Traditsiooniliselt on sügisel kooliteed alustavatel lastel viimane lasteaianädal ilma lõunase pikutamise pausita. Nii on õpetajatel vahva ülesanne sisustada kaks tundi mõne toreda ja tegusa tegevusega.
26. mail tegid otsa lahti õpetajad Tiina ja Margit, kes viisid koolieelikud mõnusale rattamatkale.
Päike paistis, rattad veeresid, ja tuju oli hea! Lapsed väntasid rõõmsalt üha edasi, kuni lõpuks kujunes ring umbes 8 kilomeetri pikkuseks. See polnud aga mingi probleem – rattasõit oli meeleolukas ja igati lastele jõukohane. Iga pedaalipöördega suurenes naer ja hoog. Tee peal tehti ka peatusi: Ihasalu mänguväljakul sai proovida kaalukiiku
ja uudistada väikeses raamatukogus uusi raamatuid
ning Punakivi rannas pandi end proovile – oja kaldalt teisele kaldale hüppamine ja randa uhutud palgil kõndimini nõudsid tähelepanu ja tasakaalu.
Kosutav sõõm vett ja värske amps andsid jõudu tagasisõiduks.
Puhketunni rattamatk andis lastele võimaluse nautida liikumist, loodust ja üksteise seltskonda.Õp Margit
27.mail tegime viimase rohekooli tegevuse/koosviibimise ning järje võttis üles Pille.
Aasta vältel olime täitnud suurt rohelist vihikut (Rohelise kooli vihikut), rääkinud keskkonnateemadel, arutlenud õige ja vale käitumise üle ning nüüd oli aeg viimane tore õpitegevus teha telkides ja muidugi piknikuga.
Laste tagasiside on õpetajale/juhendajale alati hästi oluline, sest see aitab analüüsida end õetajana, kaaslasena, sõbrana.
Viimane tööleht suunas koolieelikuid täiendama töölehte nede asjadega, mis teevad maailma elamisväärseks, kauniks ja helgeks. Silma tegi märjaks nende keskkonnahoidlik lähenemine, lähedatest hoolimine ja julgus oma mõtteid jagada.
Eriti liigutav ja selle aasta eest pai tegev oli hetk, kui selgus, et kaks last joonistasid minu selleks inimeseks, kelle eksisteerimine teeb maailma ja selle lapse õnnelikuks. Atäh Mona ja Marcus. Piknikul maiustasime jäätise, küpsiste, puuviljade, müslibatoonide ja muu paremaga.....
Jõudsime ka ühe meisterduse teha. Väikese kärbse, kelle saime lendama kõrt, teipi ja paberit kasutades.
Oli rõõm teiega koos kasvada.Pille
Kolmapäevase päeva, 28.mai, võtsid enda kanda huviringijuhendaja Tiia ja Pille. Tegime väljasõidu Kakerdaja rappa.
Busii jaoks rahastuse saime projektist.
Nagu ikka, mängisime ka sel korral bingot. Et kõiki taimi ära tunda ja märgata, tuli hoolikalt Tiiat kuulata.
Üks põnevamaid taimi oli putuktoiduline pikalehine- ja ümarlehine huulhein.
Rabajärvekese juures võtsime välja ka tahvelarvutid, et kasutatada äppi siuts. See aitas määrata linde laulu järgi. Ka linde nägemata oli tore linnuhääli kuulata.
Tagasitee piknikuplatsile toimus hoopis kiiremas tempos kui järve poole liikudes, sest ees ootas grillimine. Pille
Neljapäeval tõdesime, et aeg on lausa lennanud ja pidu
kohe tulemas. Juba siis, kui onu Raul paviljonist ja lavalt sinna kogunenud
liiva ära puhus, olid ka laste käed tööd täis. Kel jaksu piisavalt, aitas
hoovist katkiseid mänguasju kokku korjata ja üleliigset kraami ära viia.
Asemele toodi suured klotsid. Lõuna ajal meisterdasid koolieelikud klotsidest pinke, et
peol ikka kõik laua lähedase istuma mahuksid.
Enne tööle asumist tuli valmis teha pannkoogitainas. Kui
koostisosad said mõõdetud ja kaalutud, tuli kõik kokku segada.
Kuni lapsed tööd
tegid, kergitas pärm tainast. Kui pingid valmis said, oli aeg kooke küpsetama hakata. Kahel pannil valmis suur taldrikutäis väikeseid kooke. Lisaks veidi suhkrut ja
moosi ning mida paremat kui enda valmistatud koogid, peale tööd veel tahta
võiks.
Õp Piret
30.mai jõudis kätte märkamatult. Laulud selged, luuletused peas- pidu võis alata! Tühjad pingid täitusid lapsevanematega, sugulastega, külalistega.
Sel aastal kasutasime juba varem meisterdatud dekoratsioone- taaskasutus 😉
Varjualuse alla sai üles pandud väike fotonurk "See tore laps olen mina..."
Iga lõpetaja sai valla poolt "Eesti Raamat 500" raames M. Saksatamme raamatu"Lola ja lohe päästesalk", lõpetajate õpetajad ja õpetaja abid Fred Jüssi 60. sünnipäevaks koostatud raamatu "Fred Jüssi ja inimesed tema ümber". Ka varasematel aastatel oleme eelistanud Eesti autorit. Vallavanem Andrus Umboja soovis lastele toredat kooliteed ja lasteaia personalile kõlasid tänusõnad.
Iga laps sai oma viimasel peol esineda. Sebastian mängis klaverit, Erko laulis, Oliver, Marcus ja Mona lugesid luuletust. Õpetaja Kätlin juhatas peos sisse ning tegi väikese iseloomustuse iga lapse kohta.
Laulu "Sõpradega koos" esituse ajal tekkis lastele väike üllatusmoment. Nimelt, kui lapsed laulsid seebimullide puhumisest, hakkasid esimeses reas istujad seebimulle puhuma.
See oli selline kaval ja soe hetk korraga. Lapsevanematega koostöö ja seebimullimasina pealt kokkuhoid 😊.
Lapsed said kätte oma tunnistused, lasteaia poolt kingituseks taaskasutatavad joogitopsid, vahvates kottides viimase aasta tööd, lilled.
Oma nime vilistlaste raamatusse kirjutades luges Pille ette laste mõtteid sellest: kelleks nad tulevikus saada tahavad, mida nad teeksid, kui saaksid olla Jõelähtme vallavanem või lausa president jms.
Lapsevanemad esitamas Sebastiani ema kirjutatud luuletust.
Ühispilt õpetajatega. Perepildid. Sõbrapildid.Lõpetajate tort ei olnud mitte ainult kaunis vaid ka maitsev.
Ühiselt veedetud aeg läks kiiresti ning koolieelikud suundusid koju, et kella 19-ks lasteaia öötrallile naasta.
Pille
Kui olime kõik tagasi kokku tulnud, tuli Sebastiani ema bussitäie varustusega, millega saime vahva jalgrattakoolituse temalt. Kõigepealt saime teada, kuidas kiivrit õigesti peas hoida ning nägime muna ja tema kiivri pealt, et kui kiiver valesti peas, siis see meie pead ei kaitse. Kõik lapsed said edasi harjutada oma kiivri pähepanekut ning saime minna turvaliselt harjutama sõitu Sebastiani ema loodud jalgrattarajal. Seal sai katsetada: Stop märgi juures seisma jäämist, ringristmikul liiklemist, slaalomit koonuste vahel ning mitmetes erinevates raskusastmetes torude vahelt ja alt läbi sõitmist. Kui rada selge ja saime üksteisega arvestamise selgeks, jätkasime mänguga ,,Sõida-sõida üks, kaks, kolm!” Õppisime korralikult pidurite vajutamist mängu ajal.
Hakkas sadama vihma ja naasime tuppa, kus valmistasime endale igaüks oma pitsa. Õpetaja Kätlin grillis samal ajal õues ning käisime teda vahel ka piilumas. Ta oli nii vapper ja võitles nagu Sipsik herilastega, kuid herilaste asemel olid sääsed.
Pitsad valmisid ikka nii kaua ja samal ajal saime valmistada koos õpetajatega ka salati grillitud viinerite kõrval.
Samas käisid lapsed aknast välja piilumas veel ka rebaseid, kes tundusid meid puude vahelt piiluvat. Küll oli vahva natuke õuduslugusid koos sõpradega läbi mängida. Laud sai lookas sööke täis ja nautisime kõik koos üksteise seltskonda.
Hiljem jätkasime maiustamisega pidžaama-disko ajal. Mõnusasti viisime parimad palad saali lauale, tegime telkidesse ülesse oma voodid ning lapsed tantsisid oma soovilugude järgi. Huvitav disko aga pidi kord läbi saama ja pugesime oma telkidesse magama. Küll oli raske uinuda – elevus oli nii suur. Isegi õpetaja Pireti loetud unejutuga oli see raske.
Hommik algas vara, sest Markus armastab ärgata keel kuus, kuid teised lapsed nohisesid natuke aega veel saalis telkides mõnusat und. Nautisime koos eile valmistatud roogadega hommikusööki ning jätsime hüvasti lasteaia ning õpetajatega. Küll oli õpetajatele magus-kurb hetk – lahkumine ja uuele teele saatmine, kuid samas suur rõõm laste kooliküpseks saamise üle. Lapsed lubasid ikka külla tulla ja ootame uusi kohtumisi, et jagada nüüd üksteisega oma erinevatel teedel saadavaid seiklusi!
Kuna õhtu oli nii tegevusterohke, ei jäänud aega traditsiooniliseks puu istutamiseks. Selle tegime ära järgmise nädala alguses.
Õp Anneliis
