30. septembril sõitsime Rannapõnnide ja Rõõmupallide rühma selle ja järgmise aasta koolieelikutega õppekäigule.
"Aga miks?" teadushuviringi juhendaja Tiia Välk viis läbi veeprogrammi, mis toetas lasteaia õppekava just vee teemal. Lasteaiast olid Tiiale toeks Marju, Piret ja Pille.
Esimene neist tutvustas Jägala jõe alampaisu piirkonnas elavaid nahkhiiri nagu nt tiigilendlane, veelendlane, tõmmulendlane, pruun-suurkõrv jt.
Teine aga rääkis:
- jääajast, mis algas 100 000 aastat tagasi ning lõppes siin 10 000a eest. Jää paksus oli kuni 2 km.
- kiviajast, mil inimeste põhiliseks tegevusalaks oli jahil käimine, kalapüük ning söödavate taimede kogumine. Seepärast elati tol ajal suurte veekogude ääres. Jõe suue oli väga kalarikas ja oluliseks saakloomaks oli meres elav hüljes.
_-pronksiajal aga toimus oluline muudatus. Uljastest jahimeestest said usinad põllumehed. Jõuti karjapidamise ning põlluharimiseni. Jägala linnamäelt on leitud pronksiaegse asutuse jäljed koos tolleaegse hoone alusega, samuti rohkelt selleaegseid savinõu kilde ja jälgi pronksi valamisest.
- kaasajast.
Suundudes hüdroelektrijaama juurde märkasime kultuurimälestise märki.
Vaatamist oli palju.
Kiire lõunapaus ja sõit võis jätkuda Kostivere karstialale.
Kostivere kartsialal tuli olla tähelepanelik, sest sealne maapind on salapärane: kurisud, lõhed, maaalune jõgi, vesi jms.
Karstiala vaatamisväärsuseks loetakse kiviseent.
Vaatamist oli palju.
Tegime ka ühe kiire puulehe bingo ning liikusime edasi Jägala joale.
Veepuuduse üle me Jägalal kurta ei saanud. Lapsed olid küll varem Jägala joal käinud, kuid igal korral on veerohkus erinev.
Kostivere kartsialal tuli olla tähelepanelik, sest sealne maapind on salapärane: kurisud, lõhed, maaalune jõgi, vesi jms.
Karstiala vaatamisväärsuseks loetakse kiviseent.
Tagasiteel rääkis Tiia põnevaid lugusid meie armsast kodukandist.
Pille
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar