neljapäev, 5. september 2019

Rohelise Kooli lipu heiskamine

Täna heiskasime Rohelise Lipu! 

Koos oli lasteaia pere ning paar lapsevanemat. Vallast olid kohal keskkonnanõunik Mailis Virve ja haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Carem Viherpuu. Kohale tulemiseks kasutati valla elektriautot. 👍

Lühidalt sai kokku võetud meie eelmise aasta tegemised ja selle õppeaasta uued teemad, millega hakkame süvendatult tegelema. Üheskoos heiskasime lipu. Lipu heiskamisel said kõik käed külge panna ning kõigil oli võimalus tahvlile kirjutada märksand mis seostuvad Rohelise Kooliga.







teisipäev, 3. september 2019

Harjumaa tervist edendavate lasteaedade ja koolide ühisseminar

29. augustil käisid tervishoiutöötaja Eda ja tervisemeeskonna liige Liina Harjumaa TEK-TEL seminaril. Seminaril sai kuulda üht-teist uut ja põnevat ning paar uut nippigi kõrva taha pandud. Seminar oli hästi toredasti korraldatud. Sattusime ühte lauda Pangapeale lasteaia liikumisõpetaja ja rühmaõpetajaga. Koostöö sujus algusest peale hästi ning vahetatud said ka kontaktid.

 

Õuna söömise kasulikkus

Käes on puuviljade valmimise aeg. Eriti hästi maitsevad praegu lasteaia hoovis õunad. Lapsed on nagu mesilased ümber puu ja küsivad õuna. Need kes soovisid said õuna ja istusime õunapuu alla maha neid sööma. 

Tihti peale lapsed söövad õunasüdamiku ümbert õuna ära ja jätavad südamiku järgi. Niimoodi läheb aga raisku suur kogus õunu ning söömata jääb ka palju kasulikku. 
Rääkisime lastele, et kui niimoodi süüa, siis me raiskame toitu (15-30% viskame minema). Samuti jäävad meil söömata õunasüdamikus olevad kiudained, mis soodustavad meie soole tegevust. Tuletasime lastele meelde, et õun sisaldab paljusid vitamiine, eriti c-vitamiini.
Peale sellist vestlus tuleb nii mõnigi laps näitama, et peale söömist on järgi jäänud ainult õuna vars!

Õppepäev

Ühel kenal augustipäeval oli Pille meile külla kutsunud Merkuuri töötoa. 

Õpetaja Lauri juhendas meid ja valmisid kaunid valgustid. Igaüks isemoodi!
















Liina Ratnik

Uuel aastal uue hooga!

Neeme Mudila perosnal alusta hooaega 24. augusti varahommikul kell 5 Sagadis. Mida tegime hommikul kell 5? Loodusmees Peeter Hussar viis meid Altja õpperajale. 

Metsas oli veel natuke hämar aga mehega, kes teab vist küll metsast kõike on julge ja turvaline liigelda. Peeter küsis, et mida me metsas kõige rohkem kardame? Vastus tuli ühest suust - karu!!! Küsimuse peale, et kas olete metsas karu näinud ka, ei saanud küll keegi jaatavalt vastata. Karu on tegeikult arglik loom, tunneb inimese lõhna juba kaugele ja liigub vaikselt inimesest eemale. Nii, et metsas karu kohata on väike võimalus. Kui sa siiski peaks karu nägema, siis hakka vaikse ja rahuliku häälega rääkima. Aga räägi midagi mõistlikku, sest kes teab, võibolla on su läheduses veel mõni inimene. 😀
Veel jagas Peeter õpetussõnu. Ära käi metsas pilk maas, vaata hoopis kõrgemale. Sa tunnetad peagi jalaga kui teelt peaks kõrvale astuma, samuti selgitas ta kuidas astuda metsas nii, et sa puujuure taha ei komistaks. 


Päikesetõusuks 5.54 jõudsime Altja randa. Pilved küll natuke varjutasid vaadet, kui sellegi poolest oli see kaunis. Sellistel hetkedel, kui liigud läbi hommikuse kastemärja rohu ja kohati uduse metsa randa ning saad nautida päikesetõusu olen tänulik, et elan nii kaunis kohas nagu Eesti. 



Tee viis meid edasi mööda rippsilda ja jõudsime võrgukuuride juurde. 

Need kuurid olid sinna ehitatud 70-ndatel aga vanade maakivist vundamentide peale. Üks nendest kuuridest kuulus kunagi Sagadi mõisale ja seal sees hoiti ka paati. 

Läbi kauni ja veel unise Altja küla jalutades jõudsime bussini. 


Sõitsime natuke maad edasi ja külastasime ka Koprarada. See on u poole kilomeetri pikkune rada, mis viis meid kopratammini. Kobrast ennast meil kohata ei õnnestunud kuid tema ehitatud tammi nägime küll. 




Võimalus oli kuulta ja vaadata ka lindude hommikust elu. Väike pöialpoiss oli juba vägagi ärkvel ja toimetas usinasti puude ladvas.
Tagasi Sagadi mõisasse jõudes ja peale maitsvat hommikusööki oli meil võimalus külastada Sagadi mõisa ja Metsamuuseumi. Metsamuuseumis oli võimalus vaadata, lugeda ja kuulata paljugi huvitavat. 




Teel koju tegime peatuse kaptenikülas Käsmus. Kes oli julge see ronis  sadamas oleva vaatetorni otsa!


Selle päeva tarkusetera: kes varem ärkab, see rohkem märkab!