Roheline Neeme Mudila: Jääaeg Rõõmupallides

Uus aasta tõi Rõõmupallide rühma jääaja. See tähendab, et alustasime pikaajalist talveprojekti, mille kestel tutvusime jää ja lume omadustega ja omandasime erinevaid teadmisi ilmast, mõõtmisest ning loomulikult lõbutsesime ka.

Imeline jääaeg

Ilmavaatlusega alustasime kohe uuest aastast. Sügisese koristuse käigus tuli teiste vanade tööde hulgas nähtavale koltunud paberirull, mis osutus 2020 a. jaanuaris Rõõmupallide rühmas, ühe Rohelise Kooli projekti käigus, läbiviidud ilmavaatluse tabeliks. Sealt idanes mõte, et oleks huvitav võrrelda ilmavaatluse tulemusi kahe aasta taguste andmetega.

Ilmavaatlus 2020 ja 2022

Võrdlusandmed lubavad juba
järeldusi teha

Alustasime ilmavaatlust 06 jaanuari hommikul. Ilmatabelisse märkisime päeva õhutemperatuuri, sademed, tuule kiiruse ja pilvisuse näitaja. Kui sademeid ja tuule kiirust oskasid lapsed juba enne silmaga hinnata tilkuva räästa, õõtsuvate puude ja pilvede liikumise järgi hinnata, siis temperatuuri mõõtmiseks termomeetri kasutamine oli paljudele uus asi. Esmalt kasutasime üht vana termomeetrit ning kraadisime kraanist lastud leiget vett ja õuest toodud lund. „Elavhõbeda sammas“ tõusis vees +25 °C kraadini aga lumes langes veidi 0 °C allapoole.

Külm on sinise peal ja soe on punase peal: see on juba selge,
aga väikeste pügalate lugemine võtab silme eest kirjuks

J häälikuga sõnad "J muinasjutust"

Kus me võime veel jääd leida?

Õue, aknale, kinnitatud termomeeter püsis kindlalt sinisel poolel ja ilm jahenes päev-päevalt. See lubas meil jätkata "Jääaja" projektiga ning nii küsisime kodudet piimapakke ja topsikuid, et nendes jääd valmistada. Üks tore ettevõtmine oli topside ja pakkide veega täitmine.

Veega mängimine ja õppimine käsikäes

Valamine vajab keskendumist

Võrdselt ühesuurused topsid ja tassid aga
ikka on ühes topsis vähem, teises rohkem vett
Kuidas nii?

Selle käigus õppisime mõõtma, võrdlema ja harjutasime koordinatsiooni valamisel. Abiks olid erinevad nukunõud ja muud seest õõnes anumad. Ilmataat õnnistas pakaselise ööga ja järgmisel päeval saime teha katseid jääga. Võtsime viis erinevat topsi, millesse valasime võrdse koguse vett, ning jääajale kohaselt panime topsi mänguloomad ja lasime sellel kõigel jäätuda.

Jää sulamine on igav protsess

Järgmisel päeval katsetasime erinevate köögikapis olevate ainetega, kas miski neist paneb jää kiiremini sulama. Kasutasime soola, pipart, maisitärklist ja suhkrut. Nii mõnigi laps maitses kõiki aineid ja õppis ka maitsemeelega midagi.

Tärklis krudiseb näpu peal naljakalt. Suus ka

Jää ise pakkus lastele suurt huvi- see oli külm ja libe, soolaga kokku puutudes praksus ja soojas algas sulamisprotsess kiiresti. Tunni aja jooksul lasime jääl sulada ja siis võrdlesime, milline jääkamakas oli kõige väiksemaks muutunud. Loomulikult soolaga jää oli teistest enam sulanud. Pipar aga ujus sulavee pinnal, tärklis oli põhja sadestunud ning sool ja suhkur vette lahustunud. Lõplikult sulasid jääkamakad alles pärastlõunaks.

Jää katse

Peale jääkatseid oli meil plaanis piimapakkides jääd hakata värvidega katma kuid ilm pööras sulale ja vaatamata külmakraadidele öösel ei jäätunud piimapakid lõplikult. Selle eest jäätus aga kogu lasteaia hoov ning kord sulades ja siis jälle külmudes andis omakorda erinevaid õppetunde: kord valusaid, kord märgi ja siis jälle lõbusaid.

Rõõmupallid on nõutud: kuidas mängumajja pääseda?

Egas midagi: labidad kätte ja kuivenduskraavi kaevama

Piimapakid veega aga ootasid ikka veel külmade saabumist. Nädalaid kannatlikku ootamist tõi tasu ja nelja nädala möödudes saime kunstiprojektiga jätkata, kuigi ka siis oli veel mõnes pakis jääkuubiku keskel vett. Kandsime vesivärvi jääkuubikule ja vaatlesime kuidas värv moodustas jääle mustreid, voolates ja uuristades endale teed. Värvitud jääkuubikud panime lumevulkaani kraatrit kaunistama.