Meie lasteaia Vabariigi aastapäeva pidu algas sel aastal pisut teistmoodi kui olime plaaninud. Haigused ja koolivaheaeg olid suuremate laste rühmad üsna hõredaks hajutanud, nii et peopäeva hommikul võis lapsi lasteaias kokku lugeda kahe käe sõrmedel.
Juba vanarahva tarkus teab öelda: Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!
Mudila kõige väiksemad, Männikäbid, olid pidupäeva aktusele tulnud peaaegu täies koosseisus. Kui hümn oli kõlanud ja Rannapõnnide rühma lapsed esitanud luuletuse „Koostöös peitub jõud”, saigi väikestes kätes olev lipukeste meri lainetama lüüa.
Hästi tore, et ka osadel lapsevanematel, kes olid pidupäeva kontserdile tulnud, oli sini-must-valge lipuke kaasa võetud.
Kõlas laul Eesti kõige tähtsamast mehest; Rukkilillest ja mesilasest ning heade lõunanaabrite rahvalaul suurtest vendadest ja väikesest õekesest. Suuremad lapsed tantsisid vahva tantsu „Vares vaga linnukene”.
Laulud ja tantsud esitatud, oli aeg tunnustamiseks. Lasteaia direktor tänas kogu lasteaia meeskonda hea töö eest ja kinkis kõigile kevade saabumist kuulutavad tulbiõied.
Pidupäev lõppes nii, nagu üks õige pidu lõppema peab - väikese magusa kommiampsuga. Pidulik tunne südames said Vabariigi aastapäeva pidustused ilusa sissejuhatuse, et järgmisel päeval juba üle Eesti uhkelt edasi minna.
Elagu Eesti!
Õp. Keith ja Margit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar