2022. a kirjutas lasteaia direktor Pille projekti Keskkonnainvesteeringute Keskusele nimega "Neeme Mudila keskkonnateadlik laps" külatusega Ubari Loodustarkuse Keskusse. Taotlus sai rahastuse, mille eest saame tasuda laste osaluse (lapse osalus 10 eurot) ja osaliselt bussi eest. Puuduva osa lisame lasteaia eelarvest.
Bussisõit on ise alati õppekäigu üks tähtis osa. Kuidas me bussis käitume? Miks on vajalik turvavöö kinnitada? Miks me ei aseta jalgu vastu eesistuja istet? Need on teemad, mis saab alati üle räägitud.
Ubaris võtsid meid vastu loodusgiidid Pille ja Anti, kes tutvustasid
meie matka eesmärki ja kuidas metsas matkates liikuda. Liigutakse hanereas ja
kätega ei tohi oksi tõmmata nii, et need järgmisele vastu nägu löövad. See on
väga valus ja võib silma sattuda. Matkates tuleb arvestada alati kõige
väiksemaga ja mahajääjaid tuleb järgi oodata, et silmside ei kaoks. Üldine info
jagatud jagunesime kahte gruppi.
Meie Rannapõnnide seiklus ürgses metsas oli igati põnev. Et püstkoja juurde jõuda, tuli üles ronida looduslikust "seinast" ja ega see esmapilgul lihtne polnud.
Oli pusimist küllaga, aga hakkama saime. Edasine tee käis üles ja alla, lihtsalt metsaalune oli selline. Meie grupijuht Pille õpetas jälgima puude latvu ja andma endast märku eksimise korral.
Lapsed said teada, kuidas okstest onni ehitada, kuidas lõket teha, millisest veekogust saab joogivett tee jaoks keeta ja mida teha siis, kui kohtud mõne metsloomaga - tuleb olla vaikselt ja selg ees tagasi minna. Samuti said lapsed uudistada mägra " linnakut", mis koosnes paljudest urgudest. Õppekäigu lõpetuseks küpsetasid lapsed püstkojas pulga otsas viinereid, jõid vaarikavarre teed, sõid küpsiseid ja olid päevaga rahul.
Mei grupijuht Pille õpetas ka seda, et kui õunasüdant ei taha metsas olles ära süüa, siis on mõistlik see sambla alla panna, mitte jätta kuhugi maha vedelema.
Lastele metsas väga meeldis ja lubati tagasi minna, ainult suvel, siis kui on soe.
Õp. Ingeri.
Rõõmupallid ja Rannapannid said endale eraldi matkajuhid ning ka väikese vahemaaga õppekäigu kohad. Anti andis teoreetilisi teadmisi metsa
mineku kohta ja mida teha siis kui avastad, et oled eksinud ning ei leia
koduteed. Oluline on, et jätad teate kodustele kuhu lähed ja kauaks plaanid
minna.
Metsas kohtasime mägraurgu ja
nägime isegi jälgi. Selgus, et olime sattunud mäkrade linnakusse. Siin jagas
Anti jällegi teadmisi mäkrade elu-olust.
Matkajuht õpetas ehitama okstest onni nii, et vihma sisse ei sajaks.
Lastega koos prooviti niinekoort katki tõmmata Siht oli jõuda kilest püstkojani. Selleks tuli ronida mööda seinamäge
köie abil vallseljakule ja siis laugjamalt küljelt laskuda alla orgu, kus
püstkojad asusid. Kuigi olime paksus metsas, sai külm põhjatuul meid kätte ja
külm puges nahavahele. Oli päris mõnus, kui saime püstkotta tuulevarju ja Anti
õpetussõnu lõkke tegemise kohta kuulata. Selleks on hea kui taskus on tulepulk,
mis ei võta palju ruumi. Anti kraapis tõrvakast laastu ja süütas sellega lõkke,
mille kohal rippus ämber veega. Kõik kes soovisid said ka proovida tulepulgaga
tule välja võlumist.
Emilia Sadeel õnnestus tulepulgaga tuli süüdata.
Matkajuht Anti
Kui vesi keema läks lõikas Anti vette vaarikavarsi. Samas uuris lastelt
, et millest on metsas olles võimalik teed teha.Kuna ilm oli jahe, andis vaarikavarretee ja viinerite grillimine sooja.
Jätsime tee tõmbama ja siirdusime
metsa praktiseerima olukorda, kui oleme eksinud. Selleks tuleb tähelepanelikult
kuulata hääli, kas liigub mõni auto või häälitseb mõni koduloom. Karjuda ei
makse, tuleb anda märku kepiga lüües vastu puutüve 3 korda. Ja kui otsustad
liikuda, siis tee maha märk näiteks kolm noolt käbidest või muust materjalist,
mis on käepärast võtta ning lao oma nimi suunas kuhu liigud. 3 on vajalik, et
siis teatakse, see ei ole juhuslik märk. Kui pead aga ööseks metsa jääma ehita
endale onn. Kõige soojem on onn kuuseokstest ja ka maha laota kuuseoksi.
Selleks, et kergem oleks onni ehitada on hea, kui on taskus vedrusaag, mis ei
võta üldse ruumi aga on hädavajalik. Tagasi püstkotta jõudes saime
sooja teed ja küpsetasime lõkkel viinereid. Nüüd, kus saime sooja, oli mõnus
kuulata Anti pajatusi kohtumisest metsloomadega ja kuidas ta fotojahti peab. Haruldasemad
fotod olid karust ja ilvesest. Samuti jagas teadmisi, mida teha kui kohtud
metsloomaga tema kodus, metsas.
Õpetaja Elvi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar