Vanale asjale uus elu

Novembri eelviimasel nädalal toimus üleeuroopaline jäätmete vähendamise nädal. Meie tublid õpetajad leidsid, et sellel nädalal võiks tekitada koridor laua, mille peale saab iga üks tuua kodust asju, mis on lastele väikseks jäänud või mida enam vaja ei lähe. Ühe vana on teisele uus. Laud sai ruttu täis ning asjad kadusid kiirelt, sama kiirelt toodi uusi asju asemele. See laud oli populaarne ja jäeti koridori ka teiseks nädalaks. Toodi riideid, mütse, salle, jalatseid, raamatuid ja veel teisigi vidinaid.

Samuti sai tehtud üleskutse, et lapsevanemad meisterdaksid koos lastega kodus tühjadest pudelitest (vedelseebi, šampooni, pesugeeli jne) sõiduvahendid, mis hiljem jäävad lastele lasteaeda mängimiseks.
Näitusele tehti päris mitu toredat sõiduvahendit.

Rannapõnnide õpetaja meisterdas kodus vanast laudlinast ja pükste taskutest kammihoidja. Selle sees on hea lastel oma kamme ja juukseharju ning patsikumme ja klambreid hoida. 

Kivivaatlus

Kivivaatlus 1.

Männikäbide rühma lastega käisime mere ääres ja avastasime, et rannas on vett väheks jäänud, meri on "pagu" - ütleb rannarahvas (vesi on pagenud ehk taganenud). Leidsime suure kivi, mis tavaliselt on vees ja millele looduse poolt on varasem veepiir kenasti märgitud. Leppisime lastega kokku, et hakkame ka edaspidi kivil külas käima, et merevee taset jälgida. Loviisa arvas, et kivi nimeks võiks saada pildi (tõenäoliselt sellepärast, et tegime kivi juures pilti). Nüüdsest on lisaks teistele nimedega kividele Neemes  olemas ka Pildikivi :)

Rannas leidus ka siledat liivapinda, millele oli pulgaga vahva pilte joonistada.

 

 

Rõõmupallid prügikorjamas

Novembri viimane nädal on üleeuroopaline jäätmete vähendamise nädal. Seoses sellega on meiegi lasteaed tegelenud jäätmete teemaga. Täna rääkis õpetaja Aime kuidas peab prügi sorteerima ning ja pärast käisid Rõõmupallide lapsed õpetaja Aimega mere ääres ja metsatukas vaatamas kas leiavad prügi. Kahjuks tühjadega kätega nad tagasi ei tulnud. 

 

Elurikkus meie õuealal

Rõõmupallide rühm tegi elurikkuse kaardistamist meie lasteaia õuealal. Õues viibimise ajal vaatluse käigus panid lapsed koos õpetajaga kirja, mis meie õuel näha on. Taime, mida ei tundnud, võtsid nad tuppa kaasa ja otsisid Internetist vastuseid. Dora isa, Erki, tegi drooniga meie õuest foto ja siis koos lastega meenutades märgiti fotole taimede nimed.

Matk Keila jõe kaldal

Meie muusika- ja liikumisõpetaja ning Neeme külavanem Sirje Põllu korraldas matka Keila jõe äärde. Kaasa said tulla nii lasteaia pere kui ka teised huvilised küla pealt. Matka eesmärk oli näidata kuidas lõhelised tulevad sügisel kudema. Kuna meie Jägala jõgi on looduslike tingimuste poolest puudulik, siis oli võimalus minna kalu vaatlema Keila jõe äärde.

Sügiskuudel on lõhe, meri- ja jõeforelli jaoks kudeaeg. Lõhe ja meriforell on siirdekalad, kes tulevad jõgedesse sigima soolasest mereveest. Meriforelli paikne vorm jõeforell elab jõgedes ja ojades ning eelstab elupaigana rohkem mudapõhja, kudemiseks otsib ta aga kruusasema paiga.

Lõhelised eelistavad kudemiseks hapnikurikast, kivise ja kruusase põhjaga jõelõiku. Selleks, et siirdekalad saaksid rahulikult kudeda, on kehtestaud siseveekogudes püügikeeld, millest kinnipidamine on vajalik, et tagada lõheliste looduslik taastootmine ning püügivõimaluste olemasolu ka tulevikus.

Matk toimus õhtusel ajal taskulampide valgel. Just niiviisi olevat kõige parem kalu näha. Päevasel ajal pidi päevavalgus veepinnalt tagasi peegelduma ja kalu vees raskem näha. Oli täiskasvanutelgi vau elamus, näes kalu nii madalal vees ja kalda lähedal. Suurim kala mida me nägime oli hinnanguliselt u 10 kilone. Oli see vast suur pirakas kala!

Lastele meeldis õhtune rännak, mõnes pisimas põnnis tekitas õhtupimedus ka natuke hirmu aga turvaliselt emme või issi käe kõrval said kõik mured murtud ja hirmud seljatatud.

Ilmselt kõige erilisem hetk laste jaoks oli üle jõe minek (2korda), ronides mööda suurt palki, mis oli üle jõe kukkunud.

Matk lõppes kauni Keila joa ääres. Juga on õhtusel ajal kaunilt valgustatud ja igati vaatamist väärt. Sinna kanti tasub kindlasti minna nii suvel, talvel, päeval kui ka õhtul pimedas.

Isadepäeva matk Aegviidus

10. novembril käisime koos isade, ühe vanaisa ja lastega isadepäeva matkal Aegviidus. Väljusime Neemest tellitud bussiga ja 45. minuti pärast olimegi Aegviidus kohal. 
Meie matka juht, õpetaja Tiina, teadis, et seal on hea pikkusega rada, mis meile sobib, sest arvestama pidime ka kõige pisematega. Matkates oli kõigil võimalus tuttvuda tee äärde paigutatud siltidega, sealt sai lugeda nii põdra kohta aga ka sellestmiks on metsadele vajalik kraavitamine ja palju muud huvitavat.
Vahpeal tegime väikse söögi pausi, sai jalga puhata ja janu kustutada.

Peale väikest pausi matkasime mööda rada esdasi kuni jõudsime ringiga tagasi algus punkti. Aaegviidu loodusmaja juures ootas meid juba muusikaõpetaja Sirje. Lapsed laulsid isadele laulukesed ja jagasid kätte kingitused. Peale pidulikku osa saime süüa maitsvat kooki, mille meie armas kokk Heidi oli küpsetanud.

Mardipäev

Meie lasteias on traditsiooniks saanud, et lapsed käivad kas marti või katri jooksmas. Seekord langes Mardilaupäeva kuupäev kenasti reedesele päevale ja sanditajad olid valmis teele asuma.
Lapsed olid endale kas lasteaias või vanema abiga maskid meisterdanud. Kodust oli kaasa pandud mardiriided ja nii meie  mardipere kokku saigi.
Käisime sanditamas nii Männikäbide rühmas, köögis kokkade juures kui ka Neeme poes. 
Kogusime suure koti täie head ja paremat.


Mardipäev teistes maades.
Mujal Euroopas langes mardipäev ajale, mil traditsiooniliselt tähistati saagikoristuse lõppu ning maitsti värskelt valminud veini sel päeval tapeti loomi ning pandi talveks liha soola. Lõppes sügis ja algas talv. Keskajal algas mardipäevast 40päevane jõulueelne paast ning mardipäeval püüti liha söömisega n-ö viimast võtta. Inglismaal kutsuti mardipäeva seetõttu ka kõhuvalupäevaks. Iirimaal tapeti mardipäevaks kukk, kelle verega pritsiti maja nurki. Pea kõikjal Euroopas on söödud mardihane – hane sidusid püha Martiniga mitmed legendid. Hane rinnaluuga ennustati talve: valge kont tähendas lund, must lumetut talve. Prantsusmaal tähistati Püha Martini päeva veinijoomisega. Rootsis ja Saksamaal on söödud mardihane, Itaalias ja Saksamaal on lapsed käinud lauludega maiustusi ja raha kerjamas. Saksamaal on põletatud mardilõkkeid. 

Puulehti uurimas

Septembri lõpus käisime lsatega õues uurimas millised need sügisesed puulehed välja näevad. Õues vaatasime ja uurisime lehti tähelepanelikult. Leidsime, et lehed on üsna mitut värvi, nii kollased, pruunid, punased kui ka oranžikad.
Toas uurisime lehti lähemalt luubiga.

Teeme oma merepildile taustapilti. Värvime sinise mere, kuhu hiljem kalu ja kalureid ning paate juurde lisame. Räägime merest, mis on vahel rahulik ja siis jälle tormine. Lapsed tegid samuti pintsliga erinevaid liigutusi - kord oli lained ja siis jälle rahulikumad liigutused.

Teeme jalutuskäigu randa ja seekord korjame prügi. Lapsed hakkasid usinasti prügi otsima ja igaüks leidis midagi, mis ei kuulu randa. Panime prügi kotti ja viisime koos lasteaia õues olevasse prügikasti.

Rääkisime, kui halb on  kaladel ja veelindudel seal prügi sees ujuda, kui see prügi tuulega vette läheb.

Liivalossid ja liivalinnad

Rõõmupallide õpetaja, Aime, tegi lastega voolimistunni õues.  Lastele meeldis õuesõpe, nad olid nagu väikesed meistrimehed ehituse alal. Tuleviku ehitajad. Said matkida isside tegevusi.