Rõõmupallid matkal

Spordinädala lõpetas matkapäev.

Rõõmupallid matkaga poole-peal

 Rõõmupallide lastel oli matkapäev veidi teistmoodi. Globaalse kodakondsuse teema raames olid lapsed juba varem tutvunud euroopa kaardiga ja vaadelnud kuidas kaardile joonistuvad läbitud teekonnad. Lapsed olid matkale minekuks varustatud veepudeli ja seljakotiga ning kel oli võimalik, siis ka sammulugejaga. Plaan oli mõõta oma matkateekonda ja püüda õpetaja telefoni GPS lugeriga kinni läbitud teekond ja jäädvustada see kaardile. Lapsed olid eesootavast matkast väga elevil ning samme mõõdeti juba enne matka nii eder- kui ka tagurpidi. 

Pikk tee läheb kiiremini, kui vahepeal tagurpidi kõndida

Lõpuks asusime teele ja märkisime juba astutud sammud üles, ikka täpsuse huvides, sest aktiivseim laps oli juba jõudnud üle 2200 sammu teha. Teekonnal püsisid algul pilgud vaid sammu loendajatel, nii tuli ette komistamist kaaslaste otsa, möödaastumisi matkarajalt mustikavartesse ja kukkumisi. Tegime peatuse ja rääkisime ohutusest ja sellest kui palju on looduses märgata. Edasiliikumine läks juba loodust tähele pannes: kuuldi kuidas linnud meiega riidlesid, sest häirisime tavalist metsarahu, nägime kuidas kooreüraskid on vallutanud männi endale koduks, imetlesime puu otsa kolinud sõnajalga, paitasime sammalt metsa all ja uurisime seda mikroskoopilise täpsusega. 

Sa vaata sõnajalga! Kuhu kodu rajanud!

Aga kuidas ta seal süüa saab?

Sammal või samblik?

Õige! See on samblik.

Veel mõned klõpsud metsa all ning kohal me olimegi. 

Nii pehme nagu lammas

Metsale pai

"Fotoshoot" poistega...

...ja tüdrukutega

Peened männipuud pakkusid nagi seljakottidele ja lapsed said toimetada käed-vaba-režiimil.

Seljakotid puhkepausil

 Meie sihtpunktiks oli jändrik puu Ihasalu ja Neeme vahelises rannas. Lapsed kasutasid puu külalislahkust ja turnisid sellel, kuni libe tüvi hakkas laste hulljulgust kärpima ja neid enda pealt maha kukutama.

Puu ise meelitab lapsi ronima

Ka kõige väiksem laps tahab ronida

See vana mänd on näinud lugematul arvul lapsi

Puu on mõnus jalgu puhata ja kiikumisekski

 Õnneks oli abiõpetaja Sirje pakkinud meie terviseampsud oma seljakotti ja nii nagu Sirje ikka, ka veidi magusat põske pistmiseks ning juba ootaski kosutav eine meie rännuseltskonda. Piknikupaigaks valiti ühiselt veidi kõrgem küngas ja eine võis alata. Peale rüübati oma pudelist, et kott tagasiteel kergem oleks.

Piknik künkal

Ükski toit ei maitse paremini, kui matka toit

 Võrreldi oma sammude arve ja vajadusel tehti juurde. Kel vaja, pidi ihu kergendamiseks leidma kaugemaid põõsaid nagu esivanemad ennemuiste. Aga siis hakkas kõiki kodupoole tõmbama: tea kas jõudsid lõunasöögi lõhnad meieni või tõmbasid lapsi eemal rannas mängivad Rannapõnnid aga koduteele me asusime. 

Kui kõik on pildil, siis ühekorraga kaamerasse vaadata on ikka keeruline

Väsinud sellid

See oli vaevalisem ja aeglasem, kui enne ning matkaseltskond lagunes üsna pikaks riviks. Lasterivi lõpus liikunud õpetaja võis leida kaotatud kinda või kivil istuva väsinud lapse. Kohtumine Rannapõnnidega kujunes meeliülendavaks ning samm muutus kergemaks. 

Mõni huvitav leid sunnib tagasi pöörduma

Numbrid kellal hakkavad juba nii suureks minema, et kõigi nimegi ei tea veel

Tagasi lasteaeda jõudnud märkisime kohe üles astutud sammud ja vaatasime kaardilt käidud teekonda. Lõplik statistika näitas, et maha kõnniti 3.63 km pikkune tee.

Matka pikkus oli 3,63 km
(õpetaja jõudis ka enne matka liikuda)

Tristian tegi matkal 6236 sammu

Sebastiani kell jäi vahepeal magama aga luges ära 2698 sammu

Joosepi kell näitas 5413 sammu

Roy kellal seisis 5758 sammu

Aksel aga ületas kõik ootused ja astus 7179 sammu

Õpetaja Kadri telefon näitas 4551 sammu.

Kindlasti jätkame ka edaspidi erinevaid mõõtmisi ja joonistame GPS-iga.

Õp. Kadri