Eesti Vabariigi aastapäev 23.02

 Meie lasteaia Vabariigi aastapäeva pidu algas sel aastal pisut teistmoodi kui olime plaaninud. Haigused ja koolivaheaeg olid suuremate laste rühmad üsna hõredaks hajutanud, nii et peopäeva hommikul võis lapsi lasteaias kokku lugeda kahe käe sõrmedel.

Juba vanarahva tarkus teab öelda: Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!

Mudila kõige väiksemad, Männikäbid, olid pidupäeva aktusele tulnud peaaegu täies koosseisus. Kui hümn oli kõlanud ja Rannapõnnide rühma lapsed esitanud luuletuse „Koostöös peitub jõud”, saigi väikestes kätes olev lipukeste meri lainetama lüüa.

Hästi tore, et ka osadel lapsevanematel, kes olid pidupäeva kontserdile tulnud, oli sini-must-valge lipuke kaasa võetud.

Kõlas laul Eesti kõige tähtsamast mehest; Rukkilillest ja mesilasest ning heade lõunanaabrite rahvalaul suurtest vendadest ja väikesest õekesest. Suuremad lapsed tantsisid vahva tantsu „Vares vaga linnukene”.

Laulud ja tantsud esitatud, oli aeg tunnustamiseks. Lasteaia direktor tänas kogu lasteaia meeskonda hea töö eest ja kinkis kõigile kevade saabumist kuulutavad tulbiõied.

Pidupäev lõppes nii, nagu üks õige pidu lõppema peab - väikese magusa kommiampsuga. Pidulik tunne südames said Vabariigi aastapäeva pidustused ilusa sissejuhatuse, et järgmisel päeval juba üle Eesti uhkelt edasi minna.

Elagu Eesti!

Õp. Keith ja Margit

Jõelähtme muusikakooli ja Neeme Mudila ühiskontsert

 Ühiskontsert toimus 18.veebruaril Neeme lasteaia laste ja muusikakooli I ja II klassi klaveri ja kitarriõpilastega.

                                       

Pildid Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Facebooki lehelt

 Neeme lasteaia poolt väikesed etteasted isamaaliste lauludega. Lasteaiale oli see ettevalmistav kontsert 23.02 toimuvale Vabariigi aastapäevale.

Vastlad

 Hõissa! Meil olid vastlad!

Sel aastal kinkis talv imelise lumevaiba. Õnneks oli lumine ka vastlapäev.

Hommikuringis rääkisime vastlakommetest ja miks see päev meie rahvakalendris olulisel kohal on. Lapsed keerutasid ehtsast seakondist tehtud vastlavurri ja katsusid, mis asi see lina õigupoolest on, mille suvist kasvupikkust saab vastlaliuga mõõta.

Tähtsad jutud räägitud, oligi aeg soojad riided selga tõmmata ja kelgud kaasas kelgumäele suunduda.

Rannapõnnid ja Rõõmupallid suundusid poe taha künkale liugu laskma. Aiast väljaminek ju alati põnev. Mäel said kelgud kähku ritta seatud ja vastlaliud võisid alata. Mõni liug oli nii pikk, et oleks peaaegu poetaguse kuurini välja jõudnud (õnneks pidurid, ehk saapad, töötasid!).

Samal ajal oli Männikäbide rühma päralt terve lasteaiamägi. Ka seal käis rõõmus kilkamine ja vaprad väiksed liulaskjad harjutasid nii sirgelt sõitmist kui ka pehmet maandumist. Mõni jõudis alla kiiremini, mõnel võttis tagasi mäkketõus kauem aega, aga kõik said põsed roosaks ja silmad särama.

Kui mäest üles-alla rassimine oli viimsegi energiaraasu põskedesse toonud, ootas kõiki toas traditsiooniline vastlatoit - hernesupp ja vastlakuklid. Pagarid ei olnud vahukoorega koonerdanud, nii võiks vana lasteluuletuse ümbersõnastada hoopis nii: ...pärast sööki on mul ees vahukoorest vuntsid...

Mõnus kelgusõit ja kosutav vastlatoit tõid väsinud vastlatrallitajatele kosutava une. Küllap need kõige pikemad liud veel uneski kordusele läksid.

Õp Margit

Euroopa 112 päeva tähistamine 11.02

 Rannapõnnides

Vestlus: Õnnetus ei hüüa tulles. Kuhu helistada, kui juhtunud on midagi, mis vajab päästeameti sekkumist? Laste mõtted ja arvamused, millal tuleb kutsuda politsei, millal kiirabi, millal tuletõrjujad. Miks helistatakse ainult ühele numbrile? Lapsed teadsid hästi, et see on päästeameti keskuse number ja sealt operaator teab, kas ja kes sündmuskohale saata. Aga mida teha, kui õnnetus juhtub Välisriigis, näiteks Itaalias või Lätis reisides? Kõikides Euroopa Liidu riikides on päästeametil sama number. 112. Vaatasime päästeameti kodulehelt lastele mõeldud info-multifilmi Kus ja mis.

