Aime,
Pille ja Annika osalesid 28.10.2019 Tartu loodusmaja poolt korraldatud Rohelise
Kooli seminaril Rakveres Rohuaia lasteaias. Seminari põhiteemadeks olid
keskkonnaülevaatus ja lindude elurikkus.
Kuna
jõudsime varem kohale, saime ka natuke õuealal ringi uudistada.
Seminari
esimeses pooles saime rohkem tuttavaks Tartu loodusmaja, nende tegevuste ja
kodulehega. Seejärel jagasid Rohelise lipu omandanud asutused (nende hulgas
loomulikult meie) oma keskkonnaülevaatuse kogemusi, tegevusi ning soovitusi ja
näpunäiteid nendega, kes alles liitunud. Etteantud kakskümmend minutit kulus
ülikiirelt ja ajast jäi puudugi, sest huvi suur ning küsimusi niivõrd palju.
Teine
pool seminarist oli lindude päralt. Teemal „Lindude elurikkus“ pidas loengu Riho
Kinks.
Miks ta
just teemaks linnud valis, oli see, et nendega saab siduda paljusid valdkondi (
pesitsus, kohastumused, seosed keskkonnaga, geograafia jne). Samuti on neid
aastaringi näha. Läbi aegade on Eestis nähtud 391 liiki linde. Meil on igal
aastal u. 213 liiki haudelinde ja 122 liiki regulaarseid talvitajaid.
Sealt
liikusimegi edasi talviste aialindude ja nende toitmise juurde. Talvel võib
lausa kohata üle 150 liigi linde. Toidumaja juures 10-15 eri liiki.
Hr.
Kinks toonitas, et inimeste poolt antav toit on lisaks lindudele looduses
leiduvale toidule. Üleliia ei tasu panna. Toit peab olema mitmekesine ja kindlasti
maitsestamata. Samuti jälgida, et ära ei külmuks.
Toitmise
alustamiseks kuldreeglit ei ole, aga nii kaua, kui on plusskraadid, siis toitu
jagub. Alustada võiks külmakraadidega. Kuna oktoobris veel rändeaeg, siis sel
ajal mitte veel sööta. Toita kuni lumeminekuni, aga kindlasti mitte pärast
aprilli.
Lindude
söötmine ei ole loodus/linnukaitseline vaid hariduslik tegevus.
Toidumaja
ülespanekul jälgida, et oleks hea ligipääs endal ja lindudel, avatud koht, läheduses
puu või põõsas, kassidele ja koertele raskesti kättesaadav. Kindlasti arvestada
ka sellega, et linnud puhtust ei pea, seega puhastada toidumaja aeg-ajalt keeva veega.
Seejärel
tuli teemaks suvised aialinnud ja nende abistamine. Eestis on 30 pesakastilinnu
liiki. Suluspesitsejad- pesakast kinnine , väike ava. Poolsuluspesitsejad-
katus peal, lai ava.
Tutvusime
ka pesakasti ehitusjuhistega.
Kast panna poolvarjulisse kohta, kas puule või
hoonele. Väiksem kast 2-3 m, suurem 3-4 m kõrgusele. Kord aastas puhastada.
Kohapeal saime lähemalt erinevaid pesakaste näha.
Et aed
suvine aed oleks liigirikas, tuleks seda mitmekesistada. Aias peaks olema pesitsuskohad,
varjumiskohad, söödavate viljadega puud ja põõsad, õitsevad taimed, kõrgema ja
madalama heinaga alad, joogikauss, porilomp pääsukestele pesamaterjaliks,
riisumata põõsaalused.
Pärast
koolitust oli võimalus teha väike ringkäik Rohuaia lasteaias, mis on
konstrueeritud vähese energiakasutusega lasteaiahooneks. Uudistamist ja
uurimist jagus küllaga.
Annika Ennok
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar