Emadepäeva tähistamine 7.05

 Rannapõnnides...

... möödus emadepäeva nädal suure sigina-sagina saatel. Kõigepealt hoidsime pöialt, et külvatud päevalilled ikka õigeks päevaks tärkaksid ja piisavalt jõudu koguksid. Lapsed maalisid portreesid oma emadest, kõik lapsed teadsid hästi oma ema silma- ja juuksevärvi.

Harjutasime luuletust ja õppisime laule. Peoeelsel päeval valmistasime rühmas küpsisetorti.

                                                

Emadepäeva tähistamine kulmineerus kontserdiga, kus lapsed esinesid ja seejärel maiustasime rühmas tordiga. 

Kuna käes on Eesti Raamatu aasta, said emad täita raamatukujulise embleemi – ühele poole kirjutati oma lapsepõlve lemmikraamat Eesti autorilt, teisele poole lapse praegune lemmik. Populaarsemateks valikuteks osutusid põlvkondadeüleste lemmikutena „Sipsik“, „Naksitrallid“ ja „Londiste, õige nimega Vant“. Raamatud, mis ühendavad suuri ja väikeseid – lemmikud põlvest põlve.

Õp Margit

Männikäbides

Emadepäeva ettevalmistustega alustasime varakult. Ikka selleks, et kõik saaks pidupäeval kenasti ette kantud ja üle antud.                                                                                                                  Kõigepealt külvasime märtsis peiulille seemneid. 

Aprillis istutasime Maapäeval oma rühmas needsamad väiksed taimeistikud ümber pottidesse (jogurtitopsid), mis läksid emadele kingituseks. Ning hiljem lisasime pottidele alused, mida iga laps vastavalt oma soovile ära kaunistas. 

   

Päev enne pidu valmistasid lapsed oma emmedele küpsisetordi.

7. mai hommikul toimus saalis kontserdi peaproov. Lapsed harjutasid luuletusi, laule ja tantse. Õhtupoolikul sättisime kõik lapsed peovalmis – riided, juuksed ja pidu võiski alata!

Pärast pidulikku kontserti saalis suundusime oma rühma, kus oli kaetud laud. Pakkusime näksimist ja torti.  

Rühmas andsime emale üle kingituse: ise kasvatatud taimekese kaunistatud alusel.

Kõik vanemad koos  lapsega täidsid Eesti Raamatu Aasta puhul lehe, kus kajastus Eesti kirjaniku poolt kirjutatud lapsevanema lemmikraamat lapsepõlves ja lapse lemmikraamat tänasel päeval. Paljude emade lemmikuks oli Eno Raua “Sipsik” ja tänapäevasest kirjandusest oli enim väljatoodud Andrus Kivirähi teoseid: “Leiutajateküla Lotte”, “Tilde ja tolmuingel”, “Kaka ja kevad”. 

 Õhtupoolik oli meeleolukas!

Õp Marju

Rõõmupallides

Alustasime emadepäeva ettevalmistustega juba märtsis kui külvasime lastega peiulille seemned mulda. Iga laps külvas oma emale mõne lillekese. Kastsime ja vaatlesime taimi igapäevaselt. Mõni nädal külvamisest saime juba need  pisikesed võrsed ümber istutada, et neil rohkem ruumi kasvada oleks.

Vahetult enne emadepäeva istutasime taimed veelkord ümber ja iga laps sai oma emale kinkida enda poolt liblikatega kaunistatud lillepoti. 

Lapsed joonistasid ka oma emast pildi. Tore oli kuulda lugusid, mida lapsed pilti joonistades rääkisid. Nad kirjeldasid väga südamlikult oma ema ja eriti tähtsad olid just ema silmad.  Kõik emad piltidel said imelised ning emad said neid vaadata enne ja pärast emadepäeva kontserti ning -pidu näitusel koridori seintel.

Lapsed meisterdasid ka emale kaardid, mille paberi värvi valis iga mudilane ise,  Kõik said kirjutada sõna EMME, kleepida sisse luuletuse ning omanäolise lillekimbu. Kaardi kaane peale pandi lillekesi omal valikul. Meistritöö valmimiseks õppisime hoidma saladust ning valmistasime neid salaja õhtul nii tagaruumis kui ka õpetaja laua taga nendega, kes varem seda päeval teha ei saanud.

Koos õpetajaga valmistati ka  suussulav ja silmadega söödav küpsisetort. Tordile kirjutasime marjadest sõna EMA.

Kontserdi peaproovis õppisime olema kannatlikud, head kaaslased esinejatele ja ilmekad esinejad ning saime tegelikult väga hästi peol hakkama! Isegi enda rühmas õpitud luuletuse saime ette loetud. Harjutasime ju nii kaua: kordasime niisama ja ka rääkivate pesulõksude abiga.

Pärast kontserti saalis tulid lapsed koos emadega rühma, kus saime koos torti süüa ja raamatuaasta raames ka juttu kuulata. Kuulasime Volli raamatust (I. Tomusk) jutustust "Volli on suhtekorraldaja". Jutustus oli väga õpetlik ning lapsed võivad tõesti ollagi tihti need, kes aitavad vanematel taas omavahel ühist keelt leida. 

                                                                        Loodame, et iga ema südames oli hingesära  ja silmades rõõmusäde ühiselt jagatud hetk me                 vahvas lasteaias.

Õp Anneliis ja Kätlin