Tüdrukutepäev

8.märtsil tähistasime lasteaias tüdrukutepäeva. Mida toredat me sel päeval tegime?

Kõik lapsed said rühmades meisterdada endale puuviljavarda. Valikus oli: õun, kiivi, mandariin, pirn ja melon. Enda seatud tervislik puuviljavarras oli heaks kosutuseks ja vitamiinirikkaks vahepalaks.

Rannapõnnide tüdrukud valmistasid endale ka pärlitest käevõrud. Suur meisterdamise sõber Raimond, soovis samuti käevõru valmistada. Nii valmisid uhked ehted tüdrukute päeva puhul.

Rääkisime elukaarest ja tutvusime uute mõistetega:

• Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp

• Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni

• Maimikuiga kestab esimesest kuni kolmanda eluaastani

• Perioodi kolmandast seitsmenda eluaastani nimetatakse koolieelikueaks

• Perioodi vanuses 6.–12. eluaastani nimetatakse kainikueaks ehk nooremaks koolieaks 

• Perioodi vanuses 11.–16. eluaastani nimetatakse mürsiku- ehk murdeeaks

• Perioodi vanuses 20.–35. eluaastani nimetatakse varaseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks. 

• Perioodi vanuses 35.–55./60. eluaastani nimetatakse hiliseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks

• Perioodi vanuses 55.–70. eluaastani nimetatakse elatanueaks.

• Viimast ehk kümnendat perioodi 70.–90. eluaastani nimetatakse vanurieaks. 

Mängisime erinevaid mänge ja siis saabus külla Kiusamisest vabaks programmi maskott Sõber Karu. „Targalt internetis“ päeva raames kirjutasid Rannapõnnide  koolieelikud koos Pillega sõber Karule kirja (lastekaitseliitu) ning kutsusid karu külla. Saime ka karult vastuse, et lepib direktoriga külastusaja kokku. Ja nii ta tuligi.

Sõber Karu meenutas lastele, kuivõrd oluline on olla hea sõber,  miks on vajalikud head suhted rühmas, lugupidav ja hooliv käitumine eakaaslaste ja täiskasvanutega. 

Ka personali ei jätnud Sõber Karu külaskäik külmaks. Karu meenutas personalile, et positiivne vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keerulistes olukordades toime tulla. Meist endist sõltub meie hea käekäik!

Pille ja Ingeri

Rohelise Kooli seminarist „Lemmikloom lasteasutuses"

Seekordne seminar oli oma formaadilt eelkõige kogemuste jagamine ja mõtete vahetamine lemmikloomade pidamisest õppeasutuses. Räägiti sellest, kas loomapidamine õppeasutuses on üldse hea mõte: kahtlemata on loomade kasutamisel õppetöös emotsionaalne väärtus ja uuringud on näidanud loomade kasu näiteks õpilaste keskendumisvõime parandamisel, aga mida see vahva lemmik endaga lisaks veel kaasa toob. Samuti peab alati ja eeskätt silmas pidama looma (linnu, roomaja, kala) heaolu! Lisaks reguleerivad lemmikute pidamist õppeasutuses ka õigusaktid. Nendel ja mitmetel teistel huvipakkuvatel teemadel  arutlesid lemmikloomapidajatest õpetajaid ja ka need, kes alles plaanivad loomade kaasamist õppetegevustesse. Hellika Landsmann Tallinna Linnavalitsusest rääkis õiguslikest raamidest, mis reguleerivad loomade pidamist koolis-lasteaias. Tartu loodusmaja huvikooli õpetaja Tiina Lilleleht tutvustas Tartu loodusmaja loomatoa asukaid, Rakvere eralasteaed Kaur õpetaja Heidi Jakobson jagas nende vahvat kanapidamiskogemust ning Rannamõisa lasteaia direktor tutvustas, kuidas kulgeb elu koos kitsede ja küülikutega.

Seminari alguses tehti ülevaate Rohelise kooli uudistest ning peale seminari oli võimalik jääda Zoomi nõu küsima ja arutama RK progammi ellu viimise, rohelipu taotlemise vms teemal.

Seminaril osalesid: Elvi, Ingeri ja Pille

Seminari materjalid:

https://drive.google.com/file/d/1Sgiz6P6F_EnyQNtXXKlEHmijwX4jJ_A4/view?usp=sharing

Pille

Eluslooduse päeva tähistamine.

Rõõmupallide rühmas arutlesime mis on elus ja eluta asjad. 

Mille poolest erineb elusolend elutust?

Ühine arvamus oli, et kõik mis kasvab ja areneb on elus. Leiti, et ka inimene on osa loodusest.

Õues kuulasime loodushääli: mere ääres lainete müha ja metsas tuule kohinat puudeladvus.

Lapsed kujutlesid, et puud sosistavad omavahel ja meri räägib metsaga.

Laste arvamus oli, et meie metsas on küll kõigil hea elada, sest metsaalune on ilus ja puhas.

Lasteaia lillepeenral avastasime esimesed lumikellukesed.

Männikäbide lapsed tegid matka metsa ning mere äärde. Märkasime erinevaid muutusi looduses ja leidsime kevade märke. Eriti tore oli jälgida voolavat vett ja kuulata metsas linnulaulu (tihased).

Kätlin ja Elvi

„360 0 tagasiside meetodi praktiline seminar kooli ja lasteaia juhtkonnale“

Osalesin eelnimetatud seminaril sooviga rohkem teada saada  hindamissüsteemist, mida sobivuse korral meiegi majas katsetada.

Me teame, et tagasiside on protsess, mille käigus inimene võtab vastu infot oma käitumise mõju kohta ja muudab oma käitumist.

360 0 eesmärkideks on õpetaja, õppija ja lasteaiakultuuri areng. TAGASISIDE VIIB EDASI!

Õpetaja töös ja arengus on tagasiside asendamatu. Hea õpetaja- aga ka hea lasteaed/kool soovib tagasisidestamist. Kahjuks on tagasiside saanud tihtipeale negatiivse tähenduse, seostudes eelkõige teiste kritiseerimisega. Tegelikult aga peaks hõlmama tagasiside nii positiivset (kinnitavat) kui ka negatiivset (korrektiivest) poolt, muutes nii tagasiside andjat kui ka saajat.

Tagasisideoskused:

1. Tagasiside vastuvõtmise oskused- esimene reaktsioon tagasisidele on kaitsesse asumine;

2. Tagasiside andmise oskused, mille eelduseks on eneseanalüüs tagasiside andja poolt.

ÕPETAJA KOMPETENTSIMUDEL

https://drive.google.com/file/d/1uys4iLhlvkSvCJdQs-0A4FOGp8i8p5D_/view?usp=sharing

Mudel keskendub kutsestandardi raamistiku võtmekompetentsidele, mis on olulised elukestva õppe strateegia ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendumiseks. Hindamine toob välja , kuidas inimene ise oma käitumist tajub ning kuidas tajuvad seda teised. Tagasiside antakse vaadeldavate, konkreetsete käitumiste kujul, mis tagab selguse ja võrreldavuse. Mudel koos tagasisidega võimaldavad õpetajal ennast analüüsida ja leida oma tugevused ning arendamist vajavad küljed.

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJA KOMPETENTSIMUDEL:

I  Väärtuste kandja

II Iga lapse arengu toetaja

III Lapse päeva disainer

IV Koostöö juht ja meeskonnaliige

V Ennastjuhtiv õppija

3600 –tagasiside rakendamise etapid:

1. Eesmärkide tutvustamine ja arutelu (oluline on lahti rääkida, mille/kelle jaoks tagasisidet kasutatakse; kuulata ja arvesse võtta inimeste muresid ja vastuargumente; eesmärk on saavutada osalejate tahe muutumiseks)

2. Valimi koostamine ja tagasiside kogumine

3. Eneseanalüüs, arenguvestlus ja tagasipeegeldus (õpetaja tutvub oma tagasisideraportiga ja teeb eneseanalüüsi, seejärel peetakse 1 nädala jooksul arenguvestlus ja räägitakse läbi arenguvajadused.)

4. Õpetaja ja organisatsiooni arengu sidumine (kompetentsimudel tuleb siduda muude süsteemidega- nt tunnustamisega, arenguvestlustega, väärtustega, motiveerimisega jne.)

Pille

Koolitusest koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha, tunded ja turvalisus.

Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskus, Inimeseõpetuse Ühing ja Tervise Arengu Instituut kutsusid lasteaedu osalema 2-päevasel koolitusel ,,Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha-, tunde- ja turvalisusekasvatus“ Osaleda sai 2 inimest lasteaia kohta, kuni grupi täitumiseni. Meie majast jõudsid end kirja panna Ingeri ja Pille

Teemad:

• Lapse seksuaalne areng
• Mille poolest erineb laste seksuaalsus täiskasvanute omast
• Seksuaalkasvatuse eesmärgid ja olulisus koolieelses eas
• Euroopa seksuaalhariduse standardite tutvustamine
• Laste eakohane, sobimatu ja lubamatu seksuaalkäitumine – käitumise hindamise põhimõtted ning toetava ja austava reageerimisviisi valimine
• Toetavate materjalide (õpetajaraamat, vanematele suunatud materjalid jm) tutvustamine
• Õpetajaraamatu erinevad teemad (Minu keha; Tunded ja suhted; Enesekehtestamine; Laste saamine) ja nende käsitlemine erinevas vanuses lastega
• Koostöö lapsevanemate ja kolleegidega laste seksuaalse arengu toetamisel ning seksuaalkasvatuse läbiviimisel

Koolitus toimus Moodle keskkonnas.

Viited materjalidele:

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/154652639359_laste_seksuaalne_areng.pdf

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/157890520042_toeta_lapse_arengut.pdf

https://intra.tai.ee//images/prints/documents/157890538823_minu%20keha_.pdf

https://intra.tai.ee//images/prints/documents/161156918576_Laste%20ja%20noorte%20seksuaalk%C3%A4itumise%20hindamine%20lipus%C3%BCsteemi%20meetodil_594X841+5mm_TR%C3%9CKIFAIL.pdf

 

Kodutööna tuli läbi viia raamatu alusel tegevusi ning koolitusel nendest tegevustest ülevaade anda.

Ingeri valis teemaks „Minu keha“ ja mina (Pille) valisin Rannapõnnide lastega aruteluks teema „Ujumisriiete reegel“.

Peatüki "Minu keha" all soovitatakse lastele rääkida ujumisriiete reeglist. Selleks on oma teoodika. Esmalt peaks läbi tegema tunnetusharjutuse.Iga laps saab võtta endale pimesi kehaosaga pildi. Laps sai selle kehaosa kohta rääkida nt kuidas seda kehaosa nimetatakse, kas laps ise või teised tohivad seda kehaosa katsuda. 

(Pea- mulle meeldib, kui mulle tehakse pai, aga ei meeldi kui keegi tutistab jne)

Pärast tunnetusharjutust vaatlesime pildil tüdrukut ja poissi ujumisriietes. iga laps sai ühe poisi või tüdruku ujumisriided töölehel ära värvida ja välja lõigata ning suurele plakatile kleepida. Selgitada sai, et ujumisriiete all olevad kehaosad on isiklikud ja erilised- see tähendab, et ainult laps võib otsustada nende üle ja neid teistele ei näidata.

Reegel kõlab nii: mitte keegi ei tohi neid kehaosi katsuda, vaadata või nendest rääkida ilma lapse loata; teise lapse ujumisriiete alla vaatamine ja puudutamine ei ole sobiv käitumine.

Lastele jäi reegel hästi meelde. Head õpetajad ja lapsevanemad, see on  hea lmetoodika, kuidas rääkida lastele kehast, selle kaetusest ja ok ja mitte ok puudutustest.

 

Viisin läbi meie rannapõnnides ühe sellise tegevuse nagu " minu keha". See seisnes selles, et lapsed hakkasid ennast ja üksteist vaatlema. 

Lapsed kirjeldasid, millised nende kaaslased välja näevad nt. juuksed, silmad, ninad jne. Seejärel vaadeldi ennast peeglist ja kirjeldati, milline ta välja näeb.

Lõpuks iga laps joonistas endast portree. Tore oli jälgida, et juuksed ja silmavärv üritati võimalikult üksühele valida ja see tegevus oli lastele päris huvitav.

Ingeri ja Pille

Vee ringkäik looduses

Täna tuletasime lastega meelde, milline on vee ringkäik looduses. 

Varasemalt õpitu oli hästi meeles Raimondil. Kõik koos vaatasime uuesti üle, kuidas vesi maa pealt taevasse aurustub, seal pilveks muutub ning alla maa peale tagasi sajab. Lõpetuseks said lapsed teema kohase pusle kokku panna ja kleepida.

Liina

Sooja kinda päev Männikäbides

Päeva jooksul oli õues näitus erinevatest kinnastest, mis õhtul saalis uue asukoha leidis. Toas vaatlesime ja võrdlesime lastega kindaid, leidsime kindale paarilise, mängisime kinnaste teemalise laulumängu, õppisime uue näpumängu sõrmikutest ja käpikutest, kaunistasime paberist väljalõigatud käpikud.

Tiina

Turvaliselt internetis 2021

Kolmandat aastat järjest oleme koolieelikutega osa võtnud Targalt/turvaliselt internetis päevast. Oleme kaasanud ka valla IT-mees Mihklit, ent sel aastal jäime ühe rühma põhiseks.

Täna õppisime Dora ja Lisandraga, koolieelikutega Rõõmupallide rühmast e- kirja saatma. Lapsed tõdesid, et see on väga raske, sest klaviatuurilt tähti leida ja veel kiiresti, on lausa võimatu. Tüdrukud kirjutasid kirja Sõber Karule. Küsisid tema tervise kohta ning kutsusid teda meile külla.  Saatsime karule ka foto kirja saatjatest. Loodame saada peatse vastuse.

Tahvelarvutites katsetasime erinevaid mänge, et testida, millisele vanusegrupile need on mõeldud ning kas need on ka huvitavad.

Dora- mulle tundub, et selle mänguga saavad  hakkama ka Männikäbide lapsed. See aitab neil värve õppida ja see looma häältega õpetab neid vaikselt olema ja hääli ära tundma.

Lisandra- no arvutamisega mängud on koolieelikutele. Isegi keskmise vanusega lapsed ei saa hakkama.

Leiti ka, et mõni mäng on lausa titekas, mõni aga osutus väga keeruliseks. Need me kohe sulgesime ja otsisime uued. Kolmveerand tundi tegutsemist lõpetas Dora harjutusega, mis aitab silmadel puhata. Sirje oli õpetanud seda hommikuses võimlemistunnis. Lapsed teadsid, et peame meeles pidama olulist tarkust- ekraanis olla ei tohi liiga kaua. Kõik peab olema tasakaalus.

https://www.targaltinternetis.ee/uudised/2021/01/uleskutse-tahistada-turvalise-interneti-paeva-ja-korraldada-lastele-ja-noortele-ponev-uritus/

Sõber karu vastas meie kirjale nii:

Pille

Terviseamps ja koolipiim

Terviseamps on hommiku- ja lõunasöögi vahele jääv vitamiinirikas vahepala.  Kolm korda nädalas on selleks puuvili (õun, pirn, viinamari, mandariin, apelsin, kiivi jne), kaks korda nädalas juurvili/köögivili (porgand, paprika, kaalikas, peakapsas, nuikapsas, lillkapsas, kurk jne).

Millised on meie tähelepanekud?

·         Puuvilju süüakse meelsamini kui juurvilju.

·         Kui lapsed saavad ise tõsta taldrikule toidu, süüakse taldrikule tõstetu reeglina ka ära.

 

Fotol- taldrikud lillkapsaga on just see variant, mil õpetaja abi pani kogused ise taldrikutele.

Samal ajal, mil pakutakse terviseampsu, on ka koolipiima joomise aeg.  Meie lasteaed osaleb Euroopa Liidu poolt rahaliselt toetatavas üleeuroopalises koolikavas, mis   võimaldab iga päev lapsele tasuta 0,25 l piima. Selleks esitab direktor 2 kuu tagant nii lasteaia kui Neeme Kooli koolipiima tarbimise aruandluse, sest meie köök toitlustab ka Neeme Kooli.

Tore on näha, et lapsed on harjunud terviseampsu söömisega ning tihtilugu juba ootavad seda.

Pille

Kätepesu lõbusaks

Me kõik teame, et käte pesemine enne sööki on väga oluline. Ja mitte ainult vee all hoidmine ja loputamine, vaid seebiga hoolikalt pesemine.

Lapsed peavad seda protseduuri tüütuks, kui just veega mängima ei saa jääda. Büroomaailma tootevalikust leidsin väga ägeda templi, mis peaks muutma kätepesu lõbusaks toiminguks. Mismoodi?

Bakterit kujutav tempel vajutatakse lapse käele ning korralikult seebiga pestes kulub see ära.

Mõnikord vajab kujutise kulumine mitut pesukorda. Kui tempel vajutada märjale käele, on selle eemaldamine lihtsam. Tänu templile nii mõnigi laps soovis mitu korda käsi pesta. Hea nipp ka kodus kasutamiseks.

Pille

Talvine aialinnuvaatlus

Talviste aialindudevaatluse raames oli Neeme Mudila lastel  võimalus kodudes valmistada koos vanematega lindude söögilaudu ja lasteaeda tuua. Riputasime need Rauli abiga erinevatesse kohtadesse ümber lasteaia. Lindude söögimaju sai väga palju. Rõõmupallide rühma akende all ripub nüüd neli omatehtud söögilauda talilindudele. Mariliisi ja Mardi, Aksli ja Roy peredele suur aitäh meisterdamise eest. 

Meie rasva-ja sinitihastel, varblastel ja leevikestel on nüüd valikuvõimalus, millises „linnurestoranis“ nad einestada soovivad.  Kahjuks ei ole linnud meid paar päeva külastanud: ei tea kas on süüdi soojemad ilmad või lõuna ajal puude läheduses hiilinud suur kass? Õnneks on lapsed meile ise maalinud toredad tihased.

Küll oli täna erinevaid linde näha majaesistes söögimajades. Rasvatihase tundsid lapsed vaatluse käigus kiiresti  ära aga põhjatihane oli ettevaatlikum ja käis seemneid napsamas nii kiiresti, et vilunumalgi silmal oli raskusi tema tuvastamisega. 

Kadri