Täna tähistasime vastlapäeva. Ilmataat oli öösel helde olnud ja hommikuks kattis maad paks lumevaip, ning meie mure, et vastlapäeval ei saagi kelgutada kadus hetkega.
Meie trall hakkas pihta kell 9, õpetaja Sirje juhendamisel laulsid lapsed vastlapäeva laulu, rääkisime natuke millised on vastlapäeva kombed ja toidud.
Siis tegime koos mõned vahvad mängud: Esialgu harjutasime toas suurte linade peal kelgusõitu, ikka üks ees veab ja teine istub lina peal. Et asi naljakam oleks, istus "kelgu" peale ka õpetaja Liina. No mitme lapse jõuga läks ka see "kelk"liikuma.
Seejärel järgnes kinni seotud silmadega hobusesõit ja lumesõda vatipallidega.
Kõige lõppu jäi vastlavurri tegemine. Õpetaja Elvi näitas lastele, millised vastlavurrid olid vanasti, ikka seajalakondist ja nöörist tehtud. Meil küll konti võtta polnud aga tänapäeval ajab asja ära ka suur nööp. Nii saigi iga laps soovikorral endale vurri teha. Peale meisterdusi said lapsed vurridega vurritada ja niisama saalis trallitada ning soovikorral patsipunumist õppida.
Vastlamöll jätkus õues, kuna öösel oli paks lumi maha sadanud, siis oli lastel täna võimalus kelkudega mäele minna.
Samal ajal Tiina ja Elvi sättisid paika mängu "Aaretejaht". Kui kelgutamisest oli küllalt, hakkasime aaret otsima.
Igas punktis pidid lapsed vastama kas mõnele mõistatusele või ära tegema mõne ülesande, samuti jäi teele üks vahva liikumismäng "Külma Kaarel ja päikese Pille" ning lõpus oli lastele kelgutamise võistlus.
Viimases punktis, köögi juures, ootas lapsi aare.
Tänaseks aardeks olid loomulikult vastlakulid.
Peale soojendavat lõunasööki said kõik lapsed maitsvaid kukleid nautida.
Rohelise
kooli programmi Belgia koordinaator Ingrid Van Der Linden kutsus üles
korraldama sooja kampsuni päeva, et pöörata tähelepanu kliimamuutustele ja
vajadusele vähendada süsihappegaasi teket. Meie otsustasime seda päeva
tähistada 20.veebruril.
Pidasime silmas erinevaid aspekte:
1. Energia kokkuhoid-
vähendasime kogu majas 1 kraadi võrra temperatuuri ( 22 kraadilt 21-le);
kandsime tavapärasest soojemaid riideid, ent see osutus mitte vajalikuks. Temperatuuri
vahe ei olnud tajutav.
2. Arutelu, kuidas saab sooja, kui ei ole elektrit.
Selleks jagasime lapsed väikestese gruppidesse ja andsime neile valikukaardid:
nõustun, ei ole nõus ning arutlesime erinevate väidete üle. Nt „toast lahkudes
jätan tule põlma“-
Laste vastused:
• Tule peab ära kustutama- selle väitega
olid kõik nõus.
• Las põleb, mis siis sellest- ei oldud nõus.
Milliseid
tegevusi aga pakuti, et saada sooja kui puudub elekter:
• Soojalt riidesse.
•
Kutsud elektrimehe, teeb korda.
• Ahju saab kütta.
• Natuke sooja annab küünal.
• Lähed päikese kätte.
• Tee sporti-jooks ja kätekõverdused.
• Söö ja joo
sooja.
• Võta tekk peale.
• Lähen sauna.
• Külastan sõpru, kellel on elekter.
3. Rahvusliku käsitöö ilu ja praktilisus. Koostöös kodudega kaunistas meie
esikut villaste kudumite näitus. Vaadata sai nii laste kui täiskasvanute
kampsuneid ja veste. Tõdesime, et villased riided annavad sooja ja on ka väga
ilusad.
24. veebruaril sai meie pisike Eesti 101 aastaseks.
Meie korraldasime oma peo 25. veebruaril. Kohal oli vallavanem kes pidas lühikese kõne ja sellele järgnesid laste laulud ja luuletused.
Lapsi ja külalisi oli vähe kohal, ehk oli põhjuseks talvine vaheaeg aga ega sellepärast pidu pidamata jäänud.
Ka pidulik lõunasöök toimus saalis pika laua taga, nagu meil juba varem mitmetele tähtpäevadel tavaks on saanud.
Annika ja Pille käisid tutvumas Rahvusraamatukogus Annika Haasi fotoprojektiga „Eesti moslemikogukonna anatoomia“, mis käsitleb Eesti moslemite kogukonda kui osa Eesti mitmekesisuse ajaloost. Moslemid elavad Eestis juba alates 16. sajandist. Praegu on eri rahvustest islamiusulisi Eestis üle 10 000 inimese, kelle kogukondliku eluga peavoolumeedia vahendusel avalikkus enamasti kokku ei puutu. Praktiseerivaid kogudusse kuuluvaid islamiusulisi on Eestis 1000 ringis. Projekti eesmärk on moslemikogukonna eestlastele lähemale toomine, kajastades nende isiklikke lugusid ja sidet Eestiga. Projekti partneriteks on Eesti Islami Keskus ja MTÜ Pagulasabi.https://www.ev100.ee/et/eesti-moslemikogukonna-anatoomia
19. veebruaril oli lastel võimalus külastada näitust "Lapsed Kuul". See programm sobis alates neljandast eluaastast. Programm algas sellega, et kõik lapsed said endale selga valged kostüümid, mis nägid välja peaaegu nagu päris astronaudi riietus.
Siis seletas grupijuht kuidas astronaudis marsivad: ikka 1-2-3 ja 1-2-3. Niimoodi marssides liiksuime mööda Nautica keskust ja vaatasime väljapanekut.
Iga väljapaneku juures rääkis juhendaja juurde lugusid ja küsis ka laste käest küsimusi.
Oli toredaid minimakette rakettidest, kuukulgurist ja lennukites ning teistest huvitavates kosmose tehnikatest.
Saime teada, et kuukulgur liigub Kuupinnal väga aeglaselt u nagu väga aeglane rattaga sõitja.
Samuti saime teada, et kosmosejaam ISS on u jalgpalliväljaku suurune ja astronaudid võivad seal olla 1 aasta.
Nägime ka astronaudi skafandri järgitehtud näidist ja miks see peab valge olema. Kas sina tead? Valge on see sellepärast, et päike peegeldub valge pealt tagasi. Skafander ise on üsna suur ja kohmakas, sest see peab inimest seal sees kaitsma.
Edasi suundusime päikesesüsteemi poole. Tuletasime meelde, et Päike on täht ja asub väga väga kaugel.
Edasi vaatasime läbi kõik päiksesüsteemi planeedid. Maa pealt otsisime ka Eesti asukohta.
Kui planeedid olid vaadatud, siis suundusime hiiglasliku teleskoobi HUBBLE juurde. Sellega näeb kaugeid tähti ja planeete.
Pärast ringkäiku suundusime maakeskusesse, kus meie juhendaja kontrollis meie teadmis, et kui palju meile ikka meelde jäi.
Kõige magusam osa jäi lõppu, lapsed said jalga sinised kilesussid ja pähe kiivrid ning suunduti Kuule.
Kiivrid mis lapsed said on nagu kiivrid ikka aga pealt on kiivriklaas tume ja kaetud kuldse kihiga. Miks? Seda sellepärast, et päikesekiirgus ei pimestaks astronaute ja see kuldne kate kaitseb silmi.
Programm lõppes sellega, et iga osaline sai toreda tõendi sellekohta, et osales sellel näitusel.
Igal vahval reisisellil on võimalus tutvustada riiki, mida ta on külastanud. Selleks on meil koridoris juba sügisest reisisein, esialgu on seal ainult ühe lapse reisipildid ja rohkem õpetajate pilte ja reisilt toodud meeneid. Kuid eks see ajapikku täieneb!
Meie koridori seina katavad vahvad pildid lindudest, putukates, puudest ja taimedest mida oleme leidnud või mis kasvavad meie lasteaia hoovis. Iga päev, enne õue minekut, on lastel võimalus neid pilte uurida ja uusi teadmisi saada. Ka lapsevanemad võivad julgelt hommikul või õhtul lapsega neid pilte uurida ja lugeda.
