KESKKONNAÜLEVAATUS

Keskkonnauudised

Keskkonnaülevaatus

Paberijäägid 2019-2024

 

 

Paberijääke oleme kaalunud 2019. aasast alates, et näha, millises koguses paberit jääb alles, mis läheb paberikonteinerisse.

Nagu juba eelmisel aastal tõdesime, on meie oskus paberit kasutada kõvasti paranenud. Kunstitundides värvilist paberit kasutades kogutakse kokku ka väikesed paberid ning sorteeritakse värvi järgi mappi, et järgmisel korral oleks vajalikku paberit kiirem leida.

Nende aastate jooksul on vahetunud  paberijääkide kaaluja, sest varasem paberijääkide usin kirjapanija Ulvi jäi pensionile, tema ülesande võttis üle Rannapõnnide rühma toimekas õpetaja abi Lia ning tänaseks on see maja perenaise Aime õlul.  Igakuiselt kogub ta kokku kõikide rühmade ja kabinettide paberikorvist paberid ning kaalub ära. Männikäbide rühma õpetaja abi Annika aga koostab nendest andmetest diagrammi. RK keskkonnatöörühma juht Pille aga lisab veidi selgitusi. Nii kaasab paberijääkide tekkimise kirjapanemise lugu kolme inimest. Tõeline meekonnatöö.

Diagramm näitab esimeste aastatega võrreldes langust ja lausa mitmekordset.

Lapsed on selgeks saanud diagrammi mõistmise. Mida pikem tulp, seda rohkem paberit. Lapsed võtsid eesmärgiks, et järgmises diagrammis ei tohi olla kaalu suuremat kui 2,5 kg kuus. Ja see eesmärk saavutati.

 

Pille Trumm

Rohelise kooli rohetiimi juht

Vee tarbimine 2017-2024

 

Diagramm näitab, et vee tarbimine on kuude kaupa väga erinev. Kõige enam näitab tarbimist katlaruum ehk siis lasteaed 56 m³ kuus 2018. a veebruaris, kõige vähem juulis 2023, mil lasteaed oli 28 päeva suletud kollektiivpuhkuseks.

Köögi tarbimine on olnud kõige suurem 2019 a aprillis 25 m³ ning kõige väiksem 2023 a juulis 3 m³.

2024. aastal oli kõige suurem vee tarbimine 37 m³ (katalruumi näit). Kui vaadata pruuni ja rohekat tulpa, siis võime rahule jääda vee tarbimise näitudega, sest need on madalamad kui varasemad.

Me tarbime vett väga teadlikult. Ei lase veel  voolata suu loputamise ajal, taimede katmiseks kogume vihmavett jms.

Kokkuvõtte koostas

Pille Trumm

Rohetiimi juht

Aasta lind 2025- KORMORAN. Rõõmupallide märtsikuuprojekt

 Märtsikuus oli Rõõmupallide rühma kevadet toomas vahva lind kormoran. Lapsed said selgeks tema ja ta vaenlaste nimede ladumise tähtedest.

Koos õppisime lastega, et kormoran on suurem kui kuldnokk ja ta muna on sama suur kui kanal. Kuldnoka muna on aga sama suur kui viinamari. Lapsed võrdlesid munade suuruseid ning koguseid ja said neid süüa.

Ühekskoos mängisime rühmas vahvaid mänge, kus kormoran osa võttis: täringumängudes loendasime kormorane ja ta vaenlasi ning suuremad said koostada täringute abiga vahvaid matemaatilisi jutukesi kormoranidest. Fantaasiamaailm linnumaailmas mängides on piiritu!

Kunstis kajastus kormorani temaatika meil läbi kujunditest  linnupesade kokkukleepimise, sest uurisime koos ka, kuidas saab alguse kormorani elutsükkel kui ta kord kevadel saabub.

Nii suured kui väikesed said märtsis voolida kormorane või kuldnokki, sest neil on ju vaid väikesed erinevused välimuses, kas pole?

Kormorani eluolusid vaadeldes õppisime tundma erinevaid materjale (pilliroogu, oksi, savi jms)  ja maitsma erinevaid kasulikke toite – kuivatatud peipsi tinti ja muna. Lapsed said teada, et me luud on muna süües tugevad ning me luud on kormorani luudega sarnasemad kui teistel lindudel! Seest täis ja rasked, et sukelduda.

Õues nautisid koolieelikud väga kormorani sukeldumissügavuse mõõtmist sammudes – aia äärest suutis ta täpselt sukelduda punase liumäe otsani! Pärast sai  antud vahemaad võidu joostes – loendasime mitu sekundit kulus meie ,,lapskormoranidel“ sukeldumismaa läbimiseks. Väiksemad nautisid õues koos suurtega liikumismängu ,,Kormoranid-kormoranid tulge koju! Ei saa vares/kotkas/kajakas ees!“. Õppisime läbi kogu kuu mängudes hakkama saama kaotusvalu ja võidurõõmuga!

Rahunemisvõttena õppisid Rõõmupallid kormoranijoogat, kus liigutusi tehes sai meist kõigist endast munast suur kormoran, kes end kivil kuivatama peab, et taas lendu tõusta. Lisaks harisime Rõõmupallides end ka veebi teel vaadeledes vahvaid kormorane sukeldumas, kuulates ta häälitsusi, Hiinas kalurite jaoks kala püüdmas ja vaadates Kormoraniteatrit ning seda kõike mõtestades.

Lapsed olid väga kaastundlikud mõtestades kormoranide ja inimeste vastuolulisi suhteid ning väljendasime oma tundeid selle osas. Loodus on imeline aspekt, mille läbi õppida tundma elu kõiki valdkondi!

Õp Anneliis

Siin üks näide lõimitud tunnist:

Lõimitud tund – mina ja keskkond/matemaatika/kunst/RK

Vaatame erinevaid pilte kormoranidest ja räägime nende välimusest ja toitumisest. Saame teada, et kormoran võib kasvada kuni 1m pikkuseks. Võrdleme kormorani teiste veelindudega. Mõõdame mõõdulindiga, et kui pikk on 1m. Kordame üle, et 1m on 100cm.                                                                                                                            

Kormoran meenutab ürgset saurust (eriti, kui kivil püsti seisab).

Lapsed joonistasid pildi "Kormoran kivil" ning osad lapsed voolisid plastiliinist kormorani pesa koos kormoraniga.

Õp Kätlin

 

Säästame paberit- paberivabad tegevused

Paberijääke oleme kaalunud 2019. aasast alates, et näha, millises koguses paberit jääb alles, mis läheb paberikonteinerisse.

Nagu juba eelmisel aastal tõdesime, on meie oskus paberit kasutada kõvasti paranenud. Kunstitundides värvilist paberit kasutades kogutakse kokku ka väikesed paberid ning sorteeritakse värvi järgi mappi, et järgmisel korral oleks vajalikku paberit kiirem leida.

Nende aastate jooksul on vahetunud  paberijääkide kaaluja, sest varasem paberijääkide usin kirjapanija Ulvi jäi pensionile, tema ülesande võttis üle Rannapõnnide rühma toimekas õpetaja abi Lia ning tänaseks on see maja perenaise Aime õlul.  Igakuiselt kogub ta kokku kõikide rühmade ja kabinettide paberikorvist paberid ning kaalub ära. Männikäbide rühma õpetaja abi Annika aga koostab nendest andmetest diagrammi. RK keskkonnatöörühma juht Pille aga lisab veidi selgitusi. Nii kaasab paberijääkide tekkimise kirjapanemise lugu kolme inimest. Tõeline meekonnatöö.

Diagramm näitab esimeste aastatega võrreldes langust ja lausa mitmekordset.

Lapsed on selgeks saanud diagrammi mõistmise. Mida pikem tulp, seda rohkem paberit. Lapsed võtsid eesmärgiks, et järgmises diagrammis ei tohi olla kaalu suuremat kui 2,5 kg kuus. Ja see eesmärk saavutati.

 

Pille Trumm

Rohelise kooli rohetiimi juht

Mõned fotod erinevatest tegemistest/töödest, mis ei vajanud paberit. Plastiliin on väga tänuväärne materjal.

Rannapõnnide sinililled "Anname au!"

Männikäbide "Anname au!"

Rannapõnnide "Liinud"

Soolataignast valmistatud tähed (Rannapõnnid)

Liivatahvel on hea alternatiiv paberile. Joonistame liivale.

Kriiditahvel on lastele meelepärane õppevahend. Sellele saab joonistada, tähti ja numbreid kirjutada ning mida kõike veel.

Liikuv aabits on tore vaheldus paberile. Tähed juba  olemas, ainult lao neid alusele, ei peagi vihikusse või paberilehele kirjutama.

Valge tahvel on hea vahend selle poolest, et parandada oma tööd on eriti lihtne. Kui paberil kustutades võib tekkida auk, siis valge tahvliga seda hirmu ei ole.

Magnetahvlit meeldib kasutada nii suurtele kui väikestele lastele.

Võimalusi on väga palju, et uute oskuste omandamine oleks põnev ja vaheldusrikas.

Pille

23.04 Jüripäeva matk

 Männikäbid

Traditsiooniliselt on igal aastal jüripäeval toimunud lasteaia matkapäev. Nii ka seekord sättisime Männikäbide rühma lastega väikesele retkele. Päris väikestel oli natuke raske suurematega sammu pidada, kuid rännak ümber lasteaia sai koos Annika ja Aimega rõõmsalt tehtud. Tee peal uurisime tärkavaid pungi puudel, kuulasime linnulaulu ja nautisime pilvede vahelt piiluvat päikest. Matka lõpus sõid lapsed maitsvat paprikat ja jõudsid veel õuealal mängida. 

Õp Tiina

Rõõmupallide rühma lapsed koos praktikant Marise, Sirje ja Pillega seadsid sammud Kadakaranda. 

Teel peatusime jäädvustama looduse ilu, sest ei saa ju käia looduses silmad kinni.  Looduse ilu arutelu viis lapsi veel teisegi mõtte juurde- võib ka juhtuda, et silmad kinni käies võib astuda mõne looma väljaheitesse.  Sest just nii peaaegu, et juhtus.

Palju rõõmu valmistas nii suurtele kui väikestele kiik. Lapsed tegid hea meelega ka õpetajatele hoogu.

Terviseampsuks leidsime tuulevaiksema koha ning taaskord rääkisime jagamise teemal, sest Pillel oli kaasa rõngikud, ent taotluslikult igale lapsele tervet ei jätkunud. Poolitatud palad tundusid eriti maitsvad.

Tagasiteel kohtusime lasteaia endise töötaja Ulviga, ent lobisema meil aega jääda ei olnud.

Veidike oli meil aega trallida ka kooli mänguväljakul ja siis oli aeg naasta lasteaeda lõunasöögile.

Matkast alles jäänud vee joogipudelitest kallasime eile istutaud võõrasemadele. Nii meie tegus matkapäev möödus.

Pille

Rannapõnnid

Jüripäevamatk. Joogipudel kotti, kott selga ja sõbral käest kinni. Ilm oli parajalt kuiv ja soe, et võtta ette pikem jalutuskäik.

Tee viis mööda Harrieti, Karmi ja Aroni kodudest. Metsarajalt jõudsime maanteele ja peale suure tee ületamist kergliilkusteele. Üle poole tunni kõndimist oli nii mõnegi jalapaari ära väsitanud.

Puhkepausil pakkusid kosutust kaasas olnud vesi ja ja õunad. Uurisime sealsamas kasvava pihllaka puhkevaid pungi. Matk kestis üle tunni ja lapsed märkasid teel vihmaussi, linde, mände ning mitut koera ja autot.

Õp.Piret

22.04 Maa päev

 Lasteaed Neeme Mudilal on kombeks saanud Maa päeva tähistada võõrasemade istutamisega. Kui Maa päeva tähistamine sai alguse protestidega tänavatel keskkonna saastamise vastu 1970. aastal Ameerika Ühendriikides, siis meie suunasime fookuse liigirikkusele, läbi mille puudutasima kliima soojenemise, õhusaaste jms teemasid.

Rõõmupallid

Rõõmupallide rühma lapsed istutasid 9 võõrasema taime lasteaia ees asuvasse parempoolsesse lillekasti.

Töökindad ja - vahendid sai taas välja otsitud ning istutamine võis alata. Ega väga kerge ei olnudki taimi potist kätte saada, sest juured olid juba läbi poti aukude kasvanud.

Taimed istutatud ja korralikult kastetud sai kaunist lilleilu nauditud.

Pille

Männikäbid

Männikäbide rühmas istutasime ümber lilletaimed, mille seemned said märtsikuus mulda külvatud. Lapsed valisid enda soovi järgi istutustopsi ja täitsid topsid mullaga. Õpetaja abiga said taimed uude mulda, veel kastmine veega ja oligi töö tehtud! Emadepäevani on 2 nädalat aega kasvada, siis jõuavad taimed oma päriskoju :)

Õp Tiina