Liina, Aime, Ingeri Annika ja Pille Eesti Lasteaednike Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldataval piirkondliku hariduse teabepäeval 3.mail „Kaasav haridus: sisu ja argipäev“.

 
 

Avasõnad lausus Piret Liba, Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, millele järgnes Tartu Ülikooli Narva Kolledži psühholoogia ja pedagoogika lektorilt ülevaade kaasava hariduse mõiste ja sisu üle maailmas ja Eestis.

Kaasamine kui inimeste võimestamine, julgustamine, tunnustades ja au sees hoides mitmekesisust ning erinevusi (Corbett, 2001). 

Mis soodustab kaasava hariduse põhimõtete rakendamist?
RAMPS- põhimõtted töös lastega
R- recognition of many languages of the chidren ehk mitmete võimalike keelte tunnustamine, mitte ainult rääkimine, vaid ka joonistamine, näitlemine, mängimine, märkide keel, pilgu suunamine.
A- Allocating areas where children can converse ehk määrata ära ja luua sellised alad, kus lapsed saaksid omavahel vestelda.
M- making time for them to talk to each ohter ehk luua ajalised võimalused omavaheliseks vestlemiseks.
P-providing choices ehk valikute pakkumine suurema autonoomia soodustamiseks.
S-subscribing reflective practice ehk reflektiivse praktika elluviimine, aidates lastel märgata ja väljendada oma tundeid nii enne kui pärast kontakte või sündmusi. 

Erivajadustega laste kaasamisest ja õpetamisest lasteaias andis ülevaate Tartu Ülikooli
eripedagoogika lektor Pille Häidkind´i ettekanne.

Ettekandes toonitati, kui oluline on toetus õpetajale.

Kaasava hariduse keskkonna enesehindamise mudel sai tutvustatud Pärje Ülavere , Haridus- ja Teadusministeeriumi välihindamise osakonna eksperdi poolt. 

 
 

Pärast lõunat ettekanded jätkusid.
Mõne osaleja tagasiside:
Pille: Hea ülevaade kaasava hariduse keskkonna enesehindamise mudelist andis Pärje Ülavere, kes aitas avada ka nägemust, kuidas refleksiooniküsimusi kasutada. Kindlasti proovin meie lasteaeda selle mudeli põhjal määratleda. Pärje tutvustas ka Portugalis tehtavat tööd ja õpetajate suhtumist: „Me armastame kõiki lapsi!“ , kus kooli missiooniks on akadeemilise edukuse kõrval õnnelikud lapsed, kes järgivad sotsiaalseid, kultuurilisi ja moraalseid väärtusi.
 

Ingeri: Minule olid huvipakkuvad teemad Amino Põldaru sõnavõtt, kes on täiskasvanute koolitaja, visuaalkunsti- ja mänguterapeut, Palamuse Lasteaiast Nukitsamees. See, kuidas ta oma lasteaeda läbi huumoriprisma tutvustas, pani kuulama. Samuti jagas ta oma kogemusi kuidas Lätis ühes ( ja ka teistes lasteaedades Lätis) lasteaias lastega teraapiaid läbi viiakse. Näiteks on maha tehtud suured kastid, mille põhi on täidetud liivaga ning erinevate suurustega kividest kaetud. Lapsed käivad seal paljajalu, mis pidi palju elevust tekitama. Samuti kasutatakse nn. "kuuma liiva" nende laste puhul, kes on natuke impulsiivsemad. Laps ronib üleni liivakasti nii, et on kaetud üleni liivaga, ainult pea väljas. No seda oli päris omapärane vaadata. See paelus ka tähelepanu, et puhke ajal magavad koos kuni 3 last eraldatud ruumis. Mõte selles, et ei oleks liiga palju lapsi ühes toas ja nii puhatakse paremini välja. 

Veel oli huvitav kuulata Soome ühe lasteaia tegemisi, kus on lastel erinevad mängukeskused rühmas ja ka vanemad kel soovi saavad näiteks õmmelda oma lapsele eelolevaks peoks kleidi. Tulles Nukitsamehe lasteaia juurde tagasi, siis on seal basseini kasutamise võimalus ja ikka teraapilistel eesmärkidel. Kasutava imikud koos emadega kuni koolieelikuteni välja. 

Veel oli huvitav kuulata Kristi Kirbitsa ettekannet, kes tutvustas olukorda, kui rühmas käib ATH ja autismi diagnoosiga laps. Väga palju kasutas ta näiteid ka oma lapse pealt. Anti nõu, kuidas üldse selliste lastega käituda, kuidas laps panna täiskasvanut kuulama, kui tähtis ja vajalik on koostöö koduga. 

Kuidas lasteaias rakendada loovteraapiat oli teema, mis mind samuti kõnetas. Sellelt etteastelt sai palju huvitavaid ideid loovuse arendamisest üldse.
Mina sain sellelt teabepäevalt palju huvitavat iseenda jaoks teada ja kindlasti võtan mõned ideed kasutusse.