Selle päeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli see päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi.
Meil Neeme Mudilas on traditsiooniks saanud, et meil on sellel ajal sõbranädal. Räägime sõprusest ja selle olulisusest. Traditsioon on ka sõbrapäeva postkast.
14. veebruaril oli meil saalis mänguhommik. See algas sellega, et õpetaja Kätlin luges lastele vahav loo konnast ja ühest võõrast rotist.
Alguses vaatasime meie seinakaunistust, kus on kaks sõpra, kelle välimus ja nahavärv on väga erinev.
Lapsed kuulasid jutustust, mis
rääkis sõpruse päris olemusest. Sõpruse juures pole oluline inimese välimus ega
tema päritolu. Sõpruse juures loeb see, kas teine on sõbralik ning abivalmis,
või mitte. Selles loos oli alguses võõras ja harjumatu tegelane just lõpuks
see, kes päästis teiste elusid ja oli väga tark ning sõbralik. Inimest tuleb
enne tundma õppida ja alles siis saab otsustada, kas ta on hea sõber või
mitte.
Pärast loo kuulamist tegime lastega paar ringmängu ning otsisime saali peidetud südameid.
Koos vaatasime millised kaardid olid teinud väiksed Männikäbid maja personalile ja jagasime suurte laste abiga need laiali.
Kõigil sõpradel oli ka võimalus teha sõbrapilti.
Lõpetuseks sai iga osaline ka toreda Kiss Kiss kommi. Tähendab ju "kiss" ingilse keeles musi ning miks mitte sõbrapäeval musisid jagada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar