23. jaanuaril toimus Neeme Mudilas talvine aialinnuvaatlus. Valmistusime selleks juba varakult. Esmalt tegime käbide peale rasvapalle, segasime mageda searasva sisse erinevaid seemneid, et linnud saaksid talvel kõhud täis. Riputasime rasvapalli-käbid õuealale õunapuude ja sirelipõõsa otsa juba nädal enne vaatluspäeva, et toidukoht oleks lindudele juba tuttav. Kõik lapsed olid väga entusiastlikud. Tuletasime ka meelde, et kui on hakatud talvel linde toitma, tuleb seda kindlasti teha kuni kevadise lumesulamiseni. Linnud arvestavad meiega ja ootavad, et saaksid toitu ka edaspidi.
Reede hommikul, kui oli talvise aialinnuvaatluse päev, olid lapsed juba varakult elevil. Kõik olid valmis, et hakata linde vaatlema. Meie igapäevased jälgimised näitasid, et kõige rohkem linde on toidulaual toimetamas tavaliselt pärast lõunast puhkepausi. Kutsusime naaberrühma lapsed ja õpetaja meie rühma, et pärastlõunal koos linde vaadelda ja loendada. Rannapõnnide lapsed aga ei suutnud nii kaua oodata ja asusid juba hommikul vaatlusi tegema. Iga soovija sai endale vaatlustabeli ja valis akna, millelt linde jälgida, ja kui keegi tahtis kõrgemat vaatluspunkti, tohtis erandkorras ka aknalauale ronida.
Vaatlesime viielt aknalt ja kirjutasime üles kõik oma tähelepanekud. Hommikupoolikul nägime toidulaual toimetamas 8 rasvatihast, 3 sinitihast ja ühte musträstast.Lapsed olid ootusärevad ka pealelõunase aja suhtes, sest me teadsime, et siis tuleb veel rohkem linde.Aga õhtupoolikuks olid lindudel sel päeval teised plaanid – pealelõunal ei olnud toidulaual ühtegi lindu! Õnneks olid meil hommikused tähelepanekud kenasti kirjas, nii et saime oma vaatlustulemused ikkagi Eesti Ornitoloogiaühingule saata.
Õp Margit








Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar