Kadripäev 24.11

 Kadrilaupäeval, 24.novembril, tähistasime lasteaias Eesti rahvakalendri tähtpäeva: kadripäeva.

Rannapõnnide rühma õpetajal oli veel enne hommikuringi ees keeruline ülesanne: rühma lapsed andsid talle aega 3 minutit, et õpetaja Margitist saaks kadrisant. Aega mõõdeti stopperi ja liivakellaga. Pingelises olukorras võib 3 minutit olla erakordselt lühike aeg. Täpselt kella helisedes oli ülesanne siiski sooritatud ja kadrisant võttis päeva üle.

Kadrid käivad mööda maju,

toovad jää ja lumesaju...

Hommikuringis rääkisime kadripäeva traditsioonidest ja miks on oluline neid edasi kanda. Mõned lapsed juba ka teadsid, et on õhtul ise kas õdede-vendade või sõpradega kadrisanti jooksma minemas. Teati, et kadrid on heledad ja ilusad.

Käelise tegevusena valmisid toredad kadrimaskid.

Ja juba oligi aeg lasteaia kõige noorematele meie rahvakalendris olevat püha tutvustama minna.

Tehke lahti, laske sisse!

Äraeksind pole vist me...

Õnne toome seljas süles -

Õnne jääb meil lihtsalt üle!

Tuppa toope lapseõnne -

Mikke, Marisid ja Tõnne!

Õnnevitsaks sai sel korral kaasa männioks. Pehmelt vitsutades said kõik majas olnud täiskasvanud kadriõnnega üle vitsutatud. 

Valla kinnisvarahaldur Viktoria Urb, kes tuli Pillele toeks ventilatsioonitöid ja maaküttega seonduvaid küsimusi arutama, sai ka üle vitsutatud.

Ka vitsutamise eest peitu pugenud majaperenaise leidsid väiksed kadrisandid üles ja temagi sai heade soovidega üle külvatud.

Lahked vastuvõtjad kostitasid kadrisante heldelt kommide ja küpsistega.

Õp Margit

Rahvusvaheline terepäev 21.11

 21. novembril tähistati rahvusvahelist terepäeva, mis tuletab meelde suhtluse ja inimlikkuse tähtsust igapäevaelus. Vaimse tervise portaal peaasi.ee kutsub sel puhul üles rohkem teretama ja märkama, kuidas lihtne “Tere!” võib parandada enesetunnet ja muuta päeva rõõmsamaks nii tervitajale kui tervitatavale.

Üks tore laul perekond Laikrelt:

https://www.youtube.com/watch?v=psGQHUX6w68

Männikäbide rühma ühistöö

Pille

Koolieelikute väljasõit Proto avastustehasesse 20.11

 Bussisõidud teekonnal sihtpunkti poole me lasteaiast välja ei ole kunagi igavad! Seekord arutlesime miks on meil kondents bussiaknal - millal see on seespool ja millal väljaspool aknaklaasi ning miks? Miks täna ei ole lund maas ja puudel. Millega mina olen reisinud ja kuhu, millega ma veel ei ole reisinud - transpordivahendid ja emotsioonid nende kasutamisel. On ju täiesti normaalne tunda hirmu, rõõmu ja elevust seigeldes mööda maailma ja katsetades erinevaid liikumisvahendeid

Proto avastamistehasesse jõudes ootas meid soe vastuvõtt - riietusime lahti, jõime ja asusime oma päevase seikluse juurde. Saime teada, et Proto avastamistehase nimi tuleb sõnast prototüüp, mis tähendab miniatuurset väljamõeldud eset. Lisaks saime tuttavaks mitmete teiste huvitavate väljenditega leiutamisega seoses.

Päeva jooksul arenesid lastel paljud üdoskused nagu pildilt eseme väikese osa järgi terviku leidmine, ajaplaneerimine, kokkulepetest kinni pidamine, grupikorraldustele reageerimine, järjekorra ootamine, esemete jagamine, teistega arvestamine, viisakus võõrastega, ohutu- ja õige käitumine erinevates olukordades. Sellised väljasõidud on väga kaasahaaravad, lõbusad ja ka harivad - väljasõidul said lõimitud kõik õppevaldkonnad sh ka robootika virtuaalreaalsus.

Alustasime avastamistehase laste programmiga:

• MÄNGISIME LEIDMISMÄNGU, kus lugesime kokku sõnu (LEIUTIS, LEIUTAJA, LEIUTAMINE, KATSETAMINE) ja leidsime punaseid kogu tehase alumiselt korruselt väikeste piltide järgi leiutisi ning sealt juurest punaseid hammasrattaid.

Saime teada, mida tähendavad leiutamisega seotud mõisted. Saime teada, et leiutajal on oluline olla uute ideede välja mõtleja st teistest teisiti mõtlemine; veel olulisem on järjepidevus ja mitte alla andmine ning üha uuesti ja uuesti proovimine ehk katsetamine. Vaatasime pilte vanaaegsetest leiutistest ning arutlesime, mis need leiutised üldse on ning millised need olid alguses ja nüüd: allveelaeva, hambaharja, jalgratta, paberraha, telefoni, lennuki, pasuna ajalugu ja algseimad versioon ja vajadus nende järele ajaloos ja nüüd. Arutelusid jagus igas ajastust ja temaatikast. Saime teada, et isegi püksid me jalas on leiutis jne

Näiteks esimene lennuki prototüüp lendas algselt 5 sekundit, allveelaev ,,Kilpkonn" sai olla vee all 30 minutit kui nüüdsed allveelaevad saavad olla seal juba 11 kuud, esialgne hambahari oli tehtud pajuoksast, milline oli esimene ratas, auto jne.

• JÄTKASIME KOMPIMISMÄNGUGA RINGIS - katsusime kotikesest olevaid esemeid ja arvasime ära, mis seal sees on (Kahvel, haaknõelad, kinnas, kahvel, vile). Loendasime esemeid ja rääkisime kotikeses olevate esemete otstarbest.
• LISAKS MEISTERDASIME OMA RAKETI ja lennutasime teda täpsuslaual punkte kogudes.
  
  
  
• EDASI SAIME KATSETADA LEIUTISI SAALIS ja LUGEDA NENDE SILTE, ARUTLEDA NENDE AJALOO JA TOIMISMISE KOHTA ÕPETAJATEGA:

1) Saime virtuaalreaalsust tajuda õhupalliga lennates, autoga, vankriga, allveelaevaha, rongiga, õhujalgrattaga sõites;

2) Katsetasime õhukahureid, tootsime jalgratastel vändates elektrit, kasutasime vändaga telliskivitõstukit, lennutasime rakette kosmosesse jms.

Kogu selle tegevuse juures said lapsed õppida iseseisvust õpetajaga kokkulepitud alal püsides ja ise seigeldes; õppisid üksteisega arvestama ja enda korda ootama ning jälgima õpetaja lähedust ning korraldusi, sest vastutus ju tähendab ka kohustust olla ise tähelepanelik. Õpetaja abiga õppisime mitte kinni jääma ühe leiutise virtuaalreaalsusse ning ka edasi liikuma ning märkama teisi huvitavaid esemeid me ümber.

Tagasiteel tõdesime, et teinekord võiks isegi veel rohkem aega olla sellises tehases, õppisime tundma üksteise eelistusi ja kõige suuremaid meeldimisi. Olime Kogu selle seikluse vältel väga tublid – pidasime kinni kokkulepetest ja katsetasime suure huviga rännates läbi ajaloo!

Elu on fantastiline ja avastamist väärt!

Õp Anneliis

Poiste päev 19.11

 Rahvusvahelise meestepäeva raames  toimus poistepäevana me lasteaias poistele väljasõit Kostivere Päästekomandosse.

Poisid kippusid jutustama riietades ning õpetaja pani käima oskuste õppe kella - 5 minutiks. Olime riides 2.5 minutiga! No nagu päris tuletõrjujad kohe!

Õuetrepil bussi oodates ja komandos soovisime kõigile meestele head meestepäeva!

Ohutus tänaval ja bussis:

 Bussi oodates rääkisime ohutusest auto teel sh kuidas väljume lasteaias toast ja väravast vaid täiskasvanuga, auto erinevate tulede olulisusest ning värvustest (tagurdamistuled, suunatuled, ohutuled, esituled), bussi minekul ning sisenemisel. Palun täiskasvanud aidake meil seda kinnistada. Vaatasime nimekirjast, et bussil peab olema ruudukujuline kollane lastega pilt, seisma jäädes peal ohutuled, bussis kinni turvavöö ja istume vaikselt bussijuhti kõvade häältega segamata. Panime lisaks selga ka helkurvestid. Bussi saabudes vaatasime koos üle, mis on siis nii nagu vaja ning mis ei. Silt oli, ohutulesid ei pandud, vööd oli ja õpetajad juhendasid. Ise harjutasime vaikselt olemist. Vaatasime alati, et õpetaja kõige ees ja taga oleks bussis ning kõndisime rivis. Arutlesime enne sõitu teede libeduse üle - miks bussi veel ei ole küsimusele vastates ning miks peame trepil ootama.

Bussis nägime mägiveiseid ning saime vastuse küsimusele, kas need on pullid; vaatlesime puid ning arutlesime, kas need on raagus ning miks. Aknad ja üks tiik olid jääs ning arutlesime miks? Kuulasime laulu ,,Bussi rattad käivad ringi" eesti ja inglise keeles. Õppisime olema viisakad ning seda ka nalju tehes viisakuid sõnu vaid kasutades. Mängisime äraarvamismängu ,,Ma näen oma väikse silmaga midagi..."

Päästekomandos saime proovida jalga tuletõrjujate saapaid ning pähe kiivrit, katsetada rästiku püüdmisvahendid õpetaja kinnaste peal, ronida üles mööda komando allalaskmistoru ning end alla libistada, mängida tuletõrjeautos, ronida tuletõrje ATV-le ja maastikuautole ja pritsida päris tuletõrjeauto voolikuga. Kogemata üks laps lasi õpetaja Anneliisi veejoaga näkku - lastele ja õpetajale endale tegi see nalja, kuid arutlesime ka, et enam seda ei tee muidu võib külmetuda. Ka õpetajad said proovida voolikuga pritsides tuletõrjujaks olemist! Lapsed märkasid, et maa on libedaks muutunud veega kastetud alal. Maa muutus libedaks väga ruttu ja lasime liugu täiesti enda loodud liuväljal!

Meile näidati, kuidas ja mis riided peab üks tuletõrjuja 60 sekundiga pähe panema; kuidas üks tuletõrjuja torust alla tuleb; millised voolikud neil komandos on ja kuidas neid auto külge ühendada. Nägime ka vägevat päästeautode mudelite kollektsiooni - eelnevalt räägiti meile koostöö olulisusest politsei, tuletõrje ja kiirabi vahel ning seal nende kõik masinad kõik olidki!

Arutlesime, et tuletõrjujad peavad asjad korras hoidma: üks laps komistas kummikute otsa - miks need peavad püsti olema? Miks voolikud, peavad rullis olema? - oluline on hoida korda, et saaks kiiresti kedagi päästa. Oluline on aidata teisi kiiresti! Saime teada, et tuletõrjujatel on ülakorrusel puhke- ja magamisruumid, et enda eest hoolitseda! Kuulsime värvide olulisusest päästeautodel ja vilkuritel. Vaatasime neid autol.

Lisaks loendasime voolikuauke, voolikurulle, rattaid jms ning Saime kommi ja tegime ise kingituse komandole tänutäheks. Õppisime olema omavahel sõbralikud - rääkima sõnadega, ootama oma korda. Olime viisakad - teretasime ja ära minnes tänasime ning ütlesime head aega. Nii bussis kui komandos.

Lõpuks lasti meile ka lahkumissireene! Uhke värk!

Tagasiteel vahetasime muljeid enim meeldinust ning olime kõige õnnelikumad selle üle, et õpetaja Anneliis sai märjaks pritsitud, samas rõõmustas meid ka autodes ronimine, sireenid, uisutamine, veepritsimine ise ning tuletõrje varustuse katsetamine.

Õp Anneliis

Uudishimu päev 18.11

 Uudishimupäeval pakkus oma toetavat kätt kohalik raamatukogu. Lastele on Kristi varasemat tuttav: ettelugemispäevadel on ta ikka raamatutest lõbusaid lugusid lugenus, samuti on paljud perega raamatuid laenutamas käinud. Seekord valmistasid koolieelikud Kristi juhendamisel laavalampe.

Laual olid vajaminevad ained: vesi, toiduvärvid, toiduõli, sooda ja äädikas.

Esimese etapina vaadati, kuidasvid vees lahustuvad ja segunevad. Mõnest tilgast punasest ja sinisest värvist piisas terve klaasitäie vee lillaks muutmiseks.

Kui kõik ained ükshaaval klaasi said pandud, saidki noored keemikud värvilise vedeliku mullitamist ja vahutamist jälgida. Kahju ainult, et sellisel viisil valmistatud laavalambi eluiga nii lühike on.

Õp Piret

Ülemaailmne origami päev

 11. novembril tähistasime ühte erilist päeva - ülemaailmset origami päeva. Origami on paberi voltimise kunst, millega tegeledes segunevad loovus ja täpsus ning on võimalik valmistada mitmesuguseid  kujundeid.

Sõna origami pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist, murdmist ja kami paberit. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.

Männikäbide rühmas proovisime voltida lihtsat kujundit - koera pead. Lapsed alustasid suure huviga ja täiskasvanute abiga said kõik kutsud lõpuks valmis. Iga laps värvis oma koera ise ja kleepis ka silmad. 

Rannapõnnide rühmas voltisid lapsed soolatoosi ja pildiraami, lisaks mõned lennukid. 

Rõõmupallide lapsed värvisid ja voltisid endile kaunid lehvikud.

Õp Tiina

Isadepäeva tähistamine 10.11

 Meie mudila isadepäeva tähistamine algas juba traditsiooniks saanud ühise hommikuse pudrusöömisega, erandiks see, et mannapudru asemel pakuti hirsiputru (nämma) ja pealegi veel moosiga :).

Pudrukausid tühjaks söödud, moosisuud puhtaks pestud ja issidel kohv joodud, kogunesid kõik saali, et laste toredat esinemist nautida. Kuna majas liikus mingi paha haigusepisik, oli osalejaid vähem kui tavaliselt, aga seda tublimad olid kõik kohalolijad - laste kõrval ka issid, kes usinasti kaasa mängisid/liikusid.

Pärast saalitegevusi oli isadel tore võimalus lapsed riidesse aidata ja õue bingot mängima minna.

Kui bingotegevused läbitud, said kõik tublid isad kingipaki laste tehtud juustuküpsistega, järgnes väike "kodakihetk" ja oligi aeg lahkuda. Kõlasid ka mõned tänud toreda peo eest. Meie omakorda täname kõiki isasid, kes töö kõrvalt  leidsid mahti lasteaias koos lapsega tegutseda. 

Meie omakorda täname kõiki isasid, kes töö kõrvalt  leidsid mahti lasteaias koos lapsega tegutseda.

Õp Tiina