Rõõmupallid meisterdasid lihavõttepühadeks lauakaunistuseks „murupäid“. Vaja oli nailonsukka, saepuru, veidi mulda ja loomulikult seemneid. Töö läks lahti ja õpetajaabi Sirjel tuli mitu päeva usinalt kokku pühkida käest pudenenud saepuru, mulda ja seemneid.
|
Murupead joovad liitrite kaupa vett |
Saepuru ja mulla tekstuur on väga erinevad ja nende võrdlemine pakkus lastele suurt naudingut. Samas mõnele oli saepuru algul ebameeldivalt torkiv ja peaaegu oleks murupea jäänud valmimata.
|
Tundub, et saepuru on terve hunnik aga ühe vajutusega kahaneb poti põhja |
Saepuru torgib nagu villane sokk
|
Saepuru on väga kerge ja lendlev. Iga liikumine keerutab tolmu |
|
Lapsi üllatas, kui palju mahub saepuru ühte sukka |
Kui suka sisse oli saepurust aluspõhi valmis tehtud sai see peale mullast mütsikese, et idanevatel seemnetel oleks toitaineid. Lõpuks hakkasime seemneid külvama. Mõni laps „nokkis“ seemneid ükshaaval mulda panna, teine külvas peoga, et töö kiiremini valmis saaks.
|
Lilian loendab seemneid |
Kõige lõpuks anti igale murupeale oma ilme ja isiksus. Õpetaja abiga tehti nina ja kõrvad, kellele suurem, kellele väiksem, maaliti silmad ja suu ning punuti patsid.
|
Sädeleva liimiga said murupead ilusad, punased suud |
|
Igal murupeal on oma karakter |
|
Nagu inimesedki, näevad ka murupead välja erinevad. Mõnel on ümar nägu, teisel piklik. Mõnel väike nina, teisel suured kõrvad |
Järgnes põnev ootamise ja kastmise aeg. Murupead imesid imeväel endasse tohutus koguses vett. 5-7 päeva pärast tärkasid esimesed idud. Nädalaga kasvatasid juba korraliku juuksepahmaka ja mõni ka habeme, juurte näol.
|
Erinevatel päevadel valminud murupeadel tärkavad "juuksed erineval" ajal |
Enne pühi läksid „murupead“ aga rändama ja jõudsid laste kodudesse, kus igaühel oli võimalus murupeal soengut kohendada. Aga Rõõmupallid on nüüd palju teadlikumad taime arengust alates seemnest viljani.
|
Viimaseid päevi lasteaias |
Õp. Kadri
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar