esmaspäev, 22. november 2021

"Valgus kõndis" isadepäeval Neemes

Isadepäevaks valmistumine algas juba kuu alguses: kokkadel paluti kokku koguda kõik suuremad ja väiksemad plekkpurgid, et need leiaksid taaskasutust õuelaternatena. Majahoidja puuris neisse toredad mustriaugud, et valgus veel ilusam paistaks. Majas tehti põhjalik inventuur olemasolevatest jõuluvalgustitest ja kellel oli, tõi ka kodunt laenuks juurde. Plaanis oli tuua Kadriorust tuttav „Valgus kõnnib…“ siia väiksesse Neeme lasteaeda ja viia isad lastega laternamatkale pimedasse metsa.

Taaskasutus plekkpurkidele


Jõulupall


Valgus kõndis Neemel



Valgustid näitasid teed matkarajal

Valgust jagus igasse õuenurka

Paar tundi enne suure valguspeo algust valmistasid lapsed isadele võileibu ja kaunistasid eelmisel õhtul tehtud küpsisetorti. Kõikides rühmades oli tunda elevust ja ootusärevust.


Rannapõnnid küpsisetorti tegemas

Mitte ainult ilus, vaid ka maitsev


Võileibade tegemine võtab aega


Kokkamine vajab keskendumist


Rõõmupallide võikude "team"



Rõõmupallide tordi kaunistajad



Kontrollrühm: kas kurki jagus igale võileivale?


Isuäratavad võikud said valmis


Isade ootuses Rõõmupallid

Õpetajad Tiina ja Kadri tähistasid matkaraja laternatega ja peitsid nende lähedale 6 helkurist väljalõigatud looma. Helkurpaber oli saadud Maanteeameti jääkide hulgast, kus neist valmistatakse liiklusmärke.

Õpetaja Tiina rebast peitmas


Siil udus

Lõpuks pimenes väljas ja kogunema hakkasid isad. Rõõm oli kõigil kohtuda lasteaia õuealal ning imetleda tulesäras hoovi ja lava. Ka kuu pistis aegajalt oma nina pilve tagant välja ja kiikas õues toimuvat kontserti. Männikäbid esitasid oma laulukese koos isaga laval olles, nii on ikka kindlam. Rannapõnnid ja Rõõmupallid lõid ühendkoori ning esitasid koos liigutustega laulu erinevatest masinajuhtidest. 

Isasid kogunes kenake hulk


Männikäbid issidega laval


Neeme Mudila Ühendkoor

Seejärel võisid isad näha toredaid tantse tantsuringi lastelt ja lõpetuseks isegi end, laste juhendamisel, soojaks tantsida. Kontserdi lõppedes andsid lapsed isadele üle kingitused, omavalmistatud laternad. Laternad olid tehtud erinevatest läbipaistvatest topsidest ja purkidest mis olid värviliseks kaunistatud.

Kõik tantsivad


Laternad ootavad üleandmist



Pimedal ajal on valgus alati oodatud

Nüüd oli aeg retkele asuda. Taskulampide, laternate ja loomabingo kaartidega varustatud isad ja lapsed olid valmis leidma pimedusse peitunud loomi. Meri oli puude vahele kandnud lesta kala, puu juurte vahel kükitas siil, haava okste vahele oli pesa teinud vares, jänes oli peitunud end pohlavartesse, orav krõbistas käbisid harulise männi otsas ja rebane hiilis rägastikus. Pool tundi oli metsaradadel näha sähvivaid lampe ja helkuritega varustatud riideid ning kuulda erinevaid hõikeid: „Leidsin!“, „Ära torma pimedas!“ „Oih, kus me nüüd oleme?“, „Potsti, ma kukkusin!“. Lastele pakkus laternamatk palju põnevust, hirmu ei tundnud keegi, sest maailmas pole turvalisemat matkakaaslast, kui oma isa.

Metsas on näha vaid helkivaid kujusid

Vapper Mona orienteerumas

Matkalt tulijaid ootasid maitsvad võileivad, tort ja kuum tee. Need kulusid külmal õhtul „marjaks ära“. Isad veetsid oma õhtu vesteldes ja laternaid imetledes, lastel jagus veel energiat joosta ja trallida, kuni tuli aeg lasteaia uksed lukku panna ja koju nädalavahetust veetma minna.

Kuum tee, võikud ja tort ootasid juba

Õhtu isadega


Tralli jagus kauaks


Piknik pimedas



Aitäh kõigile isadele!
Loodetavasti oli teil tore meie seltsis!



NB! Vabandame piltide halva kvaliteedi pärast!

Õp. Kadri

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar