Botaanikaaia külastus

Esmaspäeval üllatas meid Pille sellega, et teisipäeval sõidame koolieelikute ja Rohelise Kooli töögrupiga Tallinna Botaanikaaeda. Teisipäeval olidki kohal kõik seitse koolieelikut ning sõit võis alata. 

Botaanikaaias võttis meid vastu väga tore giid, kes juhatas meid edasi. 

Alustasime nö jahedamast kasvuhoonest ehk lähistroopilisest metsast ehk teekond algas Austraaliast. 

Kohe alguses sattusime meie mõistes "palmide" alla aga tegelikult oli tegemist sõnajalgadega. 

Teekonnal läbi Austraalia kohtasime kauneid ja kummalisi taimi. Mõnest olime midagi kuulnud, nt eukalüpt aga samas sidruneukalüptist ei teadnud me midagi. Selle taime lehed lõhnasid imeliselt.  

Mõni taim oli sootuks tundmatu, nt Kasuariin - puu kellele meeldib soolane vesi. 

Või siis Heinpuu ehk must poiss, see on selline taim mis suurte tulekahjude korral kasvatab pärast põlengut endale kiirelt uued lehed. 

Nägime ka kummalist puud, Pudelpuu. Tema tüve alumine ots meenutas just nagu elevandi jalga, tegelikult koguneb sinna vesi ja põuaperioodil kasutab puu seda vett mida ta on kogunud. 

Botaanikaaias on veel selline huvtav puu nagu Volleemia. Selle puu kinkis Austraalia suursaatkond 2007 aastal. Volleemiad avastati 1994 aastal Sysneyst vaid paarisaja kilomeetri kaugusel olevast Wollemi rahvuspargist. See oli tõeline sensatsioon. Üks uurija leidis kanjoni põhjast tundmatu puuoksa, uurimisel selgus, et sellised taimed eksisteerisid Maal koos dinosaurustega 91 miljonit a tagasi.

Teekond lõppes nö lõuna-Euroopas (Itaalias, Hispaania, Kreeka). 

Nägime Korgitamme, sellest puust tehakse nt. pudelikorke, jalatsitaldasid jne. 

Viigimarjapuu viljad näevad väljad nagu väikesed minipirnid ja maitsevad väga magusalt. 

Saime teada, et pambusevars võib kasvada ööpäevas kuni 1 m!

Lähistroopikast liikusime edasi ning aatriumis nägime Datlipalmi, tema vanus peaks olema u 90 aastat. 

Suundusime troopikasse. 

Vihmametsad on maailma kopsud! Nad seovad suurel hulgal süsinikdioksiidi ja on koduks sadadele tuhandetele liikidele. Vihmametsade üha kiirenev hävimine toob kaasa ohtlikke globaalseid muutusi!

Vihmametsas tervitasid meid Kellalilled - taimed mis ronivad suurte puude peal.

Nägime huvitavat Kanntaime, see kannuke püüab putukaid. Meelitab nad ligi meeldiva lõhnaga ning imeb enda sisse. Putukast saab see taime toitu! 

Kui juhtud vihmametsas ära eksima, siis otsi üles Kompassipuu. Selle lehvik on alati kindla ilmakaarega, ida-lääne suunaline.

Saime teada, et Kakaopuu viljad kasvavad hoopis tüve küljes. 

Huulte värvimiseks tuleb leida metsast Huulepulgapuu, tema toodetakse loodusliku värvainet. 

Nägime ka huvitavaid taimi, mis ripuvad teiste puude okste peal, need taimed saavad elamiseks niiskuse õhust ning ei pea üldse juuri pidi maas olema. 

Samasugust vaatepilti nägime ka Orhideedega. 

Ka Vanillipuu kuulub orhideeliste hulka.

Kaktustemaja oli täis Siilkaktuseid, sammaskatuseid. 

Nägime milline on Ämmakeel. Selle kaunil kaktusel on salakavalad okkad. Okaste otsas on nagu väikesed konksukesed ja kui need sulle kätte lähevad on see väga valulik ja neid on raske vabaneda.

Nii saigi meie vahva avastusretk läbi. Enne lõppu nägime veel imekaunist Uganda õnnepuud, tema õied on nagu väikesed liblikad.