teisipäev, 5. november 2019

Rohelise kooli seminar

Aime, Pille ja Annika osalesid 28.10.2019 Tartu loodusmaja poolt korraldatud Rohelise Kooli seminaril Rakveres Rohuaia lasteaias. Seminari põhiteemadeks olid keskkonnaülevaatus ja lindude elurikkus.
Kuna jõudsime varem kohale, saime ka natuke õuealal ringi uudistada.


Seminari esimeses pooles saime rohkem tuttavaks Tartu loodusmaja, nende tegevuste ja kodulehega. Seejärel jagasid Rohelise lipu omandanud asutused (nende hulgas loomulikult meie) oma keskkonnaülevaatuse kogemusi, tegevusi ning soovitusi ja näpunäiteid nendega, kes alles liitunud. Etteantud kakskümmend minutit kulus ülikiirelt ja ajast jäi puudugi, sest huvi suur ning küsimusi niivõrd palju.
Teine pool seminarist oli lindude päralt. Teemal „Lindude elurikkus“ pidas loengu Riho Kinks.


Miks ta just teemaks linnud valis, oli see, et nendega saab siduda paljusid valdkondi ( pesitsus, kohastumused, seosed keskkonnaga, geograafia jne). Samuti on neid aastaringi näha. Läbi aegade on Eestis nähtud 391 liiki linde. Meil on igal aastal u. 213 liiki haudelinde ja 122 liiki regulaarseid talvitajaid.
Sealt liikusimegi edasi talviste aialindude ja nende toitmise juurde. Talvel võib lausa kohata üle 150 liigi linde. Toidumaja juures 10-15 eri liiki.
Hr. Kinks toonitas, et inimeste poolt antav toit on lisaks lindudele looduses leiduvale toidule. Üleliia ei tasu panna. Toit  peab olema mitmekesine ja kindlasti maitsestamata. Samuti jälgida, et ära ei külmuks.
Toitmise alustamiseks kuldreeglit ei ole, aga nii kaua, kui on plusskraadid, siis toitu jagub. Alustada võiks külmakraadidega. Kuna oktoobris veel rändeaeg, siis sel ajal mitte veel sööta. Toita kuni lumeminekuni, aga kindlasti mitte pärast aprilli.
Lindude söötmine ei ole loodus/linnukaitseline vaid hariduslik tegevus.
Toidumaja ülespanekul jälgida, et oleks hea ligipääs endal ja lindudel, avatud koht, läheduses puu või põõsas, kassidele ja koertele raskesti kättesaadav. Kindlasti arvestada ka sellega, et linnud puhtust ei pea, seega puhastada toidumaja aeg-ajalt  keeva veega.
Seejärel tuli teemaks suvised aialinnud ja nende abistamine. Eestis on 30 pesakastilinnu liiki. Suluspesitsejad- pesakast kinnine , väike ava. Poolsuluspesitsejad- katus peal, lai ava.

Tutvusime ka pesakasti ehitusjuhistega.


Kast panna poolvarjulisse kohta, kas puule või hoonele. Väiksem kast 2-3 m, suurem 3-4 m kõrgusele. Kord aastas puhastada. Kohapeal saime lähemalt erinevaid pesakaste näha.

Et aed suvine aed oleks liigirikas, tuleks seda mitmekesistada. Aias peaks olema pesitsuskohad, varjumiskohad, söödavate viljadega puud ja põõsad, õitsevad taimed, kõrgema ja madalama heinaga alad, joogikauss, porilomp pääsukestele pesamaterjaliks, riisumata põõsaalused.
Pärast koolitust oli võimalus teha väike ringkäik Rohuaia lasteaias, mis on konstrueeritud vähese energiakasutusega lasteaiahooneks. Uudistamist ja uurimist jagus küllaga.



Annika Ennok

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar