Operatiivtöötajad

Meil on külas käinud nii kohalik vabatahtlik päästja Martin Mäemest, kes tegi lastele koolituse "Tulest targem", kui ka meie külaelanik Triin Lindau, kes on abipolitseinik.

"Tulest targem" koolitusel tuletasime meelde kõik vajaliku: miks on oluline, et kodus oleks suitsuandur, mida teha siis kui ikkagi on tulekahju. 

Vestlesime sellest, et lapsed ei tohi tikkudega mängida ja põlevat küünalt ei tohi üks tuppa jätta. 

Samuti rääkis Martin meile veeohutusest ja päästerõnga vajalikusest randadest.

Auto juures said kõik lapsed proovida kui raske on tuletõrjuja kiiver, saime näha ja katsuda tuletõrjuja jopet ning lõpetuseks pani Martin päästeautol ka vilkurid tööle. 

Oli üks põnev hommikupoolik.

Abipolitseinik tuletas meelde, mis värvi tulega võime üle tee minna ja kuhu peame enne vaatama? ikka Vasakule, paremale ja siis vasakule.

Samuti meenutasime numbrit 112 (hea on meelde jätta kui näitad näpuga 1 -suu, 1- nina ja 2 - silmad) ja et hädaabi numbrile ei tohi ikka niisama naljapärast helistada.

Liina Ratnik

Praktiline elurikkuse seminar

Rohelise kooli programmi seminar "Elurikkus linnapargis" toimus sügise alguses, 22. septembril Schnelli pargis.

Sissejuhatuseks rääkis  koolitaja - zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm, tänapäeva elustiilist (ületarbimine) ja keskkonda puudutavatest probleemidest (kliimamuutused, osade liikide kadumine, võõrliikide tekkimine, loodusressursside mõõdutundetu kasutamine).

Järgnes jalutuskäik pargis ning erinevate taimede määramine. Minu jaoks oli kõige huvitavam jalaka ja künnapuu võrdlemine/eristamine. Need kaks puuliiki on väga sarnased, kõige lihtsam on vahet teha lehtede järgi - jalaka lehed on katsudes nii alt kui pealt karedad, künnapuu lehed aga peaaegu siledad. Ning vana metsameeste tarkus: jalakal on jalad all (suur osa lehe külgroodudest haruneb enne leheservani jõudmist). Jalakas ja künnapuu on levinud pargipuud, kui metsades neid enam eriti ei leidu.

Pargi tiigil nägime ujumas tuttavaid linde - sinikaelparte ja kosklaid.

Koolituse lõpetuseks kõlas soovitus ning julgustus lapsi rohkem loodusesse viia, neid loodusega tutvustada. Kui laste küsimustele ei oska kohe vastata, leidub erinevaid materjale, kust vastuseid otsida. 

https://www.tartuloodusmaja.ee/wp-content/uploads/2020/10/Elurikkuse_seminar_UTimm_2020.pdf

Tiina Klamas

Vihmane päev

Tänaseks oli planeeritud lastega üks õuesõppe päev. Aga kuna sadas nii tugevalt vihma, et planeeritud tegevusi ei oleks olnud mugav teha siis võtsime lastega ette jalutuskäigu mere äärde. Lapsed said võrkudel kiikuda, kive merre visata ja niisama kivide ja liivaga mängida. 

Veel rääkisime sellest, et kuidas vihm tekib ja kuidas vesi maa pealt uuesti üles taevasse saab.

Liina Ratnik

Meil käisid külas loodussõbrad

Meil käisid külas loodussõbrad, et jagada oma teadmisi selle kohta, kuidas hoida loodust meie ümber puhtamana ja ilusamana. Seda kõike saame koos arutada ja vastuseid leida, sest maakera vajab, et temast hoolitaks.

Söödav/mittesöödav

Septembris õppisime Männikäbide rühmaga erinevaid köögivilju. Lähemalt tutvust tegime tomatiga. Milline välja näeb? Kus kasvab? Kuidas maitseb? Rühmas oli vaatlemiseks ja maitsmiseks potis kasvav ja vilju kandev päris tomatitaim. Võrdluseks meisterdasime paberist tomatitaime. Lapsed said pintsliga maalida, kriitidega värvida, liimida. Päris taime küljes olevad tomatid olid küll väiksemad, kuid väga maitsvad.

Tiina Klamas

Leivanädal

Leivanädala raames said lapsed isa ka toidu tegemisele käed külge panna. Esimesel päeval said lapsed ise võileibu meisterdada ja mis maitseb veel paremini kui enda väikesete käekestega valmistatud võileib.

Teisel päeval said lapsed ise pirukaid valmistada. Kõigepealt sai tainas lahti rullitud, täidis pandud ja lõpuks ilusad pirukad valmis keeratud. Ja ohh, seda kui need pirukad ahjust välja tulid. Terve rühm oli mõnusat lõhna täis ja suu hakkas vett jooksma. Küsiti kohe, et millal saab jälle pirukaid valmistada.

Li Oolberg ja Ingeri Jõesaar

Täna on rahvusvaheline toidukao ja -raiskamise teadvustamise päev. Seda päeva tähistatakse esimest korda - ÜRO Peaassamblee pani selle (kuu)päeva paika alles möödunud aasta detsembris. Eesti Toidupank, kes tähistab oma 10. tegevusaastat, otsustas sel puhul hakata korraldama iga-aastast teemakonverentsi "Ei raiska!", mille esmane toimumine sünnib koostöös Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Hollandi Suursaatkonna, Rimi ja Euroopa Toidupankade Föderatsiooniga.

Natuke mõtlemapanevat statistikat: Eestis läheb aastas raisku ligi 100 000 tonni toitu, millest pool on tegelikult söömiseks kõlblik. Igapäevaselt visatakse meil ära 129 tonni ehk 13 prügiautotäit toitu.

Meie oma väikeses lasteaias ka jälgime, et ei tekiks toidukadu. Oleme juba 2 aastat kaalunud toidujääke ning arutanud nii lastega kui personaliga eelnimetatud teema üle. Just toidu äraviskamise vältimiseks tõstavad juba teist aastat lapsed endale toidu taldrikule ise ja just nii palju, kui ära söövad. Alati saab juurde tõsta. Alates 2019 a märtsist tõstavad meie suuremad lapsed ise toitu enda taldrikule ja just nii palju, kui ära söövad. Õpetaja abi Annika võttis enda peale toidujäätmete kaalumise Männikäbide rühmas ning õpetaja abi Lia Rannapõnnide rühmas. Mida graafik näitab? Kui sik-sakid on esialgu päris suured, siis see näitab just seda, et lapsed ei oska veel hinnata seda kogust, mille nad reaalselt ka ära söövad.

Nagu näha augustist, septembrist, hakkab jäätmete hulk vähenema. Selle üle on suur heameel.

Rõõmupallid alustasid toidujäätmete kaalumist oktoober 2019. Igal rühmal on oma digitaalne kaal.

Pille Trumm

Matkapäev

Spordinädala lõpetasime reedel ühise matkapäevaga. Ilm oli soe ja päike paistis ning soosis igati meie ettevõtmist. Kõige väiksemad, "Männikäbid", läbisid lühema matkaraja. "Rannapõnnide" ja Rõõmupallide" rühmade lapsed pikema raja. Alustasime oma teekonda lasteaia juurest, liikudes edasi mööda metsaradu ja mereäärt. 

Metsas olles nägid lapsed, kuidas pohlad ja mustikad kasvavad, said neid oma käega noppida ja suhu pista. 

Keha kinnitatud, jätkasime matkamist mere äärde, kus põnnid said mõõtu võtta kivide vetteviskamises. 

Edasi kulges tee läbi metsa jälle, kuni rannas suure jändriku puu juures peatusime, puhkasime ja  jätkasime liikumist lasteaia suunas. 

Veel vaatlesime teele jäänud seeni ja kuulasime lindude hääli. "Vesi suuri laevu kannab, vesi palju jõudu annab" - tegime ka meie väikese joogipausi. Peale seda hakkas meie tore matk lõpule jõudma. Lasteaias ootas lapsi aurav hernesupp, mis maitses ülihästi. Kõik olid rõõmsad ja rahul tehtuga.

Lia Oolberg

Spordipäev

Meil on saanud traditsiooniks teha spordipäev spordinädalal. Sellel aastal toimub see 23.0-30.09.  Praegu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon lastel liikuda iga päev 60. min. Meie spordipäev oli liikumist ja lusti täis rohkem kui 60 min. Kavas olid endiselt traditsioonilised alad: jooksud (30, 60 ja 100  m), kaugushüpped hoota ja hooga. 

Pallivise ja täpsusvise. 

Päev algas muidugi soojendusega, mille viis läbi liikumisõpetaja Sirje. Lõpetades said kõik lapsed medal, joogi, diplomi ja toreda punase kotikese.

Liina Ratnik