Isadepäevaks valmistumine algas juba kuu alguses: kokkadel paluti kokku koguda kõik suuremad ja väiksemad plekkpurgid, et need leiaksid taaskasutust õuelaternatena. Majahoidja puuris neisse toredad mustriaugud, et valgus veel ilusam paistaks. Majas tehti põhjalik inventuur olemasolevatest jõuluvalgustitest ja kellel oli, tõi ka kodunt laenuks juurde. Plaanis oli tuua Kadriorust tuttav „Valgus kõnnib…“ siia väiksesse Neeme lasteaeda ja viia isad lastega laternamatkale pimedasse metsa.
|
Taaskasutus plekkpurkidele |
|
Jõulupall |
|
Valgus kõndis Neemel |
|
Valgustid näitasid teed matkarajal |
|
Valgust jagus igasse õuenurka |
Paar tundi enne suure valguspeo algust valmistasid lapsed isadele võileibu ja kaunistasid eelmisel õhtul tehtud küpsisetorti. Kõikides rühmades oli tunda elevust ja ootusärevust.
|
Rannapõnnid küpsisetorti tegemas |
|
Mitte ainult ilus, vaid ka maitsev |
|
Võileibade tegemine võtab aega
|
|
Kokkamine vajab keskendumist
| Rõõmupallide võikude "team"
|
|
|
Rõõmupallide tordi kaunistajad |
|
Kontrollrühm: kas kurki jagus igale võileivale? |
|
Isuäratavad võikud said valmis |
|
Isade ootuses Rõõmupallid |
Õpetajad Tiina ja Kadri tähistasid matkaraja laternatega ja peitsid nende lähedale 6 helkurist väljalõigatud looma. Helkurpaber oli saadud Maanteeameti jääkide hulgast, kus neist valmistatakse liiklusmärke.
|
Õpetaja Tiina rebast peitmas |
|
Siil udus |
Lõpuks pimenes väljas ja kogunema hakkasid isad. Rõõm oli kõigil kohtuda lasteaia õuealal ning imetleda tulesäras hoovi ja lava. Ka kuu pistis aegajalt oma nina pilve tagant välja ja kiikas õues toimuvat kontserti. Männikäbid esitasid oma laulukese koos isaga laval olles, nii on ikka kindlam. Rannapõnnid ja Rõõmupallid lõid ühendkoori ning esitasid koos liigutustega laulu erinevatest masinajuhtidest.
|
Isasid kogunes kenake hulk |
|
Männikäbid issidega laval |
|
Neeme Mudila Ühendkoor |
Seejärel võisid isad näha toredaid tantse tantsuringi lastelt ja lõpetuseks isegi end, laste juhendamisel, soojaks tantsida. Kontserdi lõppedes andsid lapsed isadele üle kingitused, omavalmistatud laternad. Laternad olid tehtud erinevatest läbipaistvatest topsidest ja purkidest mis olid värviliseks kaunistatud.
|
Kõik tantsivad |
|
Laternad ootavad üleandmist |
|
Pimedal ajal on valgus alati oodatud |
Nüüd oli aeg retkele asuda. Taskulampide, laternate ja loomabingo kaartidega varustatud isad ja lapsed olid valmis leidma pimedusse peitunud loomi. Meri oli puude vahele kandnud lesta kala, puu juurte vahel kükitas siil, haava okste vahele oli pesa teinud vares, jänes oli peitunud end pohlavartesse, orav krõbistas käbisid harulise männi otsas ja rebane hiilis rägastikus. Pool tundi oli metsaradadel näha sähvivaid lampe ja helkuritega varustatud riideid ning kuulda erinevaid hõikeid: „Leidsin!“, „Ära torma pimedas!“ „Oih, kus me nüüd oleme?“, „Potsti, ma kukkusin!“. Lastele pakkus laternamatk palju põnevust, hirmu ei tundnud keegi, sest maailmas pole turvalisemat matkakaaslast, kui oma isa.
|
Metsas on näha vaid helkivaid kujusid |
|
Vapper Mona orienteerumas |
Matkalt tulijaid ootasid maitsvad võileivad, tort ja kuum tee. Need kulusid külmal õhtul „marjaks ära“. Isad veetsid oma õhtu vesteldes ja laternaid imetledes, lastel jagus veel energiat joosta ja trallida, kuni tuli aeg lasteaia uksed lukku panna ja koju nädalavahetust veetma minna.
|
Kuum tee, võikud ja tort ootasid juba |
|
Õhtu isadega |
|
Tralli jagus kauaks |
|
Piknik pimedas |
Aitäh kõigile isadele!
Loodetavasti oli teil tore meie seltsis!
NB! Vabandame piltide halva kvaliteedi pärast!Õp. Kadri
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar