Meie 2 suuremat tigu, Häbelik ja Triibik, otsustasid talveks pikema puhkuse võtta ja olid paar kuud mullas peidus. Vastu kevadet tegime aga neile äratuse, Annika kaevas unimütsid mullast välja. Suur oli meie imestus, kui nägime, millised uhked "uksed" olid kodade ees.
Annika pani teod kaussi leige vee sisse ligunema ja mõne aja pärast hakkas toimuma liikumine - "uksed" (tõeline meistritöö, tugevad, siledad, läikivad pärlmutterkarva, nagu kõrvarõngad) eest ära ja olidki teod jälle maailma uudistamas.
Peale kosutavat veeprotseduuri
oli vaja neid ka toiduga turgutada
ning elu läks edasi nagu enne talvepuhkust.
Nädal tagasi avastasime mullast aga uue kurna mune ja hakkasime uueks "beebibuumiks" valmistuma. Lastetoas ehk väikeses kastis pidi meie teada 2 väikest tigu olema (2 olid juba varem omale uue kodu saanud). Väiksemaid nägime aeg-ajalt kastis toimetamas, aga nüüd märkasime, et üks on pikemat aega kadunud. Peale mulla läbiotsimist selgus kurb tõsiasi, et ongi kadunud ja kastis olnud teo puhul järelikult tegemist väikese kannibaliga (isend, kes sööb oma liigikaaslasi). Looduses juhtub paraku selliseid asju. Tänaseks on ka tema omale uue kodu ja ilusa nime, Alpikann, saanud
Suurte tigude kõik munad tõstis Annika väikesesse kasti ringi, et nad seal rahulikult areneda saaksid.
Ootame põnevusega uusi väikeseid tigusid!
Ootame põnevusega uusi väikeseid tigusid!
Õp Tiina
Kuidas on läinud meie raagritsikatel?
Raagritsikad, kes eelmisel suvel koorusid on suureks sirgunud ning omakorda palju järelkasvu andnud.
Kohati nii palju, et pisikesi raagusid pidime jagama. Jätsime endale üheksa väikest raagritsikat.
Nii jõudsid meie väikesed ritsikad Ida- Virumaale. Selleks sai neile meisterdatud ajutised plastikkodud.
Lapsed on muutunud julgemaks ritsikatega tegeledes. Hommikune ritsikate niisutamine ja uue toidu panemine on tore algus lasteaiapäevaks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar