Rõõmupallid jäljejahil

Laste kurvastuseks oli neljapäeval seoses sidemasti töödega kelgumägi kelgutamiseks suletud. Nädal oli aga toonud lumelisa ja õues -7 kraadi külma. Oli ideaalne aeg minna otsima metsloomade jälgi ja põigata raielangile, et loendada kändudelt eluringe ja teada saada, kui vanad puud on langil kasvanud.

Lumekuhi, ka kõige väiksem,
meelitab lapsi möllama

Jalutuskäik algas loomulikult väikse lumes möllamisega. Majahoidja Raul oli parkimisplatsi äärde kuhjanud väiksed lumevallid ja need meelitasid turnima ja kõvemaid lumepalle otsima. Lõpuks võeti paaridesse ja püüti turvalisuse tagamiseks hoida rivi- ikka väiksemad lapsed ees tempot dikteerimas ja suuremad taga hoidumas varvastele astumast.

Esimesed jäljed ei lasknud end kaua otsida. Leidsime need üsna lasteaia värava lähedalt. Kaks piklikumat jälge kõrvuti ja kaks väiksemat tagapool üksteise järel. Loom oli tulnud poe poolt ja läinud üle tee metsa suunas. Lapsed pakkusid jälgede omanikuks küll kitse, põtra ja siili aga Mariliis arvas need olema jänese jäljed. Ja nii oligi. Ka hiljem „Jäljeaabitsat“ uurides tunnistasime need jänese omaks. Kuigi lumes olevad jäljed olid pildist veidi erinevad, siis jälgede asetus vastas jänesele.

Jänese jäljed

Järgmised jäljed leidsime tänava äärest prügikonteineri lähedusest. Tundus, et jälgede omanik oli tulnud puu otsast ja need kuulusid pisemale loomale. Ta oli veidi toimetanud puu lähedal ja siis jäljed lõppesid. Aga kellele need kuulusid oli ka õpetajal veidi keeruline kindlalt vastata ja nii peeti targemaks raamatutest järgi uurida. Õpetaja tegi jälgedest pilti, et need hiljem tuvastada.

Orav on toimetanud

Mõned sammud kaugemal tekkis aga tuline vaidlus, kas värava alt läbi, maja hoovi läksid kassi, koera või hundi jäljed. Nüüd tuli appi abiõpetaja Sirje, sest tema teadis, et sellise üksteise järel, sirges reas minevaid jälgi jätab rebane.

Rebasel oli kiire

 Üsna rebase jälgede lähedalt leidsime veel ühed tillukesed jäljed. Need erinesid ka selle poolest, et jälgede vahel lookles peenike vagu, nagu miskit oleks järel veetud. Kõigist jälgedest võeti kaasa pilt, et siis juba toas asja selgitada.

Hiire saba jätab lumele oma jälje

Jalutades olimegi jõudnud väiksele raielangile. Seal olid kännud, oksi ja räga. Puhastasime kände lumest ja püüdsime loendada puude eluringe. Õpetaja oli siin abiks, sest suurused liginesid 100-le. Esimese kännu ringide lugemine andis puu vanuseks 76 aastat.

Ligi 80 aastase puu känd

Siis püüdsid lapsed ise langil kände uurida ja eluringe loendada. See ei olnud üldse lihtne, sest ringid asetsevad lähestikku ja järge pidada juba loetud ja loendamata ringide vahel on keeruline. Theodor leidis jämeda noti, mille vanuseks luges 104 aastat.

Mitu ringi Sina kokku loendad?

Theodor sai kokku 104

Oluline on keskenduda kui on palju segajaid

Prügi võtame alati loodusest kaasa

Kui mänguväljakule ei pääse...

...on mets meie mänguväljak

Siis oligi aeg lasteaeda tagasi pöörduda, et vaadata kuidas töömehed masti otsas toimetavad. No on need aga julged mehed, kes nii kõrgele ronivad.

Järgmisel päeval vaatasime koos jäljejahilt korjatud pilte ja vastandasime jäljeaabitsaga. Selgus, et lasteaia lähedal on käinud jänes, rebane, orav ja hiir. Saime teada, et lisaks jälgedele saab loomi tuvastada ka kaka järgi, mida loomad metsa alla poetavad.

Õp.Kadri