Mardipäev

Meie lasteias on traditsiooniks saanud, et lapsed käivad kas marti või katri jooksmas. Seekord langes Mardilaupäeva kuupäev kenasti reedesele päevale ja sanditajad olid valmis teele asuma.
Lapsed olid endale kas lasteaias või vanema abiga maskid meisterdanud. Kodust oli kaasa pandud mardiriided ja nii meie  mardipere kokku saigi.
Käisime sanditamas nii Männikäbide rühmas, köögis kokkade juures kui ka Neeme poes. 
Kogusime suure koti täie head ja paremat.


Mardipäev teistes maades.
Mujal Euroopas langes mardipäev ajale, mil traditsiooniliselt tähistati saagikoristuse lõppu ning maitsti värskelt valminud veini sel päeval tapeti loomi ning pandi talveks liha soola. Lõppes sügis ja algas talv. Keskajal algas mardipäevast 40päevane jõulueelne paast ning mardipäeval püüti liha söömisega n-ö viimast võtta. Inglismaal kutsuti mardipäeva seetõttu ka kõhuvalupäevaks. Iirimaal tapeti mardipäevaks kukk, kelle verega pritsiti maja nurki. Pea kõikjal Euroopas on söödud mardihane – hane sidusid püha Martiniga mitmed legendid. Hane rinnaluuga ennustati talve: valge kont tähendas lund, must lumetut talve. Prantsusmaal tähistati Püha Martini päeva veinijoomisega. Rootsis ja Saksamaal on söödud mardihane, Itaalias ja Saksamaal on lapsed käinud lauludega maiustusi ja raha kerjamas. Saksamaal on põletatud mardilõkkeid.