tulid ka mängulabidad , -kopad ja veoautod, mis ladustasid samblatutid ühte hunnikusse. Olukord meenutas kohati aardejahti, sest kaevamisel leiti vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Küll oli uurimist. Mõni putukas, kelle elukorraldust meie kaevetööd segasid, paigutati putukate hotelli elama ning vihmaussid ja vastsed said uue elukoha kokkukorjatud mullahunnikus.

Järgneb...

Kadri