kolmapäev, 1. mai 2024

ÕPPEKÄIK KAKERDAJA RAPPA 30.04.2024

Selle ja järgmise aasta koolieelikud käisid täna õppekäigul Kakerdaja rabas. Lastega olid kaasas õpetaja Kätlin ja Pille. Loodustarkusi jagas loodusgiid ja teadushuvihariduse õpetaja Tiia Välk.

See oli meie teine käik Kakerdaja rappa. Ka eelmisel aastal oli meil tore võimalus raba ilu nautida lastega, kes tänaseks on koolieelikud.

Tiia pööras meie tähelepanu puude kasvule ja rohkusele nii metsas, soisel alal kui ka rabas. Metsas oli puid palju ja nad olid sirgunud väga kõrgeteks. Soos aga oli puud tillukesed ja neid oli hoopis vähem. Kõrgsoos ehk rabas kohati ei kasvanud ühtegi puud.
Eestis loetakse sooks ala, kus turba paksus on vähemalt 0,3 m. Sellest õhema turbakihiga ala loetakse soostunud alaks.
Rabad, mis saavad oma vee ainult sademetest, nimetatakse vihmavee tekkelisteks rabadeks. Selliste rabade pinnases on väga vähe toitaineid, mille tõttu on suurel osal taimedel seal raske elutseda, jätkusuutlik kasv toimub ainult mõnedel vähenõudlikel taimeliikidel, mis on ka üldjuhul kidur.
Harilik varsakabi on tuntud ka nimedega:  konnakapsas, ahunalill, kanakool ja latiklill.
Kas rabavett võib juua? Mis vahe on rabal ja sool?
Parim looduslik joogivesi tuleb rabalaukast. Rabavesi on teadlaste sõnul liiga puhas ja seetõttu, kui terve päeva ainult rabavett juua, tunneb päeva lõpuks inimene ikka janu. See on nõnda seepärast, et rabavesi pole soolane. Seega tuleks laukast võetud veele ise soola lisada. Nii on kindel, et janu kaob.
Kuidas on seotud kliimamuutused ja rabad. VAATA VIDEOT!
Puhkepaus kauni rabajärve juures.
Tüdrukud tahtsid ära katsuda ka vee temperatuuri. Arvati, et vesi on soe ja võiks ujuma minna. Võtsime välja oma veepudelid ning terviseampsuna sõime õuna. Ka väike magusaamps kommi näol kulus marjaks ära.
Tore oli niimoodi koos olla, kes mängis "kivi-paber-käärid", kes uuris binokliga linde, kes aga lihtsalt rääkis sõbraga juttu. Päike paistis, ilm oli soe, ent siiski kell tiksus kuidagi eriti kiiresti ning asusime tagasiteele lõkkekoha poole.
        
Enne veendusime, et meist ei jääks prahti maha. Prügi kotiga kaasa võetud, hakkasimegi tuttavat teedpidi tagasi liikuma.
Ämblikuid on rabas väga palju. Neid on kindlaks tehtud lausa 187 liiki. Fotol olev ämblik justkui kõndis vee peal.
Kuhu ka ei vaataks, silm märkas midagi vahvat. Nii peatusime uurima vaigutilka, puuseeni, sipelgapesa  jms.
Emilia teatas, et tema lemmiklilled on sinililled ja neid juba nautimiseks jagus.
Jalgu puhata oli tore, ent selline rahus nautlemine kestis vaid korraks, sest tulepulgaga sädemest tule tekitamine pakkus kõikidele suurt põnevust. Paljudele oli see esmakordne kogemus.
Selleks ajaks oli ka vaarikavarretee valmis saanud ning koos istusime lauda lihapirukat sööma ja teed jooma.
Kodutee kulges kiiresti. Täname bussijuht Arvit, kellega oli turvaline ja muretu sõita. Aitäh Tiiale toredate lugude eest nii bussis sõites kui rabas.

Pille

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar