Talgupäev 8.05

Lasteaia kevadine talgupäev möödus toimekalt ja üheskoos tegutsedes said vajalikud tööd tehtud. Ehkki algselt väljakuulutatud talgupäev tuli mitmete asjaolude tõttu edasi lükata ning maikuu ilm sel korral osalejaid just ei hellitanud, ei lasknud talgulised end sellest heidutada. Tegutsemistahe oli suur ja meeskonnavaim kandis päeva edukalt lõpuni.

Juba hommikul alustasime roheaias töödega. Marcus ja Oliver lisasid peenrakastidesse mulda ning külvasid redist, porrut, sparglit, lehtsalatit jms.

Hoolt ja värskendust sai tarbeaed, korrastati kiviktaimla ja lillepeenar, lõigati viljapuid ning parandati mängumaja terrass. Samuti sai värav uue ja tugevama ilme tänu lisatud laudadele.

Ka kartuli kasvatamise kasti saime mitme mehe jõul vilust päikesevalguse kätte.

Suur tänu tublidele talgulistele! Aitäh Oliver V, kes sa tõid toreda mängumaja meie õuele.

Ka vaenukägu käis meie tegemisi piilumas.

Täname Franki, Maya ja Loore isa, Oliveri pere, kes andsid oma panuse mitmel rindel, Mattiase ema ning meie väga tegusaid Aimet, Pillet ja Silviat – teie abiga muutus lasteaia õu jälle ilusamaks ja kasutamissõbralikumaks.

Õp Margit

Fotod Pille

Emadepäeva tähistamine 7.05

 Rannapõnnides...

... möödus emadepäeva nädal suure sigina-sagina saatel. Kõigepealt hoidsime pöialt, et külvatud päevalilled ikka õigeks päevaks tärkaksid ja piisavalt jõudu koguksid. Lapsed maalisid portreesid oma emadest, kõik lapsed teadsid hästi oma ema silma- ja juuksevärvi.

Harjutasime luuletust ja õppisime laule. Peoeelsel päeval valmistasime rühmas küpsisetorti.

                                                

Emadepäeva tähistamine kulmineerus kontserdiga, kus lapsed esinesid ja seejärel maiustasime rühmas tordiga. 

Kuna käes on Eesti Raamatu aasta, said emad täita raamatukujulise embleemi – ühele poole kirjutati oma lapsepõlve lemmikraamat Eesti autorilt, teisele poole lapse praegune lemmik. Populaarsemateks valikuteks osutusid põlvkondadeüleste lemmikutena „Sipsik“, „Naksitrallid“ ja „Londiste, õige nimega Vant“. Raamatud, mis ühendavad suuri ja väikeseid – lemmikud põlvest põlve.

Õp Margit

Männikäbides

Emadepäeva ettevalmistustega alustasime varakult. Ikka selleks, et kõik saaks pidupäeval kenasti ette kantud ja üle antud.                                                                                                                  Kõigepealt külvasime märtsis peiulille seemneid. 

Aprillis istutasime Maapäeval oma rühmas needsamad väiksed taimeistikud ümber pottidesse (jogurtitopsid), mis läksid emadele kingituseks. Ning hiljem lisasime pottidele alused, mida iga laps vastavalt oma soovile ära kaunistas. 

   

Päev enne pidu valmistasid lapsed oma emmedele küpsisetordi.

7. mai hommikul toimus saalis kontserdi peaproov. Lapsed harjutasid luuletusi, laule ja tantse. Õhtupoolikul sättisime kõik lapsed peovalmis – riided, juuksed ja pidu võiski alata!

Pärast pidulikku kontserti saalis suundusime oma rühma, kus oli kaetud laud. Pakkusime näksimist ja torti.  

Rühmas andsime emale üle kingituse: ise kasvatatud taimekese kaunistatud alusel.

Kõik vanemad koos  lapsega täidsid Eesti Raamatu Aasta puhul lehe, kus kajastus Eesti kirjaniku poolt kirjutatud lapsevanema lemmikraamat lapsepõlves ja lapse lemmikraamat tänasel päeval. Paljude emade lemmikuks oli Eno Raua “Sipsik” ja tänapäevasest kirjandusest oli enim väljatoodud Andrus Kivirähi teoseid: “Leiutajateküla Lotte”, “Tilde ja tolmuingel”, “Kaka ja kevad”. 

 Õhtupoolik oli meeleolukas!

Õp Marju

Rõõmupallides

Alustasime emadepäeva ettevalmistustega juba märtsis kui külvasime lastega peiulille seemned mulda. Iga laps külvas oma emale mõne lillekese. Kastsime ja vaatlesime taimi igapäevaselt. Mõni nädal külvamisest saime juba need  pisikesed võrsed ümber istutada, et neil rohkem ruumi kasvada oleks.