Männikäbides

Rääkisime, kuidas kutsuda abi, kui juhtub õnnetus. Numbrite 112 valimine telefonil.

Info rühmapäevikutest

Sooja kampsuni päev (nädal) 02.02-06.02

 Hoolimata kliimamuutustest tulenevast üldisest ilma soojenemisest oleme sel aastal saanud nautida tõelist talve. Üle pika aja oli meri jääkaane all ja soe tuba nõudis ohtralt kütet. Veebruari suured elektriarved tulid jutuks ka hommikuringis. Sobivalt sattus külmale ajale sooja kampsuni päev, mis sel aastal kestis terve nädala. 

Sel nädalal arutasid Rannapõnnid, kuidas energiat säästa ja õues valitsevat külma ära kasutada. Igapäevaselt pakub rõõmu lasteaia kelgumägi, aga õue saab kasutad ka külmkapina. Toas kokku mikserdatud koor ja kondenspiim läksid akna taha külma ja mõne tunni pärast sai omatehtud jäätist limpsida.

Nagu nimi - sooja kampsuni päev - ütleb, tuli juttu peamiselt ilmale vastavast riietumisest. Äsja soojalt maalt tulnud lapsed näitasid oma reisipilte, kus nad suvistes riietes lustisid. Külmakraadid nõuavad midagi soojemat. Uurisime, missuguseid etappe peab läbima vill, et jõuda lambalasukast lapse kampsuniks.

Valmis said meisterdatud villased lambad aasal ja paberist jääkarud said selga mustrilised kampsunid.

Õp Piret

Eesti kirjanduse päev 30.01

 Eesti kirjanduse päeva raames tutvuti rühmades erinevate eesti autorite raamatutega: näiteks Männikäbides A. Pervik "Sinivant" ning Rannapõnnides A. Kitzberg "Pannkook". Pärastlõunal tuli lastele ette lugema raamatukoguhoidja Kristi. Lapsed said kuulda lugusid P. Põhjala raamatust "Onu Mati, loomaarst".

Info eliis.ee rühmapäevikutest.

Talvine aialinnuvaatlus

 23. jaanuaril toimus Neeme Mudilas talvine aialinnuvaatlus. Valmistusime selleks juba varakult. Esmalt tegime käbide peale rasvapalle, segasime mageda searasva sisse erinevaid seemneid, et linnud saaksid talvel kõhud täis. Riputasime rasvapalli-käbid õuealale õunapuude ja sirelipõõsa otsa juba nädal enne vaatluspäeva, et toidukoht oleks lindudele juba tuttav. Kõik lapsed olid väga entusiastlikud. Tuletasime ka meelde, et kui on hakatud talvel linde toitma, tuleb seda kindlasti teha kuni kevadise lumesulamiseni. Linnud arvestavad meiega ja ootavad, et saaksid toitu ka edaspidi.

Reede hommikul, kui oli talvise aialinnuvaatluse päev, olid lapsed juba varakult elevil. Kõik olid valmis, et hakata linde vaatlema. Meie igapäevased jälgimised näitasid, et kõige rohkem linde on toidulaual toimetamas tavaliselt pärast lõunast puhkepausi. Kutsusime naaberrühma lapsed ja õpetaja meie rühma, et pärastlõunal koos linde vaadelda ja loendada. Rannapõnnide lapsed aga ei suutnud nii kaua oodata ja asusid juba hommikul vaatlusi tegema. Iga soovija sai endale vaatlustabeli ja valis akna, millelt linde jälgida, ja kui keegi tahtis kõrgemat vaatluspunkti, tohtis erandkorras ka aknalauale ronida.

Vaatlesime viielt aknalt ja kirjutasime üles kõik oma tähelepanekud. Hommikupoolikul nägime toidulaual toimetamas 8 rasvatihast, 3 sinitihast ja ühte musträstast.

Lapsed olid ootusärevad ka pealelõunase aja suhtes, sest me teadsime, et siis tuleb veel rohkem linde.

Aga õhtupoolikuks olid lindudel sel päeval teised plaanid – pealelõunal ei olnud toidulaual ühtegi lindu! Õnneks olid meil hommikused tähelepanekud kenasti kirjas, nii et saime oma vaatlustulemused ikkagi Eesti Ornitoloogiaühingule saata.

Õp Margit

Etendus "Soovide puu" 21.01

 21.jaanuaril oli meil külas Tallinna Lasteteater Lepatriinu.                                                               Teatri kodulehel on etenduse "Soovide puu" kohta kirjutatud nii:

Ilgal lapsel on kindlasti suuremaid ja väiksemaid soove. Soovid ei pruugi olla alati materiaalset laadi, selleks võib olla näiteks soov lugema õppida, soov tundma õppida

meid ümbritsevat maailma loodust jne.Teekond koos isaga soovide puu juurde annab lapsele võimaluse paljutki õppida, mõista ja kogeda. Etenduses ikka ka laulu ja nalja.