Rahvusvahelise meestepäeva raames toimus poistepäevana me lasteaias poistele väljasõit Kostivere Päästekomandosse.
Poisid kippusid jutustama riietades ning õpetaja pani käima oskuste õppe kella - 5 minutiks. Olime riides 2.5 minutiga! No nagu päris tuletõrjujad kohe!
Õuetrepil bussi oodates ja komandos soovisime kõigile meestele head meestepäeva!
Ohutus tänaval ja bussis:
Bussi oodates rääkisime ohutusest auto teel sh kuidas väljume lasteaias toast ja väravast vaid täiskasvanuga, auto erinevate tulede olulisusest ning värvustest (tagurdamistuled, suunatuled, ohutuled, esituled), bussi minekul ning sisenemisel. Palun täiskasvanud aidake meil seda kinnistada. Vaatasime nimekirjast, et bussil peab olema ruudukujuline kollane lastega pilt, seisma jäädes peal ohutuled, bussis kinni turvavöö ja istume vaikselt bussijuhti kõvade häältega segamata. Panime lisaks selga ka helkurvestid. Bussi saabudes vaatasime koos üle, mis on siis nii nagu vaja ning mis ei. Silt oli, ohutulesid ei pandud, vööd oli ja õpetajad juhendasid. Ise harjutasime vaikselt olemist. Vaatasime alati, et õpetaja kõige ees ja taga oleks bussis ning kõndisime rivis. Arutlesime enne sõitu teede libeduse üle - miks bussi veel ei ole küsimusele vastates ning miks peame trepil ootama.
Bussis nägime mägiveiseid ning saime vastuse küsimusele, kas need on pullid; vaatlesime puid ning arutlesime, kas need on raagus ning miks. Aknad ja üks tiik olid jääs ning arutlesime miks? Kuulasime laulu ,,Bussi rattad käivad ringi" eesti ja inglise keeles. Õppisime olema viisakad ning seda ka nalju tehes viisakuid sõnu vaid kasutades. Mängisime äraarvamismängu ,,Ma näen oma väikse silmaga midagi..."
Päästekomandos saime proovida jalga tuletõrjujate saapaid ning pähe kiivrit, katsetada rästiku püüdmisvahendid õpetaja kinnaste peal, ronida üles mööda komando allalaskmistoru ning end alla libistada, mängida tuletõrjeautos, ronida tuletõrje ATV-le ja maastikuautole ja pritsida päris tuletõrjeauto voolikuga. Kogemata üks laps lasi õpetaja Anneliisi veejoaga näkku - lastele ja õpetajale endale tegi see nalja, kuid arutlesime ka, et enam seda ei tee muidu võib külmetuda. Ka õpetajad said proovida voolikuga pritsides tuletõrjujaks olemist! Lapsed märkasid, et maa on libedaks muutunud veega kastetud alal. Maa muutus libedaks väga ruttu ja lasime liugu täiesti enda loodud liuväljal!


Meile näidati, kuidas ja mis riided peab üks tuletõrjuja 60 sekundiga pähe panema; kuidas üks tuletõrjuja torust alla tuleb; millised voolikud neil komandos on ja kuidas neid auto külge ühendada. Nägime ka vägevat päästeautode mudelite kollektsiooni - eelnevalt räägiti meile koostöö olulisusest politsei, tuletõrje ja kiirabi vahel ning seal nende kõik masinad kõik olidki!
Arutlesime, et tuletõrjujad peavad asjad korras hoidma: üks laps komistas kummikute otsa - miks need peavad püsti olema? Miks voolikud, peavad rullis olema? - oluline on hoida korda, et saaks kiiresti kedagi päästa. Oluline on aidata teisi kiiresti! Saime teada, et tuletõrjujatel on ülakorrusel puhke- ja magamisruumid, et enda eest hoolitseda! Kuulsime värvide olulisusest päästeautodel ja vilkuritel. Vaatasime neid autol.
Lisaks loendasime voolikuauke, voolikurulle, rattaid jms ning Saime kommi ja tegime ise kingituse komandole tänutäheks. Õppisime olema omavahel sõbralikud - rääkima sõnadega, ootama oma korda. Olime viisakad - teretasime ja ära minnes tänasime ning ütlesime head aega. Nii bussis kui komandos.
Lõpuks lasti meile ka lahkumissireene! Uhke värk!
Tagasiteel vahetasime muljeid enim meeldinust ning olime kõige õnnelikumad selle üle, et õpetaja Anneliis sai märjaks pritsitud, samas rõõmustas meid ka autodes ronimine, sireenid, uisutamine, veepritsimine ise ning tuletõrje varustuse katsetamine.
Õp Anneliis