Vahetult enne emadepäeva istutasime taimed veelkord ümber ja iga laps sai oma emale kinkida enda poolt liblikatega kaunistatud lillepoti. 

Lapsed joonistasid ka oma emast pildi. Tore oli kuulda lugusid, mida lapsed pilti joonistades rääkisid. Nad kirjeldasid väga südamlikult oma ema ja eriti tähtsad olid just ema silmad.  Kõik emad piltidel said imelised ning emad said neid vaadata enne ja pärast emadepäeva kontserti ning -pidu näitusel koridori seintel.

Lapsed meisterdasid ka emale kaardid, mille paberi värvi valis iga mudilane ise,  Kõik said kirjutada sõna EMME, kleepida sisse luuletuse ning omanäolise lillekimbu. Kaardi kaane peale pandi lillekesi omal valikul. Meistritöö valmimiseks õppisime hoidma saladust ning valmistasime neid salaja õhtul nii tagaruumis kui ka õpetaja laua taga nendega, kes varem seda päeval teha ei saanud.

Koos õpetajaga valmistati ka  suussulav ja silmadega söödav küpsisetort. Tordile kirjutasime marjadest sõna EMA.

Kontserdi peaproovis õppisime olema kannatlikud, head kaaslased esinejatele ja ilmekad esinejad ning saime tegelikult väga hästi peol hakkama! Isegi enda rühmas õpitud luuletuse saime ette loetud. Harjutasime ju nii kaua: kordasime niisama ja ka rääkivate pesulõksude abiga.

Pärast kontserti saalis tulid lapsed koos emadega rühma, kus saime koos torti süüa ja raamatuaasta raames ka juttu kuulata. Kuulasime Volli raamatust (I. Tomusk) jutustust "Volli on suhtekorraldaja". Jutustus oli väga õpetlik ning lapsed võivad tõesti ollagi tihti need, kes aitavad vanematel taas omavahel ühist keelt leida. 

                                                                        Loodame, et iga ema südames oli hingesära  ja silmades rõõmusäde ühiselt jagatud hetk me                 vahvas lasteaias.

Õp Anneliis ja Kätlin

Rohejahi lõpuüritus 2.05

Neeme Mudilale pakuti võimalust osaleda  "Rohejaht 2025" lõpuüritusel, sest osalesime Rohejahi küünlaümbriste jahis, mille käigus kogusime küünlaümbriseid. 

Vaata infot siit: ROHEJAHT 2025

Osalesime selle ja järgmise aasta koolieelikutega vahval üritusel, mis toimus Energiakeskuses.

Mobiferi kaudu tellitud buss viis meid väikese ajavaruga Energiakeskusse, kus meid võttis vastu Prügihunt koos oma sõpradega.

Energiakeskuses sai iga laps endale toreda värviraamatu, millest leiab värvimist nii ökoloogilise jalajälje, toidu raiskamise, jäätmete liigiti kogumise, taaskasutuse, talgupäeva jpm kohta. Ka kaks rohejahi lauamängu anti kaasa lasteaeda ning kohapeal täitmiseks töölehed.

Kordasime üle põhitõed prügi sorteerimisel.

Saime tere öelda ka ühele rohejahi korraldajale (Pille heale sõbrale) Mari-Liisile, kellega koos tegime grupikalli.

“Rohejahi eesmärk on motiveerida noori märkama ja mõtestama keskkonnasäästlikku eluviisi läbi kaasavate tegevuste,” lausus Rohejahi korraldaja Mari-Liis Vaher. “Eriti rõõmustav on näha, et programm on kasvanud noortelt-noortele liikumiseks, kus noored ise panustavad nii ideede planeerimisse, arendamisse kui ka elluviimisesse. Toetame ka õpetajaid, pakkudes neile vajalikku abi ning mängulisi õppematerjale.”

Huviga vaatasime  ja veidi ka osalesime teadusteatris.

Üritust viisid läbi noored, kes nimetasid end rohenoorteks. Nad rääkisid keskkonnahariduse olulisusest, vajadusest maailma paremaks/puhtamaks muuta ning hea eeskuju tähtsusest.

Richard oli neist vaimustuses ning teatas uhkelt, et ka temast saab rohenoor.

Energiakeskus on üks põnev koht, kus uurimist ja katsetamist on palju.

Teisel korrusel asub avar ja valgusküllane välgusaal, mis on ajalooline turbiinide ja generaatoritega saal.

Sissepääsukorrusel saab selgeks, kuidas jõuab meie kodudesse elekter ning miks on kasulik juua kraanivett.

-1 korruse asaalis saab  panna käed külge heli, valguse ja optika eksponaatidele.

Aeg möödus kiiresti, enne lahkumist kostitati meid kohukestega ning muljetades asusime tagasi koduteele. 

Oli väga tore ja õpetlik väljasõit. Kiidusõnad korraldajatele.

Pille