Hiljuti nägi Rando kapis väikest klaaskaussi ja meenutas: "Siit sõime ükskord kartuliputru". Muidugi!
Tegelikult algas kõik siis, kui eelmisel kevadel õpetaja Marju lastega kartulid mullakasti kasvama pani.
Suvel said väikesed kartulid kasvada ja paljuneda, sügisel ootas lapsi tähtis töö - kartulivõtt.
Üheskoos koukisime kartulid mullast välja, leidsime suuremaid ja päris pisikesi.
Saak oli üpris väike (nagu ka mõnel suuremal kartulikasvatajal sel aastal).
Aga et head kraami mitte raisku lasta, otsustasime järgmisel päeval kartuliputru teha.
Mõeldud, tehtud - kooritud kartulid potti keema; seejärel peale kurnamist said lapsed kartulid katki vajutada, lisada piima ja võid, sutsu soola; veelkord segamini tampida ning oligi valmis. Lisaks praadis Annika pannil või sees paar peenrast saagiks korjatud sibulat, soovijad said need endile pudru peale. Nämma! Maitsev kartulipuder sai ruttu otsa, enamus lapsi oleks veelgi söönud, aga kauss oli täitsa tühi. Ise tehtud, hästi tehtud! 
Õp. Tiina
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar